Obsah (8)

§ 16§ 3§ 38§ 39§ 5§ 15§ 14§ 4

Kriminaalasi nr. 1-18-8101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 19.09.2019.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Proku

§ 16lg 1 pidi M.D.

hankijana lähtuma hankelepingu sõlmimisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. M.D. rikkus hankides Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejale S. OÜ: •

§ 3

p 3 (alates 1.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet edastades A.I.ele enne pakkumuse ametlikku küsimist hanke tehnilise kirjelduse, aidates A.I.el koostada S. OÜ pakkumust, seejuures kokku leppides S. OÜ pakkumuse hinna, määrates teistele potentsiaalsetele pakkujatele erinevalt S. OÜ-st pakkumuse esitamise tähtajaks 2 tööpäeva. •

§ 3

p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, leppides enne pakkumuse esitamist A.I.ega kokku, et aitab ise S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, teostades ise S. OÜ ja MKM-i vahel sõlmitud lepingus ettenähtud tööd, tehes ise nende tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja korraldades nende tööde vastuvõtmine ja saades S. OÜ-lt tasu. Seega M.D. küsis A.I.elt ja võttis 21.-

1. mail 2017 A.I.elt vastu vara summas 7500 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit, eelistades Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimisel S. OÜ-d. A.I. tegutses eelnevalt kirjeldatud tegude toimepanemisel juriidilise isiku juhatuse liikmena S. OÜ huvides. Seega S. OÜ andis M.D.ile vara summas 7500 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimisel S. OÜ-d. Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange
2. ja 20.04.2017 leppisid M.D. ja A.I. kokku, et A.I. teeb MKM-i infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhatajale V.E.ile ettepaneku sõlmida S. OÜ-ga Lennuameti pilootide eksamitarkvara lisatööde jaoks hoolduse ja arenduse leping. A.I. tegigi
3. aprillil V.E.ile ettepaneku sõlmida S. OÜ-ga Lennuameti pilootide eksamitarkvara lisatööde jaoks hoolduse ja arenduse leping. M.D. avaldas V.E.ile toetust S. OÜ-ga hoolduse ja arenduse lepingu sõlmimisele. V.E. sellega ei nõustunud ja K.K. andis korralduse uue riigihanke korraldamiseks.
4. mail 2017 leppisid M.D. ja A.I. kokku, et pilootide eksamitarkvara hoolduse ja arenduse riigihankel tuleb kvalifitseerimistingimustega tagada, et hanke võidaks S. OÜ. 6 M.D. koostas hankedokumendid ja saatis need A.I.ele palvega üle vaadata ja
5. juunil edastas M.D. tema poolt koostatud ja A.I.ega kooskõlastatud hankedokumendid V.E.ile. Hankedokumentidesse lisas M.D. järgnevad A.I.ega kokkulepitud konkurentsi piiravad riigihanke kvalifitseerimistingimused: • nr 6.
6. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse ning kontrollitava viite, et on viimase kahe aasta jooksul edukalt täidesaatnud (vähemalt 75% kogutööde mahust) eksamite sooritamise või kvalifikatsioonide/pädevuste hindamise tarkvara arendusprojekti, mis on ka pakkumise esitamise hetkel reaalses kasutuses.“; • nr 6.
7. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse ning kontrollitava viite, et on viimase kahe aasta jooksul olnud lepingulises suhtes tarkvara arenduse või tarkvara hooldusteenuste valdkonnas mõne Euroopa Liidu riikliku lennundusjärelevalve organisatsiooniga või lennundusäri ettevõttega.“; • nr 6.
8. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et on kasutanud oma tarkvaraarendustes vähemalt ühel korral andmebaasilahendusena graafandmebaasitarkvara NEO4J ning omab teadmisi päringukeelest Cypher. Samuti, et on pädev looma veebipõhiseid rakendusi kasutades PHP-d.“ Kvalifitseerimistingimustele 6.2 ja 6.3 vastas kogumis Eestis vaid S. OÜ ja kvalifitseerimistingimus 6.5 ei olnud tegelikult vajalik lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomiseks.
9. juunil sisestas M.D. hankedokumendid MKM-i DHS-i ja edastas selle V.E.ile, K.K.ile ja MKM-i õigusosakonnale kooskõlastamiseks. V.E., K.K. ja õigusosakond kooskõlastasid hankedokumendid, misjärel edastas M.D. hankedokumendid kooskõlastamiseks MKM-i eelarveosakonnale. Pärast kooskõlastuste saamist esitas M.D.
10. juunil hankedokumendi MKM-i kantslerile allkirjastamiseks. MKM-i kantsler M.S allkirjastas
11. juunil käskkirja lihthanke „Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange“ korraldamiseks ja moodustas hankekomisjoni koosseisus K.K., V.E. ja M.D.. 20.06.2017 avaldati riigihangete registris riigihanke nr 188476 „Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange“ hanketeade. Pakkumuse esitamise tähtajaks oli määratud 28.06.2017 a.
12. juunil kohtusid M.D. ja A.I. Perrooni kohvikus (Toompuiestee 37, Tallinn) ja koostasid koos S. OÜ pakkumuse, mille A.I. esitas järgmisel päeval riigihangete registrisse. 28.06.2017 allkirjastasid V.E., K.K. ja M.D. pakkumuste avamise protokolli, mille kohaselt esitas ainsana pakkumuse S. OÜ. 29.06.2017 allkirjastati protokoll, millega kvalifitseeriti S. OÜ pakkumus, tunnistati S. OÜ pakkumus vastavaks ning edukaks. Seejärel teavitas M.D. A.I.t, et sai S. OÜ edukaks tunnistamise ära korraldatud. Peale seda sõlmiti raam-, arendus- ja hoolduslepingud. MKM-i ja S. OÜ vahel sõlmitud lepingutes ettenähtud Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hooldustöid ja Lennuameti lennunduspersonali tarkvara arendustöid teostas M.D., tehes samal ajal koostöös Lennuameti vaneminspektor A.Kga ka järelevalvet samade lepingute täitmise üle. 20.10.2017 tasus Rahandusministeerium S. OÜ-le vastavalt MKM-i tarkvara hoolduse lepingule ja OÜ S. poolt esitatud arvele 3696 €. 21.oktoobril saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 2310 €. Samal päeval kandis A.I. S. OÜ arvelt S OÜ arvele 2310 eurot ehk 75% S. OÜle makstud summast ilma käibemaksuta. Arendustööde üleandmiseks vastavalt lepingule koostas M.D. Lennuameti lennunduspersonali tarkvara funktsionaalsuse tabeli, mille viimase versiooni edastas
13. novembril A.I.ele palvega see saata A.Kle ja M.D.ile. M.D. koostas ka dokumendi „Pilootide pädevuste tarkvara lühijuhend“ ja edastas selle
14. novembril A.I.ele. A.I. saatis kooskõlastatult M.D.iga
15. novembril A.Kle ja M.D.ile dokumendi „Lennuameti lennunduspersonali tarkvara funktsionaalsus“, mille mõlemad allkirjastasid. Pärast seda saatis A.I. selle dokumendi koos tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja „Pilootide pädevuste tarkvara lühijuhendiga“ V.E.ile, kes 03.11.
16. a allkirjastas selle 7 MKM-i poolt. 02.11.2017 esitas A.I. S. OÜ poolt üleantud tööde kohta MKM-ile arve summas 13 405 € (koos käibemaksuga 16086 €).
17. novembril saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 10 050 € palvega pärast MKM-ilt raha laekumist see summa talle edasi kanda. 20.11.2017 tasus Rahandusministeerium S. OÜ-le Lennuameti pilootide eksamitarkvara arendustööde eest 16086 €.
18. novembril küsis M.D. A.I.elt, kas raha on laekunud. A.I. kinnitas raha laekumist ja esimese osa edasi kandmist, teise osa lubas ta kanda järgmisel päeval. A.I. maksis 23.11.2017 S. OÜ arvelt S OÜ arvele 7000 eurot ja 26.11.2017 3050 eurot ehk kokku 75% S. OÜ-le makstud summast ilma käibemaksuta. M.D. rikkus riigihanke nr 188476 „Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange“ järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejale S. OÜ: •

