RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-7985 Otsuse kuupäev Tartu, 27. märts 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare Ko

) sätestatud korras. Hageja palus kinnisasja müügist saadavast rahast täita kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud kohustused ning jagada pärast hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmist ja müügikulude mahaarvamist alles jäänud raha kostjate vahel võrdselt. Hageja palus kostjale I jääva raha arvel täita kostja I kohustused hageja vastu. 2-20-7985 1.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt I hageja kasuks kahe jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevus 156 051 eurot 31 senti, menetluskulud 2480 eurot ja edasiulatuv viivis mõlemalt. Hageja esitas täitemenetluse algatamise avalduse kostja I vastu. Täitemenetlus algatati
2. juulil
3. Kohtutäitur väljastas
4. novembril 2019 teate, milles märkis, et kostjal I ei ole vallasasju, millele saaks sissenõude pöörata, ning kuigi kostjate I ja II ühisomandis on kinnisasi, ei ole kostja II andnud kinnisasjale sissenõude pööramiseks nõusolekut. Hageja palus jagada kostjate ühisvara hulka kuuluv kinnisasi

§ 14lg 2 kohaselt.

1.

1. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse. Harju Maakohus rahuldas selle
2. juuni
3. a määrusega ning nägi ette, et hagi tagamiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kostjatele kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks eelmärge, mis tagab hageja ühisvara jagamise nõuet kostjate vastu.
4. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kostjad märkisid, et kinnisasi on koormatud hüpoteekidega Swedbank AS (hüpoteegipidaja) kasuks. Kuna kostjad tasuvad makseid vastavalt lepingule, ei ole hüpoteegipidaja esitanud ühisomandi lõpetamise nõuet ega soovinud hüpoteeki realiseerida. Hageja ei saa hüpoteegipidajat ka selleks kohustada. Hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Biolan Baltic OÜ (võlausaldaja) avalduse alusel on
5. mail 2018 algatatud täitemenetlus kostja I vastu. Võlausaldajal on kostja I vastu 48 398 euro 90 sendi suurune nõue ning kostja I pangakontod on võlausaldaja kasuks arestitud. Võlausaldaja nõue kostja I vastu tuleb seega täita enne hageja nõuet. Kinnisasja väärtus on
6. augustil 2020 tehtud hindamisakti kohaselt 137 000 eurot. Kostjal I on õigus saada ühisvara jagamisel pool kinnisasja väärtusest ehk 68 500 eurot, millest jätkub vaid hüpoteegipidaja ja võlausaldaja nõude täitmiseks. 2.
7. Kostjad esitasid
8. mail 2021 vastuhagi, milles palusid hageja ühisvara jagamise nõude rahuldamise korral lõpetada ühisomand selliselt, et kinnisasi jäetakse kostja II ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale I hüvitisena 39 311 eurot 44 senti, ning palusid, et kostjaid kohustataks andma tahteavaldust, et kanda kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna kostja II. 2.
9. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjad soovivad vastuhagis, et kinnisasi jääks tervikuna kostjale II kohustusega tasuda kostjale I hüvitis, kuid nad ei ole arvestanud, et kinnisasi on koormatud hüpoteegiga. Kinnisasja müümisel on võimalik saada kinnisasja eest parimat hinda vaid siis, kui see müüakse tervikuna. Kostjad ei ole tõendanud, et hüpoteegipidaja on nõus sellega, et laenukohustused jäävad kostja II kanda. Hüpoteegipidaja nõusolekuta ei ole vastuhagi rahuldamine mõeldav. Kostjad on kinnisasja väärtust ilmselgelt alahinnatud, sest kinnisasjade hinnad on tõusnud. Sarnaseid müügikuulutusi arvestades on kinnisasja väärtus ligikaudu 239 277 eurot.
10. Harju Maakohus rahuldas
11. mai
12. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus nägi ette, et kinnisasja ühisomand tuleb lõpetada kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kinnisasja müügist saadud rahast tuleb täita kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud kohustused ning jagada pärast hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmist ja müügikulude mahaarvamist alles jäänud raha kostjate vahel võrdselt. Kostjale I jääva raha arvel tuleb täita kostja I kohustused hageja vastu. Menetluskulud jäid kostja I kanda. 3.
13. Maakohus leidis, et kinnisasja väärtust ja laenujäägi suurust kogumis arvestades on tõenäoline, et kinnisasja müümisel saab hageja nõude mingis ulatuses rahuldada. Kinnisasja väärtus on suurem kui 137 000 eurot, mis oli märgitud
14. augusti
15. a hindamisaktis. Üldtuntud on asjaolu, et kinnisasjade hinnad on viimasel ajal märgatavalt tõusnud. Kinnisasja suuremat väärtust kinnitab ka see, et hageja pakkus kompromissina kinnisasja eest 190 000 eurot, kuid kostjad ei olnud nõus sellist 2

