Obsah (11)

§ 43§ 45§ 18§ 46§ 2§ 44§ 47§ 49§ 8§ 54§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2024 kell 11:00, Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-1245 Tsiviilasi Abikaasade M Ki ma

) § 18 lg 2 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §s 31 sätestatule, kulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Sama sätte lg 6 kohaselt kui abikaasad või registreeritud elukaaslased on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus mõlema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetlusliku otsustuse eraldi.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

1. Võlgnikud on seisukohal, et nad on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud mõlema võlgniku osas ka usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on M Ki sissetulekuks käesolevalt töötutoetus summas 339,04 eurot kuus, arvelduskontodel hoiustatu jääk kokku 4,39 3 2-24-1245 eurot ning muu vara puudub /dtl 100-102/. H Kil puudub maksustatav tulu, arvelduskontodel hoiustatu jääk kokku 0 eurot ning muu vara puudub /dtl 108-111/. Võlgnikul M Kil on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt 13742,39 eurot, kõik kohustused on tagamata /dtl 104/. Võlgnikul H Kil on võlausaldajate ees kokku kohustusi 35617,69 eurot /dtl 112/.
2. PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 45

lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avalduses märkisid võlgnikud, et soovivad pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnikud M K ja H K on maksejõuetud ning maksejõuetus on kummagi võlgniku puhul püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-st 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Käesolevalt kuulutab kohus pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse

§ 18lg 6 järgi eraldi kummagi võlgniku osas.

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 7. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgnikele usaldusisikuks, edasises menetluses pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikest ja võlausaldajatest /dtl 73/. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt. 8. Lähtudes Pankr

S § 31 lg-st 5 ja 6,

§ 18

lg 2 punktist 2 ja lg-st 6 kuulutab kohus võlgniku M Ki pankroti välja 08.03.2024 kell 11.00 ja H Ki pankroti välja 08.03.2024 kell 11.00, nimetab võlgnike pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 03.04.2024 algusega kell 14.30, mis toimub Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21, Haapsalu linn) saalis nr

1. PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnike kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab mõlema võlgniku vande andmise ajaks 03.04.2024 kell 14.
3. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgnike varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Haldur on taotlenud kohtult õigust võlgnike nimel esitada Maksu- ja Tolliametile võlgnike tuludeklaratsioonid. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). 4 2-24-1245 Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). 10.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 11. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgnike kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg 3 sätestatud võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 08.03.2025. Kohus selgitab M Kile ja H Kile järgmist: • Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg 1 ja 2).

• Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 12. Vastavalt Pankr

S § 33 lg-tele 1-3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek 5 2-24-1245 võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kuna kohus kuulutab pankroti

§ 18

lg-st 6 tulenevalt välja kummagi võlgniku osas eraldiseisvalt, avaldab kohus kummagi võlgniku osas ka eraldiseisvalt teadaande. Menetluskulud 13.

§ 8

lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ja kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldajate tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta nende enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgnike kantud menetluskulud solidaarselt võlgnike kanda. 14.

§ 54

lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Pankr

S § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt on alates 01.01.2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. Võlgnike M Ki ja H Ki usaldusisik Ly Müürsoo esitas kohtule 04.03.2024 usaldusisiku tasu taotluse koos arvestustega /dtl 217/. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 20 tundi (s.o 40 pooltundi), arvestusega 33 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 290,40 eurot. Usaldusisik taotleb võlgnike vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935), mille kaudu usaldusisik tegutseb. 6 2-24-1245
2. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustusi, teostanud selleks päringuid ja päringute vastuseid töötlenud, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu. Kuna menetluses ei jätku võlgnike varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

1. Kohus määrab halduri tasuks 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 290,40 eurot, kokku 1610,40 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada kummagi võlgniku puhul, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 290,40 eurot, kokku 1610,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Kuna kohus kuulutab välja käesolevalt eraldiseisvalt kahe võlgniku pankroti, kelle kummagi suhtes algatab ka kohustustest vabastamise menetluse, määrab kohus menetlusabi mõlema võlgniku osas eraldi. Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamakseks menetlusabi võlgnikule M K summas 805,20 eurot (sh käibemaks) ja samuti usaldusisiku tasu väljamakseks menetlusabi võlgnikule H K summas 805,20 eurot (sh käibemaks). Ly Müürsoo taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.
2. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule ja võlgnikele. Menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. väljamaksete tegemiseks saadab kohus kohtumääruse täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7