§ 3

p 3 (alates 1.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet kooskõlastades A.I.ega riigihanke dokumendid, lisades hankedokumentidesse konkurentsi piiravad kvalifitseerimistingimused 6.2, 6.3 ja 6.5, aidates A.I.el koostada S. OÜ pakkumust, seejuures kokku leppides S. OÜ pakkumuse hinna, edastades A.I.ele enne pakkumuste avamist infot pakkumuste esitamiste kohta. •

§ 3

p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, leppides enne pakkumuse esitamist A.I.ega kokku, et aitab ise S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, teostades ise S. OÜ ja MKM-i vahel sõlmitud lepingus ettenähtud tööd, tehes ise nende tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja korraldades nende tööde vastuvõtmine ja saades S. OÜ-lt tasu. •

§ 38

lg 2 p 4 (alates 1.09.2017 § 95 lg 4 p 7) sätestatud võimalust kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. •

§ 39

lg 1 (alates 1.09.2017 § 98 lg 1) sätestatud kvalifitseerimise tingimuste proportsionaalsuse nõuet, lisades hankedokumentidesse kvalifitseerimistingimused 6.2, 6.3 ja 6.5, arvestades, et tingimustele 6.2 ja 6.3 vastab kogumis Eestis vaid S. OÜ ja tingimus 6.5 ei olnud tegelikult vajalik lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomiseks. Seega M.D. küsis A.I.elt vara, mis võrdub 75 protsendiga lepingu hinnast ehk kokku summas 19 504 € ja võttis sellest varast

1. oktoobril,
2. ja
3. novembril 2017 A.I.elt vastu vara kokku summas 12 360 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit, eelistades Lennuameti Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushankel S. OÜ-d. A.I. tegutses eelnevalt kirjeldatud tegude toimepanemisel juriidilise isiku juhatuse liikmena S. OÜ huvides. Seega S. OÜ lubas M.D.ile vara, mis võrdub 75 protsendiga lepingu hinnast ehk kokku summas 19 504 € ja andis sellest varast
4. oktoobril,
5. ja
6. novembril 2017 M.D.ile üle vara kokku summas 12 360 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushankel S. OÜ-d. Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimine
7. juunil andis M.D. Lennuameti dokumendi ja teabehalduse spetsialistile K.Pele teada plaanist korraldada droonide menetlemise tarkvarale eraldi hange septembris 2017, sest siis hakkab kehtima uus riigihangete seadus, mis tõstab hanke piirmäärasid ja võimaldab väikehanget lihtsamalt korraldada. Augustis-septembris 2017 koostas M.D. koostöös Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektor K.Raga hanke tehnilise kirjelduse. 8
8. ja
9. septembril leppisid M.D. ja A.I. kokku, et hankele oleks vaja küsida lisaks S. OÜ-le vähemalt kaks pakkumust. Nad arutasid, kes võiks olla potentsiaalsed pakkujad, kes ei ohustaks S. OÜ võitu, sest tõenäoliselt pakuvad suured ettevõtted kõrget hinda ja S. OÜ teeks pakkumuse viimasena, kui teiste hinnad on juba teada.
10. septembril saatis M.D. enda poolt allkirjastatud pakkumuse esitamise ettepaneku ja hinnapäringu Lennuameti mehitamata õhusõidukite (MÕS) alias droonide menetlemise tarkvaramooduli arendustööde ja kasutuselevõtmise ning aastase ülalhoiuteenuse hankele ettevõtetele U OÜ, OÜ NG, AS ST, AS CE, OÜ UC, OÜ A ja S. OÜ. Kohe peale hinnapäringute saatmist andis M.D. ka A.I.ele teada, kellele ta päringud saatis. Nad arutasid omavahel S. OÜ pakkumuse tegemist, leppisid kokku, et S. OÜ pakkumuse hind on alla 20 000 euro. M.D. ja A.I. leppisid kokku, et A.I. vormistab S. OÜ pakkumuse ära, kuid ootab selle esitamisega viimase hetkeni. M.D. lubas A.I.ele teiste pakkujate hinnad teada anda, et vajadusel saaks A.I. S. OÜ pakkumust enne esitamist muuta. 22.09.2017.a. saatiski A.I. M.D.ile viimasena S. OÜ pakkumuse. M.D. saatis hanke tulemuste kohta kokkuvõtte K.K.ile, V.E.ile ja Lennuameti peadirektorile K.Tle ettepanekuga kuulutada hanke võitjaks S. OÜ.
11. oktoobril allkirjastas M.D. „Sõltumatuse deklaratsiooni hankemenetluse korraldamisega seotud kohustuste täitmisel“, millega kinnitas objektiivsust hankemenetlusega seotud kohustuste täitmisel ja kohustus vältima mistahes huvide konflikti hankemenetlusega seotud kohustuste täitmisel ja teavitama hankemenetluse eest vastutavat isikut, kui on läinud vastuollu allkirjastatud kinnitusega objektiivsuse kohta ja/või kui selleks on tekkinud risk. Õigusosakond kooskõlastas dokumendid
12. oktoobril, misjärel edastas M.D. lepingu MKM-i kantslerile allkirjastamiseks. 20.10.2017 allkirjastas kantsler M.S MKM-i poolt lepingu ja 23.10.2017 saatis M.D. lepingu A.I.ele, kes allkirjastas S. OÜ poolt lepingu 30.10.
13. M.D. ja A.I. leppisid omavahel eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal kokku, et A.I. maksab M.D.ile pärast lepinguliste tööde teostamist ja selle eest raha laekumist 75% lepingu summast käibemaksuta ehk 14 805 eurot. MKM-i hankekorra kohaselt pidi M.D. järgima väikehankel riigihangete üldpõhimõtteid. M.D. rikkus hankides Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejale S. OÜ: •

§ 3p 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet aidates A.I.el koostada S.

