TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-479 Määruse kuupäev 23. veebruar 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON 1. Jätta X esialgse õig

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Viru Vanglale
2. veebruaril 2024, mis on veel vangla menetluses, ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud nõuetekohaselt riigilõivu 20 eurot, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
3. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejale lühiajaline väljasõit ajavahemikul
4. –
5. märts
7. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
8. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi
9. septembri
10. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
11. Taotleja on sidunud lühiajalise väljasõidu vajaduse perekondlike põhjustega, s.o oma isa ja õetütre sünnipäevadel osalemise sooviga.
12. Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 sätestab, et kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. VangS § 32 lg 5 kohaselt võib lühiajalist väljasõitu kinnipeetavale lubada perekonnaliikme parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral.
13. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus minna seitsmeks päevaks lühiajalisele väljasõidule oma isa ja õetütre sünnipäevadele, kusjuures 2 sünnipäeva puhul ei ole tegemist ka VangS § 32 lg-s 5 silmas peetud erakorralise sündmusega. Taotlejal on võimalik oma isa ja õetütart sünnipäeva puhul meeles pidada ka muul moel, nt kirjavahetust pidades või helistades, ning perekonnasidemete säilimiseks saada oma lähedastega kokku vanglas, mis tähendab, et taotlejal on peresuhete katkemise vältimiseks võimalik kasutada muid viise. Samuti tuleb asja lahendamisel arvestada asjaolu, et taotleja lühiajalise väljasõiduga võib potentsiaalselt kaasneda oht avalikule korrale ja ühiskonna turvalisusele. Taotleja käitumine vanglas, sh tema suhtes kehtivate distsiplinaarkaristuste hulk viitab sellele, et taotleja võib väljasõidul viibides panna toime õigusrikkumisi.
14. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. 13.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3