§ 14lg 2 mõttes.

3.

1. Põhjendatud on lõpetada kostjate ühisomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Ainult kinnisasja kui terviku müügi korral on võimalik saada parimat, turuhinnale vastavat müügihinda ning rahuldada selle arvel maksimaalselt võlausaldajate nõudeid. Ühisvara jagamine kostjate pakutud viisil kahjustaks võlausaldajate huve. Ühisvara jagamist ja kinnisasja müümist ei välista asjaolu, et kinnisasi on koormatud hüpoteegiga. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 38 tuleb ühisvaral lasuvad kohustused ühisvara jagamise käigus täita või abikaasade vahel jagada. Abikaasade laenulepingust tulenev solidaarkohustus on ühisvaral lasuv kohustus PKS § 38 mõttes, sest selle täitmise eest vastutavad PKS § 33 lg 1 p 2 kohaselt abikaasad nii oma lahus- kui ka ühisvaraga täies ulatuses. PKS § 38 on kohaldatav ka juhul, kui ühisvara jagamise hagi on esitanud sissenõudja. Kinnisasja müügist saadud rahast tuleb täita kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud kohustused, arvata maha müügikulud ning jagada ülejäänud raha kostjate vahel võrdselt. Kostjale I jäävast rahast tuleb täita tema kohustused hageja vastu.
2. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või jagada ühisvara vastuhagis taotletud viisil. Hageja ei ole tõendanud, et hagi rahuldamisel saaks tema nõude rahuldada kasvõi osaliselt. Teisel võlausaldajal on kostja I vastu 46 830 euro 90 sendi suurune nõue, mille täitmiseks on arestitud kostja I pangakontod, mistõttu on võlausaldaja nõue hageja nõudest eespool.
3. Hageja vaidles kostjate apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
5. märtsi
6. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus jättis uue otsusega hagi rahuldamata ja vastuhagi läbi vaatamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid hageja kanda. 6.
7. Maakohus kohaldas

§ 14

lg-t 2 vääralt, sest nimetatud sätte kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisvarast, kui ühisvara jagamise tulemusel saab sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, peab sissenõudja nõudma võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist, et pöörata sissenõue võlgnikule jäävale osale ühisvarast (RKTKo 22.11.2017, 2-15-16664/48, p 13). Sissenõudja saab

§ 14

lg 2 kohaselt nõuda abikaasade ühisvara jagamist juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikust abikaasa saaks nõuda ühisvara jagamist ning võlgnikul on ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611/44, p 18). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostjate ühisvara jagamise tulemusel saaks tema nõude mingis ulatuses rahuldada. 3

§ 14

lg 2 kohta selgitanud, et ühisvara jagamise nõude esitanud sissenõudja ei saa eelisõigust teiste võlgnikust abikaasa võlausaldajate ees. Tulemi jaotamise sissenõudjate vahel korraldab üldjuhul

§ 105

lg 1 järgi kohtutäitur vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse prioriteedipõhimõte) (RKTKo 26.10.2022, 2-20-15758/39, p 12). Teisel võlausaldajal on kostja I vastu 46 830 euro 90 sendi suurune nõue ning kuna see esitati täitmisele enne hageja nõuet, on see täidetav enne hageja nõuet. Hüpoteegipidaja ja teise võlausaldaja nõuet arvestades ei jää hageja nõude rahuldamiseks midagi üle. Ebaõige on maakohtu arusaam, et hageja nõude rahuldamise ulatus selgub mitmete asjaolude koosmõjus. Kuna hageja nõude rahuldamine kostjate kinnisasja arvel on pelgalt hüpoteetiline, ei saa hageja ühisvara jagamise nõuet

§ 14

lg 2 mõttes rahuldada.