OÜ pakkumust, seejuures kokku leppides S. OÜ pakkumuse hinna, leppides A.I.ega kokku, millistele konkurentidelt pakkumusi küsida, andes A.I.ele infot teiste pakkujate hindade kohta ja lastes S. OÜ-l esitada pakkumus pärast konkurentide hindade teadasaamist. •

§ 3

p 4 sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, leppides enne pakkumuse esitamist A.I.ega kokku, et aitab ise S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, tehes ise nende tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja saab S. OÜ-lt tasu. Seega M.D. küsis A.I.elt ja nõustus vastu võtma A.I.elt vara 14 805 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimisel S. OÜ-d. A.I. tegutses eelnevalt kirjeldatud tegude toimepanemisel juriidilise isiku juhatuse liikmena S. OÜ huvides. Seega S. OÜ lubas anda M.D.ile vara 14 805 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimisel S. OÜ-d. Lennuameti andmete migratsioon Postipoisist Deltasse

1. veebruaril 2017 andis MKM-i infotehnoloogia osakonna juhataja K.K. M.D.ile korralduse selgitada välja Lennuameti andmemigratsiooni käigus tehtavad tööd, koostada tööde projektiplaan, tehniline kirjeldus andmemigratsiooni teostamiseks ja kooskõlastada see Registrite ja Infosüsteemide Keskusega (edaspidi RIK) hanke teostamiseks. M.D. tegi K.K.ile ja MKM-i 9 infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhatajale V.E.ile ettepaneku, et otsib ettevõtte, kes oleks nõus töö ära tegema hinnaga alla 10 000 euro ehk alla lihthanke piirmäära.
2. märtsil pöördus M.D. A.I.e poole palvega leida keegi, kes tegeleks andmete migratsiooniga Postipoisist Deltasse ja edastas A.I.ele selle töö kohta tehnilise info ja W.S OÜ pakkumuse.
3. märtsil tegi A.I. E.Iile ettepaneku pakkuda MKM-ile andmete migratsiooni teenust. E.I oli nõus ja A.I. andis M.D.ile E.Ii kontakti. Samal päeval pöördus M.D. E.Ii poole ettepanekuga teha tal pakkumine Lennuameti andmete migratsiooniks Postipoisist Deltasse. Ühtlasi edastas E.Iile ja A.I.ele tehnilise info tellitava töö sisu kohta.
4. märtsil teatas E.I M.D.ile ja A.I.ele, et tema esialgne pakkumine on 4200 €. M.D. ja A.I. arutasid võimalust, et E.I võiks töö ära teha ja S. OÜ võiks olla nö projektijuhiks, kuid S. OÜ ei tohi seda hanget ametlikult võita. S. OÜ teeb kallima pakkumuse kui E.Ii firma ning E.Iiga sõlmitakse kokkulepe, et tema saab töö eest 5000 eurot ja ülejäänud raha jääb S. OÜ-le.
5. märtsil küsiti W.S OÜ-st M.D.ilt, kas ta on jõudnud nende pakkumusega tutvuda. M.D. palus W.S OÜ-l vormistada pakkumus ametlikult digiallkirjastatult ja saata temale hiljemalt
6. aprilli hommikuks.
7. aprillil kohtus A.I. Tallinnas Sõle tänava ja Paldiski maantee nurgal asuvas Statoili tanklas E.Iiga. Lepiti kokku, et E.Ii firma teeb hankele pakkumuse 9200 € ja A.I. teeb S. OÜ poolt pakkumuse 9800 eurot, et tagada hanke võit E.Ii firmale. Samuti leppisid E.I ja A.I. kokku, et töö tegemise eest saadud rahast maksab E.I 3000 eurot A.I.ele ja M.D.ile. Pärast kohtumist andis A.I. M.D.ile teada, et E.Iiga on pakkumuste tegemine kokku lepitud, E.I maksab A.I.ele 3000 eurot ja M.D.ile sellest rahast makstava osa lepivad A.I. ja M.D. omavahel „silmast-silma“ kokku. A.I. tuletas E.Iile meelde, et E.I peab tegema pakkumuse hinnaga 9200 € pluss käibemaks ja töötegemise ajaks panema 10 nädalat. 03.04.2017 saatis M.D. W.S OÜ-le, E.Iile ja A.I.ele tema poolt allkirjastatud MKM-i ametliku pakkumuse esitamise ettepaneku ja hinnapäringu. Seejuures informeeris M.D. RIK-i dokumendihalduse teenistuse juhataja L.K küsimise peale RIK-i, et on küsinud ametlikku pakkumust RIK-i lepingupartnerilt W.S OÜ-lt, kuid jättis mainimata, et on küsinud konkureeritavat pakkumust ka teistelt isikutelt. Samuti ei informeerinud M.D. pakkumuste küsimisest Lennuametit. W.S OÜ saatis pakkumuse hinnaga 22 540 € M.D.ile
8. aprilli õhtul.
9. aprilli hommikul andis M.D. A.I.ele teada, et W.S OÜ jäi ametlikus pakkumuses sama hinna juurde.
10. aprilli hommikul arutasid A.I. ja E.I omavahel pakkumuste esitamist. A.I. rõhutas üle, et E.Ii pakkumus peab olema 9200+km ja tema teeb pakkumuse 9800+km. Seejärel arutasid M.D. ja A.I. omavahel S. OÜ pakkumuse vormistamist ja A.I. andis M.D.ile teada, et ka E.Ii osas on „koordineeritud“.
11. aprillil saatis E.I tema poolt allkirjastatud OÜ K pakkumuse hinnaga 9200 € ja A.I. saatis S. OÜ pakkumuse hinnaga 9800 €. M.D. edastas samal õhtul tema poolt võetud pakkumuste info K.K.ile ja V.E.ile tõdedes, et odavaima pakkumuse tegi OÜ K, kes peaks seega olema hanke võitja. 06.04.2017.a. teatas M.D. E.Iile, et otsus koostööks temaga on tehtud. Samuti teavitas E.I A.I.t, et hanke tulemus on selge. Lisaks teavitas M.D. alles
12. aprillil RIK-i ja Lennuametit, et korraldas väikehanke, mille tulemusel ei sõlmita lepingut mitte W.S OÜ-ga, vaid odavama pakkumuse teinud ettevõttega. Seejärel korraldas M.D. MKM-i sisese dokumentatsiooni kooskõlastamise ja lepingu sõlmimise, MKM-i kantsler M.S allkirjastas lepingu
13. mail, misjärel edastas M.D. lepingu E.Iile. Kuna E.I ei ole OÜ K juhatuse liige, allkirjastas lepingu
14. mail K.I ja E.I oli lepingus märgitud kontaktisikuks lepingu täitmisel. Vastavalt

§ 16lg 1 pidi M.D.

hankijana lähtuma hankelepingu sõlmimisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. M.D. rikkus hankides Lennuameti andmete migratsiooni 10 Postipoisist Deltasse tarkvara järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejatele OÜ K ja S. OÜ: •

§ 3

p 3 (alates 1.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet edastades A.I.ele ja E.Iile enne pakkumuse ametlikku küsimist hanke tehnilise kirjelduse ja W.S OÜ pakkumuse, andest neile teada W.S OÜ hinna, leppides A.I.ega ja A.I.e vahendusel E.Iiga kokku S. OÜ ja OÜ K pakkumuste hinnad. •

§ 3

p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, soovitades A.I.e vahendusel E.Iil tõsta OÜ K pakkumuse hinda eesmärgiga saada osa OÜ-le K makstavast tasust endale ja saades pärast tööde vastuvõtmist A.I.e vahendusel E.Iilt vara 1000 eurot. Maist augustini 2017 teostas E.I Lennuameti andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse. M.D. tegi koostöös Lennuameti dokumendi ja teabehalduse spetsialisti K.Pega järelevalvet lepingu täitmise üle. 07.08.2017 allkirjastas V.E. MKM-i poolt tööde üleandmise akti. Seejärel informeeris M.D. E.Iit, et MKM-i poolt on tööd vastu võetud ja ta võib esitada MKM-ile tööde eest arve.

