) § 423 lg 1 p 8 alusel. 2 30.01.2024 teavitas hageja kohut, et tal puuduvad täiendavad kostja aadressi või sidevahendite andmeid, kuid hagejale on teada, et kostja jätkuvalt viibib xxx. Kohus tuvastab kõige eeltoodu põhjal, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 69 lg 1 järgi kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.
lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 2 järgi asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kostja on xxx kodanik ning rahvastikuregistris puudub kostjal Eestis registreeritud elukoht. Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et kostja elab Eestis. Kohtu hinnangul kostja ei ela enam Eestis ja kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht. Kuivõrd kostja on xxx kodanik, siis on täidetud Eesti-xx õigusabilepingu kohaldamise tingimused ning kohtualluvusel tuleb lähtuda Eesti-xxx õigusabilepingust. Eesti Vabariik ja xxx on sõlminud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping), mille art 28 lg 2 järgi vanemate ja laste vahelised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Õigusabilepingu art 28 lg 3 järgi kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps ning art 28 lg 5 järgi käesoleva artikli punktides 1–4 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel. Kuna pooltel puudub ühine elukoht ning hageja on rahvastikuregistri kohaselt Eesti kodanik, tuleb kohaldada Eesti seadusandlust ning antud elatise nõudes on seega pädevaks Eesti kohus. Kohtu hinnangul esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks
lg 1 p 8 järgi, kuna hageja ei ole kohtule esitanud kostja andmeid, mis võimaldaks menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kohus on üritanud kostjale ise posti teel, sh läbi justiitsministeeriumi ja e-posti teel menetlusdokumente kätte toimetada, kuid tulemusteta. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võimalik kostjale mõistlike pingutustega tsiviilasja materjale ja kohtumäärust kätte toimetada. Antud juhul on selge, et kostja Eesti Vabariigis ei ela ning seega suure tõenäosusega menetlusdokumente avaliku kättetoimetamisega kätte ei saa, mistõttu ei saa ka avalikku kättetoimetamist pidada lubatavaks. Kohus jätab hagi läbi vaatamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik 3 kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.