§ 14

lg 2 mõttele ei vastaks tõlgendus, mille järgi oleks sissenõudjal võimalik

§ 14

lg 2 alusel hagi esitada, sõltumata kinnisasja väärtusest ja sellel lasuvatest kohustustest. 6.4. Maakohus kohaldas vääralt

§ 3

lg-t 1 ja

§ 105

lg-t 1, kui ta nägi ette, et kostjale I jääva raha arvel tuleb täita kostja I kohustused hageja vastu. Riigikohus on selgitanud, et

§ 52

lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll esemete müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 105

jj), mis kuulub kohtutäituri pädevusse (

§ 3lg 1).

Kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ega kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema (vt RKTKo 26.10.2022, 2-20-15758/39, p 11). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu otsus või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 14lg-t 2, kui leidis, et selle lõike eeldused ei ole täidetud.

Maakohtu otsuse põhjendused on veenvad ning hageja ja võlgniku abikaasa huve arvestavad. Täitmine kostjale I kuuluva vara arvel on ebaõnnestunud, kostjate ühisvara hulka kuulub kinnisasi. 4

§ 14

lg 2 kohaldamise eeldus ei ole see, et vara jagamisel ja müümisel peaks jätkuma sellest hageja nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohtu käsitlus kinnisasja väärtuse ja sellel lasuvate kohustuste kohta on täis vasturääkivusi ning oli hageja jaoks üllatav. Tähelepanuta on jäetud, et hageja pakkus kompromissi korras mitmel korral, et omandab kostjatelt kinnisasja 190 000 euro eest. Samuti ei ole võimalik enampakkumise hinda ette tõendada, kuid just avalikul enampakkumisel on võimalik saavutada parim hind. Lisaks jättis ringkonnakohus arvestamata sellega, et maakohus jättis rahuldamata taotluse nõuda kostjatelt välja andmed hüpoteegiga tagatud kohustuste suuruse kohta (mis ei olnud maakohtu lahendi korral oluline, sest hüpoteegiga tagatud kohustuste jääk selguks nagunii enampakkumise käigus). Kui leida, et ühisvara arvel hageja nõude rahuldamine on vaid hüpoteetiline, oleks ringkonnakohus pidanud küsima täpsemaid andmeid. Ringkonnakohus on arusaamatul viisil käsitlenud hüpoteegiga tagatud nõude ja teise võlausaldaja nõude tegelikku suurust. Ringkonnakohus ei selgitanud välja hüpoteegiga tagatud kohustuste suurust ning leidis seetõttu ebaõigesti, et hageja nõude rahuldamiseks ühisvara jagamisel raha üle ei jää. Hagejal peaks olema tõhus võimalus täita oma nõue võlgnikule kuuluva kinnisasja arvel ning see ei peaks olema liiga koormav ega aeganõudev.

1. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et hagi rahuldamise korral saaks tema nõude täitemenetluses kasvõi osaliselt rahuldada. Hageja ei esitanud erinevalt kostjatest ühtegi tõendit kinnisasja väärtuse kohta ning nõustus ringkonnakohtu istungil sellega, et link ei ole tõend. Hageja ei esitanud tõendeid ka hüpoteegiga tagatud kohustuste ega teise võlausaldaja nõude suuruse kohta. Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja kulud kassatsiooniastmes 3420 eurot koos käibemaksuga. Sellele summale lisandub seadusjärgne viivis. Kostjad paluvad need kulud hagejalt välja mõista. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes peamiselt selle üle, kas hageja

§ 14

lg 2 alusel esitatud ühisvara jagamise nõude rahuldamine eeldab, et ühisvara jagamise tulemusel saab hageja nõude mingis ulatuses rahuldada. 11.