1. augustil esitas OÜ K MKM-ile arve summas 11 040 € koos käibemaksuga.
2. augustil teavitas M.D. ka A.I.t, et E.Iiga on ülevõtmisakt allkirjastatud. 15.08.2017 maksis Rahandusministeerium K OÜ-le MKM-i poolt 11 040 €.
3. augustil uuris M.D. MKM-i raamatupidajalt, kas OÜ-le K on arve makstud. Saanud kinnituse, et makse on tehtud juba
4. augustil, palus M.D. A.I.el suhelda E.Iiga, sest raha on talle juba üle kantud.
5. augustil leppisid A.I. ja E.I kokku, et A.I. esitab E.Iile arve ja E.I maksab selle siis ära, kui kogu töö on reaalselt tehtud.
6. augustil saatis E.I A.I.ele OÜ K rekvisiidid ja palve saata arve lepingu nr 1.9-8/17-203-1 konsultatsiooni eest. A.I. saatis E.Iile S. OÜ arve OÜ-le K summas koos käibemaksuga 3600 eurot.
7. augustil saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 1000 eurot.
8. septembril lõpetas E.I Lennuameti andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse ja K OÜ kandis
9. septembril S. OÜ-le 3600 €. M.D. andis A.I.ele teada, et E.I on tööga hakkama saanud ja palus A.I.el kontrollida, kas raha on tema arvele kantud. A.I. kinnitas raha saabumist ja lubas õhtul sellega tegeleda.
10. septembril palus M.D. uuesti A.I.el talle E.Ii poolt makstud raha edasi kanda. 13.09.2017 maksis S. OÜ S OÜ-le 1000 €. Seega M.D. küsis ja võttis vastu A.I.e vahendusel E.Iilt vara 1000 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutaks oma ametiseisundit eelistades Lennuameti andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse hankimisel E.Iiga seotud ettevõtet OÜ K. Seega A.I. vahendas M.D.i poolset E.Iilt vara küsimist ja vastuvõtmist vastutasuna selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse hankimisel E.Iiga seotud ettevõtet OÜ K. A.I. tegutses eelnevalt kirjeldatud tegude toimepanemisel juriidilise isiku juhatuse liikmena S. OÜ huvides. Seega S. OÜ vahendas M.D.i poolset E.Iilt vara küsimist ja vastuvõtmist vastutasuna selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse hankimisel E.Iiga seotud ettevõtet OÜ K. Sellise tegevusega M.D. küsis, lubas vastu võtta ja võttis vastu ametiisikuna vara ametiseisundi kasutamise eest, pannes sellega toime KarS § 294 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega rikkus M.D. riigihanke menetluse nõudeid menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, pannes sellega toime KarS § 300 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega A.I. lubas anda ja andis M.D.ile vara ametiseisundi kasutamise eest, pannes sellega toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja vahendas M.D.i 11 altkäemaksu küsimist ja võtmist E.Iilt, pannes sellega toime KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega S. OÜ juhatuse liikme A.I.e kaudu ja juriidilise isiku huvides lubas anda ja andis M.D.ile vara ametiseisundi kasutamise eest, pannes sellega toime KarS § 298 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja vahendas M.D.i altkäemaksu E.Iilt, pannes sellega toime KarS § 296 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsioon.
11. septembril 2017 tegi M.D. K.K.ile ettepaneku tellida E.Iilt ka Veeteede Ametile andmete migratsiooni teenust. Samal päeval andis M.D. ka E.Iile teada, et vastavalt tema poolt E.Iile antud lubadusele hakkab ta ajama võimalust, et E.I saaks teha andmete migratsiooni ka Veeteede Ameti jaoks.
12. septembril 2017 toimus Veeteede Ametis dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooni teemal kohtumine M.D.i, E.Ii ja Veeteede Ameti ametiisikute, sealhulgas K.P, vahel. M.D. edastas K.Ple Lennuameti teabehalduse spetsialisti K.Pe kontakti, rõhutades, et Veeteede Ametile peaks tulema sama arendaja E.I, kes oli Lennuametil ja avaldas soovi olla kõigega ka ise kursis.
13. oktoobril 2017 saatis K.P M.D.ile ülevaatamiseks Veeteede Ameti andmete migratsiooni hankimise tehnilise kirjelduse. M.D. edastas tehnilise kirjelduse kohe E.Iile küsimusega, kas see on piisav sisend E.Iile pakkumuse tegemiseks. E.I tegi tehnilisse kirjeldusse omad parandused, mille M.D. edastas K.Ple. E.I teatas M.D.ile, et erinevust ta Lennuameti projektiga ei näe ja pakub töö ajamahuks 184 tundi. Lennuameti andmete migratsiooni tegemiseks MKM-i ja OÜ K vahel sõlmitud lepingu hinnaks oli 9200 € pluss käibemaks ja ajamahuks samuti 184 tundi. M.D. palus
14. oktoobril E.Iil tema poolt pakutavat hinda suurendada, pannes Veeteede Ameti projekti ajamahuks 264 tundi, mis tähendaks pakkumuse koguhinda ilma käibemaksuta 13 200 eurot ehk M.D. palus E.Iil suurendada pakkumuse hinda 4000 euro võrra. M.D. palus E.Iil vormistada ametlik pakkumus ja saata see M.D.i MKM-i e-mailiaadressile.
15. oktoobril 2017 kohtusid M.D. ja E.I Tallinnas kohvikus Amps (Pärnu mnt 139A) ja arutasid Veeteede Ameti andmete migratsiooni hankele E.Ii poolt pakkumuse tegemist, pakkumuse tunnihinda, ajamahtu, tööde teostamise aega ja lepingu sõlmimist, samuti võimalike konkureerivate pakkumuste hinda. Nad leppisid kokku, et E.I saadab
16. oktoobril M.D.ile pakkumuse nende vahel kokkulepitud hinnaga ja M.D. edastab selle Veeteede Ametile, toetades E.Iiga lepingu sõlmimist. M.D. ja E.I leppisid kokku, et E.I maksab M.D.ile Veeteede Ametiga lepingu sõlmimise tagamise eest summa, mille võrra M.D. E.Iil pakkumuse hinda palus suurendada ehk 4000 eurot. M.D. ütles E.Iile, et vara vastuvõtmiseks on tal „juriidiline keha“, mis ei ole temaga seotud ja ei ole käibemaksukohuslane.
17. oktoobril 2017 saatis E.I M.D.ile OÜ K pakkumuse Veeteede Ameti andmete migratsiooniks hinnaga 13230 € (käibemaksuga 15876€). M.D. edastas pakkumuse K.K.ile ja V.E.ile kiites pakkumuse odavat hinda ja tegi ettepaneku tellida töö otse E.Iilt ilma konkureerivaid pakkumusi küsimata. M.D. saatis
18. oktoobril E.Iilt saadud OÜ K pakkumuse ka K.Ple, kiites pakkumuse odavat hinda ja tegi ettepaneku tellida töö otse E.Iilt ilma konkureerivaid pakkumusi küsimata.
19. oktoobril küsis Veeteede Ameti esindaja A.J OÜ-lt Netstat pakkumust andmete migratsiooni teostamiseks, teadmata, et see firma kuulub E.Iile. E.I andis A.Jle teada, et M.D. on juba Veeteede Ametile pakkumust küsinud, kuid ta saab teise firma alt teha sarnase pakkumuse ja esitas OÜ Netstat pakkumuse hinnaga 13300 eurot. M.D.ile E.I Veeteede Ametile teise pakkumuse esitamisest teada ei andnud. Lisaks küsis A.J
20. oktoobril 2017 pakkumust K.G OÜ-lt, kes esitas pakkumuse hinnaga 18 144 € pluss käibemaks
21. novembril
23. oktoobril 2017 kirjutas M.D. kirja Veeteede Ameti arendusosakonna juhtajale E.Nile, K.Ple ja K.K.ile, nõudes Veeteede Ametilt võimalikult kiiret vastust, „millal võiks migratsioonipartner asuda tööle“.
24. oktoobril palus M.D. ka K.K.il nõuda Veeteede Ametilt vastust, millal tööd lahti lähevad.
25. oktoobril vastas E.N M.D.ile, et vastavalt Veeteede Ameti hankekorrale võtavad nad konkureerivad pakkumised, selle eest vastutab K.P ja tema ei saa seda protsessi 12 kiirendada. Vastuseks kirjutas M.D. E.Nile ja K.Ple, et uue riigihangete seaduse kohaselt ei pea alla 15 000-eurose pakkumuse korral konkureerivaid pakkumusi võtma ja rõhutas, et tema poolt vahendatud pakkumus on pigem odav, soovitas MKM-i IT-osakonna nimel valida tema poolt vahendatud E.Ii pakkumus ja mitte konkureerivaid pakkumusi võtta. Lisaks küsis M.D.
26. oktoobril K.P käest, milliste ettevõtete käest ja millise tähtajaga pakkumusi küsiti ning mis ajaks plaanitakse teha otsus.
27. novembril 2017 küsis M.D. taas K.Plt pakkumuste kohta infot, kuid K.P teatas, et kahjuks ei ole kõik pakkumused veel saabunud.
28. novembril nõudis M.D. taas K.Plt teavet, milliste ettevõtete käest ja millise tähtajaga pakkumusi küsiti, kes on pakkumused praeguseks esitanud ja palus endale need pakkumused saata ning talle teatada, mis ajaks teeb Veeteede Amet otsuse. Lisaks rõhutas M.D., et Veeteede Amet ei pea ära ootama kõiki pakkumusi, vaid piisab ühest pakkumusest, mis on juba olemas. K.P teatas M.D.ile
29. novembril, et hanke võitjaks on valitud E.I, kuid kuna pakkujatele on teavitused veel saatmata, on see info konfidentsiaalne. Pärast seda nõudis M.D. veelkord, et talle saadetaks ka teiste pakkumuste andmed, mida aga K.P ei teinud.
30. novembril 2017 teavitas A.J Veeteede Ametist E.Iit, et valituks osutus K OÜ hinnapakkumine summas 15876 eurot koos käibemaksuga, mille E.I esitas MKM-i M.D.ile.
31. novembril teatas ka M.D. E.Iile, et E.I on saanud Veeteede Ameti töö.
32. novembril allkirjastas Veeteede Ameti peadirektor R.A ja
33. novembril OÜ K juhatuse liige K.I töövõtulepingu hinnaga koos käibemaksuga 15876 eurot. Seega lubas M.D. E.Iile kasutada oma mõjuvõimu Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooni hankimisel selleks, et E.I saaks avaliku huvi seisukohast ebavõrdse eelise. M.D. püüdis läbi Veeteede Ameti tugiteenuste osakonna juhataja K.P mõjutamise saada E.Iile ebavõrdset eelist hankel sellega, et Veeteede Amet telliks tööd E.Iilt ilma Veeteede Ameti hankekorrale vastavalt hankel konkureerivaid pakkumusi võtmata. M.D. püüdis mõjuvõimu kasutada K.P üle, kes ametiisikuna Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooni hankimisel osales otsuste tegemises, kuid M.D.i mõjuvõim K.P üle ei olnud tegelik, vaid tema poolt E.Iile väidetav. Vastutasuks mõjuvõimu kasutamise eest küsis M.D. E.Iilt vara 4000 eurot, mille E.I pidi M.D.ile vastavalt nendevahelisele kokkuleppele üle andma pärast tööde teostamist ja selle eest tasu kätte saamist. Sellest tasust osa endale saamise eesmärgil palus M.D. E.Iil suurendada E.Ii poolt algselt välja pakutud pakkumuse hinda 4000 euro võrra. E.I nõustus M.D.i ettepanekuga ja koostas M.D.iga kokkulepitult OÜ K pakkumuse hinnaga 13 200 eurot pluss käibemaks ja saatis selle M.D.ile, et ta saaks selle edastada Veeteede Ametile. Sellise tegevusega M.D., küsides E.Iilt vara vastutasuna tema poolt väidetava mõjuvõimu kasutamise eest ametiisiku K.P üle selleks, et E.I saaks K.Plt Veeteede Ameti andmete migratsiooni hankel avaliku huvi seisukohast ebavõrdse eelise, pani sellega toime Kars § 2981 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Keskraamatukogu hange Põhimääruse kohaselt on Tallinna Keskraamatukogu tegevuse eesmärgiks tagada Tallinna elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ja põhiülesandeks koguda, säilitada ja teha lugejatele kättesaadavaks vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. I.A. töötab alates 16.06.2014.a. Tallinna Keskraamatukogu infotehnoloogiaosakonna ITspetsialistina. Ametijuhendi kohaselt on tema töö eesmärk raamatukogu tööks ja e-teenuste osutamiseks vajalike eritarkvarade ning andmekogude arendamine. I.A.i töökohustusteks on muuhulgas osalemine arendus-, ostu- ja hoolduslepingute koostamises, vajadusel riigihanke läbiviimises osalemine. Seega omab I.A. Tallinna Keskraamatukogu töökorraldusest tulenevalt õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid ja toiminguid, sealhulgas osaleda otsuste ja toimingute tegemises või nende sisulises suunamises. Seega omab I.A. avaliku 13 ülesande täitmiseks ametiseisundit KVS § 2 lg 2 mõistes ning on ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõistes. I.A. ja A.I. leppisid 2017 aasta augustis kokku, et A.I. annab I.A.ile vara selle eest, et I.A. vastuteenena kasutaks oma ametiseisundit S. OÜ huvides alljärgnevalt. Jaanuaris 2017 teavitas Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor K.M Tallinna Keskraamatukogu infotehnoloogia osakonna juhatajat R.Pit vajadusest luua raamatukogu ajahaldustarkvara Libki juurde statistika kogumise lahendus. R.P andis I.A.ile korralduse uurida Libki arendajalt, kuidas see asi lahendada. I.A. pidas 06.01-12.07.2017 kirjavahetust Libki arendaja K.Higa, mille tulemusel pakkus K.H arenduse hinnaks 5000 $, mida I.A. ja R.P pidasid liiga kalliks. 12.07.2017 teatas I.A. R.Pile ja K.Mele, et võimalus oleks programmeerida statistikamoodul ise või tellida arendus mõnest Eesti firmast.
34. augustil 2017 teatas I.A. K.Mele ja R.Pile, et leidis ühe arendaja, kes saaks statistikamooduli arenduse ära teha mõistliku hinna eest.
35. augustil esitas I.A. varem A.I.ega kokkulepitult Tallinna Keskraamatukogu poolt ametlikult S. OÜ juhatuse liikmele A.I.ele lähteülesande ajahaldustarkvara Libki statistika kogumise arenduse pakkumuse tegemiseks.
36. augustil arutasid I.A. ja A.I. omavahel pakkumuse tegemist ja seda, kuidas Libki tarkvaraarendust ühiselt teha.
37. augustil saatis A.I. eelnevalt I.A.iga kokkulepitult I.A.ile ja R.Pile pakkumuse tegemise kohta täpsustavad küsimused.
38. septembril arutas I.A. A.I.ega, kuidas küsimustele vastata ja milliseid täpsustavaid küsimusi esitab I.A. A.I.ele.
39. septembril saatis I.A. eelnevalt A.I.ega kooskõlastatult Tallinna Keskraamatukogu esindajana vastused A.I.e küsimustele ja omapoolsed küsimused. Samuti ütles I.A.