§ 14

lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise üks eeldus on see, et võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada (vt RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611/44, p 18). Kolleegiumi hinnangul on see eeldus täidetud ka juhtudel, kui mõnel teisel võlausaldajal võib olla sissenõudja ees eelisõigus, st ühisvara jagamisest saadu arvel võidakse kas täielikult või osaliselt täita ainult eelisõigust omanud teise võlausaldaja nõue ja hageja nõude rahuldamiseks raha üle ei jää. Sellisel juhul võib aga olla paranenud hageja majanduslik positsioon, sest tema nõue võidakse teiste sissenõudjate puudumisel või nende nõuete vähenemisel rahuldada selle vara arvel, mis võlgnikule tekib tulevikus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat. Nimetatud aegumistähtaeg katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 alusel uuesti, kui täitedokument esitatakse esimest korda täitmisele. 5

§ 14

lg 2 järgse hagi rahuldamine tingimata seda, et hageja tõendaks, et ühisvara jagamisest saadu arvel saab tema nõude kohe mingis ulatuses rahuldada. Vastasel korral ei oleks võimalik sissenõudja huve tõhusalt kaitsta.

1. Otsuse p-s 11 esitatud põhjusel ei takistaks praeguse ühisvara jagamise hagi rahuldamist ringkonnakohtu seisukoht, et teise võlausaldaja nõue tuleks tuvastatud asjaoludel rahuldada enne hageja nõuet. Lisaks on ringkonnakohtu viidatud seisukoht ekslik ja ennatlik (vt otsuse p-d 13 ja 15), seega ei saaks jätta hagi rahuldamata ka sellel põhjusel. 12.
2. Maakohus on kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme rikkumata jõudnud hageja ja kostjate pakutud kinnisasja jagamise viise analüüsides seisukohale, et põhjendatud on müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning et kostjate pakutud viis (jätta kinnisasi kostja II omandisse rahalise hüvitise vastu) oleks võlausaldajate huve kahjustav. Selle järelduse põhjendatust ei muuda ka kostjate maakohtu istungil ja apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kinnisasjal asuv maja on kostjate elukoht. Maakohus on põhjendatult leidnud ka seda, et hageja nõude rahuldamise ulatus selgub mitmete asjaolude koosmõjus. Ühisvara jagamist nõudnud sissenõudja nõude rahuldamise ulatus sõltub muuhulgas sellest, millise hinnaga kinnisasi tegelikult müüakse, kui kaua müük aega võtab, milline on hüpoteegiga tagatud nõuete suurus kinnisasja müümise ajal ning millised on müügikulud. Kolleegiumi arvates ei saa tähelepanuta jätta, et sissenõudja nõude rahuldamise ulatus ei pruugi olla lõplikult selge ka siis, kui kohtutäitur on korraldanud tulemi jaotamise

§ 106

lg 1 kohaselt jaotuskava alusel, sest mõni teine sissenõudja võib

§ 109lg 1 kohaselt esitada jaotuskava vaidlustamiseks hagi (vt lähemalt otsuse p 15).

Seega ei oleks praeguse hagi rahuldamiseks vaja ega ka võimalik tõendada, kuidas täitemenetluse tulem jaotuks. 12.2. Ringkonnakohus on otsuse põhjendavas osas õigesti viidanud maakohtu veale. Maakohus asus ise täitemenetlust korraldama, kui määras, et kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvel tuleb täita kostja I kohustus hageja vastu. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ega kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema.

§ 52

lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll esemete müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 105

jj) ja kuulub

§ 3

lg 1 kohaselt kohtutäituri pädevusse (RKTKm 17.05.2023, 2-22-4541/22, p 9; RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758/39, p 11). 12.

1. Ringkonnakohtu põhjendustega saab nõustuda ka selles osas, et hageja ei ole tõendanud, et kinnisasja väärtus oleks suurem kui 137 000 eurot, samuti osas, et ekslik on maakohtu vastupidine seisukoht. Siiski ei välistaks see asjaolu hagi rahuldamist, vt otsuse p
3. Ringkonnakohus leidis, et pärast ühisvara jagamist kinnisasja müügist saadud raha arvel tuleb enne hageja nõuet rahuldada lisaks hüpoteegipidaja nõuetele ka teise võlausaldaja nõuded kostja I vastu, sest tema kasuks on arestitud kostja I nõue krediidiasutuse vastu (pangakonto) ning ta algatas kostja I vastu täitemenetluse enne hagejat (täitemenetluse prioriteedipõhimõte). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja põhjendab seda järgnevalt. 13.
4. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel on teisel võlausaldajal (Biolan Baltic OÜ) kostja I vastu 46 830 euro 90 sendi suurune nõue, ta on algatanud täitemenetluse enne hagejat ning tema kasuks on arestitud kostja I nõudeõigus krediidiasutuse vastu. 6

§ 65

lg 1 kohaselt arestipandiõigus arestitud asjale (

§ 110kaudu vastavalt: arestitud nõudele) alates arestimise ajast.