40. septembril A.I.ele, et S. OÜ pakkumuse hind võiks olla 980 eurot ja leppis A.I.ega kokku, et ta saadaks pakkumuse esmaspäevaks, so
41. septembriks.
42. septembril 2017 esitas A.I. Tallinna Keskraamatukogu esindajale I.A.ile S. OÜ hinnapakkumuse ajahaldustarkvara Libki arenduseks hinnaga 980 € (koos käibemaksuga 1176 €).
43. septembril teavitas I.A. A.I.t Tallinna Keskraamatukogu poolt, et hinnapakkumus sobib ja projekti võib töösse panna. Samuti leppisid I.A. ja A.I. omavahel kokku, et I.A. pakib enda poolt tehtud failid kokku ja saadab need A.I.ele, kes edastab need enda poolt ametlikult raamatukogule. I.A. teostas ajahaldustarkvara Libki arenduse tööd ja edastas tarkvara versioonid
44. ja
45. septembril A.I.ele.
46. ja
47. septembril palus I.A. A.I.el tarkvara raamatukogule edastada.
48. septembril vaatas A.I. I.A.i poolt loodud tarkvara üle ja juhtis I.A.i tähelepanu sellele, et tarkvara koodi ja dokumentatsiooni on sisse jäänud I.A.i nimi. I.A. ja A.I. leppisid kokku, et A.I. eemaldab tarkvarast I.A.i andmed. Seejärel laadis A.I. Libki statistikamooduli tarkvara üles digifork-keskkonda ja saatis selle lingi ametlikult I.A.i kaudu Tallinna Keskraamatukogule. I.A. võttis
49. septembril tarkvara raamatukogu poolt vastu ja kontrollis selle üle.
50. ja
51. septembril andis I.A. A.I.ele teada, et pani Libki tarkvara live`s tööle ja vajalik on teha vaid pisiparandusi.
52. septembril, kui raamatukogu teenindusdirektor oli ka tarkvara sobivuse heaks kiitnud, andis I.A. A.I.ele teada, et Libki arendustööd sobivad raamatukogule ja palus A.I.el saata S. OÜ poolt arve tehtud tööde eest. 29.09.2017 allkirjastasid A.I. S. OÜ poolt ja R.P Tallinna Keskraamatukogu poolt akti tarkvara Libki statistikamooduli arenduse üleandmise-vastuvõtmise kohta ja A.I. esitas tehtud tööde eest Tallinna Keskraamatukogule arve summas 1176 €. 19.10.2017 maksis Tallinna Linnakantselei Keskraamatukogu poolt S. OÜ-le 1176 €. I.A. ja A.I. leppisid omavahel kokku, et A.I. ostab I.A.ile Libki arendustööde eest S. OÜ-le makstud raha eest IT-vahendeid.
53. septembril 2017 pärast seda, kui I.A. oli oma ülemustelt saanud kinnituse, et Libki arendustööd võib vastu võtta ja S. OÜ arve esitada, küsis I.A. A.I.elt, kas ta võiks seadmed välja valida, sest kui raamatukogu saab S. OÜ-le arve makstud, saaks A.I. seadmed kohe ära osta.
54. septembril andis I.A. A.I.ele teada, et raamatukogul läheb arve maksmisega vähemalt
55. oktoobrini aega ja I.A. valib enne seda soovitud IT seadmed välja ning saadab nende andmed A.I.ele.
56. oktoobril küsis I.A. A.I.elt, kas Libki projekti eest on raha 14 laekunud. Saanud jaatava vastuse, tegi I.A. A.I.ele ettepaneku, et sel juhul võiks A.I. I.A.ile ITvahendid ära osta. I.A. ja A.I. leppisid kokku, et I.A. saadab A.I.ele konkreetsed IT-seadmete mudelid, mida ta soovib ja A.I. tellib need ära. I.A. sisestas tema poolt soovitud IT-seadmete andmed Google Drive tabelisse, mida jagas A.I.ega. 22-
57. oktoobril,
58. oktoobril ja
59. novembril arutasid I.A. ja A.I. omavahel, milliseid IT-seadmeid I.A. soovib ning mis hinnaga ja kust A.I. need I.A.ile ostab. I.A. palus A.I.el talle osta arvutimonitori, HDMI kaabli, 3 terabaidise kõvaketta, välise kõvaketta, POE adapteri ja videosalvestusseadme koos videokaameraga. Vastavalt I.A.iga sõlmitud kokkuleppele tellis A.I. I.A.i jaoks järgnevad ITseadmed: - - - - - 24.10.2017 tellis A.I. AS-ilt Ordi monitori LCD 24" Dell U2415 IPS (s/n xxxx) hinnaga koos käibemaksuga 262 € ja kõvaketta WD 3TB Sata3 Purple 64M (s/n xxxx) hinnaga koos käibemaksuga 107 €. 02.11.2017 tasus A.I. AS-ile Ordi S. OÜ arvelt 369 eurot; 24.10.2017 tellis A.I. YEI AS-ilt muuhulgas HDMI kaabli hinnaga koos käibemaksuga 9,30 €. 02.11.2017 tasus A.I. YEI AS-ile S. OÜ arvelt 21,55 eurot; 02.11.2017 tellis A.I. BK Eesti AS-ilt IP videokaamera Hikvison xxxx (seerianumber xxxxxx) hinnaga koos käibemaksuga 158,40 € ja POE adapteri Ubiquiti xxxx, hinnaga koos käibemaksuga 13,80 €. 02.11.2017 tasus A.I. BE AS-ile S. OÜ arvelt 172,20 eurot; 03.11.2017 tellis A.I. UAB-lt ABC xxxx muuhulgas välise kõvaketta Silicon Power Armor A30 2TB. 03.11.2017 tasus A.I. UAB-LE ABC xxxx S. OÜ arvelt 478,18 eurot. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et madalaim hind, mille eest saab Eestis osta välise kõvaketta Silicon Power Armor A30 2TB, on 80,07 eurot; 15.11.2017 tellis A.I. BK Eesti AS-ilt videosalvesti Hikvision DS-7604 NI-K1/4P (seerianumber xxxx) hinnaga koos käibemaksuga 163,20 €. 15.11.2017 tasus A.I. BE AS-ile S. OÜ arvelt 163,20 eurot.
60. oktoobril 2017 andis A.I. I.A.ile tema abikaasa H.Ai kaudu I.A.i elukohas xxxx üle arvutimonitori Dell, kõvaketta WD ja HDMI kaabli.
61. ja
62. novembril küsis I.A. A.I.elt välise kõvaketta ja videosalvestusseadmete kättesaamise kohta.
63. novembril teatas A.I. I.A.ile, et väline kõvaketas on kohal ja nad leppisid kokku selle üleandmise.
64. novembril küsis I.A. A.I.elt veelkord videosalvestusseadmete kättesaamise kohta.
65. novembril teatas A.I. I.A.ile, et salvestusseade on nüüd saadaval. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal novembris 2017 ja kohas Eesti Vabariigis andis A.I. I.A.ile üle videokaamera ja videosalvesti. Arvutimonitori, HDMI-kaablit ja välist kõvaketast SP Armor hoidis I.A. oma elukohas xxxx tänaval. Videokaamerat, videosalvestit, POE adapterit ja kõvaketast WD hoidis I.A. tema kasutuses olevas korteris xxxx tänaval. Seega on I.A. selle eest, et on eelistanud Tallinna Keskraamatukogule ajahaldustarkvara Libki arenduse tellimisel S. OÜ-d, küsinud ja vastu võtnud S. OÜ esindajalt A.I.elt vara - IT-seadmeid koguväärtuses 793,70 €. Arvestades, et A.I. on kirjeldatud tehioludel altkäemaksu andnud/lubanud ka M.D.ile, on tema altkäemaksu andmise tegu toime pandud vähemalt teist korda. A.I. tegutses eelnevalt kirjeldatud tegude toimepanemisel juriidilise isiku juhatuse liikmena S. OÜ huvides. Seega S. OÜ andis I.A.ile vara koguväärtuses vähemalt 793,70 euro eest vastutasuks selle eest, et I.A. eelistaks Tallinna Keskraamatukogule ajahaldustarkvara Libki arenduse hankimisel S. OÜ-d. Arvestades, et S. OÜ on andnud/lubanud kirjeldatud tehioludel varem altkäemaksu ka M.D.ile, on tema altkäemaksu andmise tegu toime pandud vähemalt teist korda. 15 Sellise tegevusega küsis ja võttis I.A. ametiisikuna A.I.elt vastu vara ametiseisundi kasutamise eest, pannes sellega toime KarS § 294 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega A.I. andis I.A.ile vara ametiseisundi kasutamise eest, andes sellega vähemalt teist korda ehk korduvalt altkäemaksu, pannes sellega toime KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega S. OÜ juhatuse liikme A.I.e kaudu ja juriidilise isiku huvides andis I.A.ile vara ametiseisundi kasutamise eest, andes sellega vähemalt teist korda ehk korduvalt altkäemaksu, pannes sellega toime KarS § 298 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht M.D.ile on esitatud süüdistus altkäemaksu küsimises ja vastuvõtmises, riigihangete nõuete rikkumises ja mõjuvõimuga kauplemises. A.I.ele ja tema ettevõttele S. OÜ-le on esitatud süüdistus altkäemaksu korduvas andmises ja vahendamises ning I.A.it süüdistatakse altkäemaksu küsimises. Süüdistatavad M.D., A.I., I.A. ja S. OÜ seaduslik esindaja A.I. end esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavad ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, seega arvestab kohus nende kohtueelses menetluses antud ütlusi nende süüdistuse episoodide kohta, mille kohta nad on ütlusi andnud. Ühe süüdistatava - E.Ii suhtes lõpetas Harju Maakohus 21.05.
66. a kriminaalasja KrMS § 202 lg 1 alusel (K, tl 35). Esmalt võtab kohus seisukoha M.D.i ametiisikuna tegutsemise osas, riigi hangete nõuete rikkumisega seoses ning süüdistustes altkäemaksu küsimises, vastuvõtmises ja seejärel väidetava mõjuvõimu kasutamises. KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 sätestab, et ametiisik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1)teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2)teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Vaidlust ei ole selles, et M.D., töötades 30.07.2012 – 01.12.2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM) infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialistina oli süüdistuses nimetatud perioodil ametiisik KarS § 288 mõttes. 16 Kriminaaltoimikus olevate tõenditega ja nimelt MKM-i asekantsleri A.Ke (kantsleri ülesannetes) 31.07.2012.a käskkirjaga nr 12-0144 nimetati M.D. infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale alates 20.07.2012 kuni 31.03.
67. (T, III kd, tl 194) MKM-i ja M.D.i vahel 26.03.2013 sõlmitud soodustingimusega töölepingu nr 1.4-8/13-041 alusel asus M.D. tööle tähtajalisena kuni 31.03.2014 infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialisti töökohale, kelle peamiseks tööülesandeks oli tagada ministeeriumi IT arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine, täpsemad tööülesanded määratud ametijuhendis. (T, III kd, tl 196) MKM-i infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialisti ametijuhendi, mis on allkirjastatud kantsler M.P ja M.D.i poolt 26.03.2013, kohaselt oli M.D.i töökoha eesmärgiks ministeeriumi IT arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine (T, III kd, tl 200-203). Kantsler M.Sa ja M.D.i poolt 19.01.2015 allkirjastatud ametijuhendi kohaselt, mis kehtis kuni 31.12.2016, oli M.D.i töökoha eesmärgiks tagada ministeeriumi ja haldusalas olevate infotehnoloogiliste arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine. (T, III, tl 204-207) Infotehnoloogia osakonna juhataja K.K. on 24.11.2016 teinud taotluse muuta M.D.i töökoht MKM-i struktuuris tähtajatuks seoses sellega, et Lennuametil on tekkinud vajadus uue lennuohutuse järelevalve infosüsteemi loomiseks ning M.D. on suunatud konkreetset projekti vedama. Täiendavalt tegeleb M.D. vana Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi arenduse ja hooldusega ning uue pilootide eksamineerimise lahenduse juurutusega. Taotlusele on lisatud uus ametijuhend, mille kohaselt oli M.D.i töökoha eesmärgiks jätkuvalt tagada ministeeriumi ja haldusalas olevate infotehnoloogiliste arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine. Punkti 3.2 kohaselt oli M.D.i ülesandeks Lennuameti infosüsteemide arendusprojektide juhtimine, eelarvete ja ressursside planeerimine ja jälgimine; vastava töörühma juhtimine; Lennuameti infosüsteemide edasiarendamiseks vajalike probleemide kaardistamine; arendus – ja hoolduslepingute ettevalmistamine ja kooskõlastamine ning vajadusel läbirääkimiste pidamine, osalemine riigihangete läbiviimisel ja lepingute täitmise kontroll (T, III, tl 179-182). MKM-i 14.01.2016 personalikäskkirja nr 16-0008 „MKM-i teenistuskohtade koosseis“ muutmisega muudeti M.D.i töökoht alates 01.01.2017 tähtajatuks (T,III kd, TL 208). Infotehnoloogia osakonna juhataja K.K.i vastus (T, III kd, tl 177) tõendab, et olenemata ametijuhendi ametlikult vormistamiseta, täitis M.D. 2017.aastal reaalselt uuendatud ametijuhendis kokkulepitud ülesandeid. Nimetatud tööülesannete täitmine on tõendatud ka K.K.i (T, II kd, tl 16) ja infosüsteemide arendustalituse juhataja V.E.i (T, III kd, tl 7) ütlustega. Vaidlust ei ole selles, et M.D. oma ametiseisundist tulenevalt temale süüksarvatud tegude toimepanemise ajal oli isikuks, kes osales MKM-i poolt läbiviidud riigihangetel hankedokumentide ettevalmistamisel, väikehangetel pakkumuste esitamise päringute tegemisel, hankele esitatud pakkumuste hindamisel, hankel edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud lepingute koostamisel, hankelepingu täitmise üle järelevalve teostamisel. Antud asjaolud on tõendatud M.D.i ütlustega (T, III kd, tl 82-85), tunnistajate V.E.i (T, II kd, tl 7-11); K.K.i (T, II kd, tl 16-19) ütlustega; vaatlusprotokolliga, kus vaadeldud M.D.i e- kirju saatmiskuupäevadega 20.10.2016- 23.05.2017 (T, I kd, tl 173-182) ja sellele lisatud CD – plaadil olevate e- kirjade sisuga. Edaspidi CD-plaatidel olevate kirjade sisule otsuses ei viidata, viide on ainult vaatlusprotokollile. Vaidlust ei ole ka selles, et M.D. omas MKM-i töökorraldusest tulenevalt õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid ja toiminguid, sealhulgas osaleda otsuste ja toimingute tegemises või nende sisulises suunamises. See on tõendatud tunnistajate V.E.i ütlustega (T, II kd, tl 7) ja K.K.i ütlustega (T,II kd, tl 16). M.D.ile esitatud süüdistus KarS § 300 järgi. 17 KarS § 300 lg 1 näeb ette karistuse riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil. Arvestades, et märgitud kuriteokooseis tugineb Riigihangete seadusele (edaspidi