Ühisvara jagamisel

§ 14

lg 2 kohaselt saab sissenõude pöörata (sh arestida) ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule jäävatele esemetele. Nende arestimine enne ühisvara jagamist ei ole võimalik, sest see, millised esemed jäävad ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule, selgub alles pärast ühisvara jagamist. Kolleegium leiab, et arestipandiõiguse tekkimiseks ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule jäävatele esemetele (sh kinnisasja müügist laekuvale rahale) tuleb need pärast ühisvara jagamist eraldi arestida. 13.

1. Eelnevat arvestades ei ulatuks teise võlausaldaja arestipandiõigus, mis tekkis kostja I krediidiasutuse vastu suunatud rahalise nõude arestimisel, kostjate ühisomandis oleva kinnisasja müügi tulemusel kostjale I jäävale rahale (nõudele kohtutäituri vastu saada osa enampakkumise tulemist). Seda ka juhul, kui teise võlausaldaja kasuks arestitud kostja I nõue krediidiasutuse vastu oleks kostja I kui võlgniku lahusvara hulgas.
2. Eeltoodu kõrval on varasemas praktikas peetud võimalikuks ka seda, et võlgnikule ühisvara jagamisel jäävate konkreetsete esemete asemel arestitakse võlgniku tulevane nõue saada endale osa enampakkumise tulemist (vt RKTKm 17.05.2023, 2-22-4541/22, p 10).
3. Käesoleva asja kohta võib täiendavalt märkida, et teise võlausaldaja kasuks väidetavalt tekkinud arestipandiõigus (mis ulatub küll ainult kostja I krediidiasutuse vastu olevale rahalisele nõudele) ei pruugi anda talle tulemi jaotamisel eelist ka võrreldes sama nõude hiljem arestida lasknud võlausaldajaga. Seda juhul, kui hilisem võlausaldaja vaidlustab edukalt teise võlausaldaja nõude või arestipandiõiguse kehtivuse. Sissenõudjal on

§ 109kohaselt õigus esitada kohtutäituri koostatud jaotuskava vaidlustamiseks hagi.

Jaotuskava vaidlustamine annab võimaluse välistada ebaõiglased tagajärjed, mis kaasnevad sellega, et raha jaotatakse sissenõudjale, kellel nõuet võlgniku vastu ei olegi, või ka juhul, kui nõue on rahuldatud täitemenetluse norme oluliselt rikkudes (vt RKTKm 28.01.2020, 2-19-6210/26, p 17).

1. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi ringkonnakohtule. 16.
2. TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud eeldustel võib apellatsioonimenetluses tugineda uutele asjaoludele ja tõenditele. Seda ka juhul, kui Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks. Riigikohtule
3. jaanuaril 2024 esitatud menetlusdokumendist (kostja I pankrotihalduri K. Aava teave mh kostja I pankroti väljakuulutamise kohta ning ühisvara jagamise kohta
4. aprilli
5. a notariaalse lepinguga) nähtuvad võimalikud uued faktilised asjaolud, millele menetlusosalised, eelkõige hageja, ei ole tuginenud ega pärast info teatavaks saamist mingeid menetlusavaldusi teinud. 16.
6. Juhul, kui pool soovib ringkonnakohtus asja uue arutamise käigus tugineda uutele asjaoludele ja kui ringkonnakohus peab seda TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt võimalikuks, tuleb anda vastaspoolele võimalus esitada uute asjaolude kohta enda seisukohad. Kui uute asjaolude tuvastamise käigus peaks selguma, et hagejal ei ole enam võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2 viimane alternatiiv), võib see anda aluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kui hageja esitas kostjate vastu ühisvara jagamise hagi ja kui kostjad on pärast hagi esitamist kehtivalt ühisvara jaganud, võib olla hageja õiguskaitsevajadus ära langenud, sest hagejal ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada. Juhul, kui kohus peaks jätma hagi õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata, tuleks menetluskulude jaotamisel mh arvestada, et hagi tulnuks 7