) ning selle alusel välja antud teistele õigusaktidele, siis on oluline tuvastada, missugust

sätte rikkumist süüdistatavale ette heidetakse ja milliste objektiivsete tunnuste alla need paigutavad. Vastutus järgneb sellise rikkumise eest, mille eesmärgiks on hankemenetluses osalejale eelise andmine. Antud koosseis ei nõua erisubjekti, kuna riigihangete teostamise eest ei pea vastutama tingimata ametiisik KarS § 288 mõttes. Subjektiivsest küljest eeldab selle kuriteokoosseisu toime pannud isiku tahtlust kõigi teo objektiivsete tunnuste osas.

§ 3

näeb ette hankija (antud juhul MKM) kohustuse järgida riigihanke korraldamise põhimõtteid, mis peavad kindlustama riigihanke eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasoleva konkursitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Sama seaduse § 5 sätestab, kes peavad täitma riigihangete seaduses kirjeldatud korda. MKM kui riigiasutus on hankija

§ 5lg 2 p 1 järgi.

MKM-i 2014.a. hankekorra, mis kehtis 28.02.2014 - 03.10.2017 (T, IV kd, tl 203, 207 pöördel) § 4 sätestab, et riigihangete puhul tuleb järgida seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (

§ 3

). Sama põhimõte kehtib ka 03.10.2017 MKM-i hankekorra kehtestamisel (T, IV kd, tl 220, 224 pöördel). Kuivõrd hankijal,, s.o MKM-il ja sh tema töötajal lasub kohustus järgida riigihanke korraldamise põhimõtteid, siis tuli neid põhimõtteid järgida ka M.D.il. 1. Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimine Vaidlust ei ole selles, et MKM-i kantsler moodustas 29.11.2016 riigihanke „Pilootide teooriaeksami tarkvara“ hankekomisjoni koosseisus MKM-i infotehnoloogia osakonna juhataja K.K., MKM-i infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja V.E. ja MKM-i infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialist M.D. (T, IV kd, tl 1). M.D. koostas koostöös Lennuametiga pilootide teooriaeksami tarkvara hankedokumendid, mida tõendavad tunnistaja V.E.i ütlused (T,II kd, tl 8). 01.12.2016 avaldas MKM riigihangete registris riigihanke nr 180921 „Pilootide teooriaeksami tarkvara“ hanketeate. Riigihankele esitati kaks pakkumust OÜ IK. ja Sihtasutus I. poolt. Vastavalt 19.01.2017.a käskkirjale lõpetati hankemenetlus kõikide pakkumuste tagasilükkamise tõttu põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud vastavaks (T, IV kd, tl 4). Vaidlus puudub ka selles, et M.D. pakkus teistele hankekomisjoni liikmetele V.E.ile ja K.K.ile 19.12.2016.a välja, et võiks leida ettevõte, kes oleks valmis tegema alghäälestuse töö hinnaga alla 10 000 eurot. See on tõendatud 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.1, kus vaadeldud e-postkasti xxxx e- kirju 19.12.2016 (T, I kd, tl 175). Antud lihthanke piirmäär on sätestatud

§ 15lg 1 p-s 2 (kehtis 01.05.2007-31.08.2017) ja MKM-i 2014 hankekorras § 8.

Alates 01.09.2017 on

§ 14

lg 1 p 1 kohaselt lihthanke piirmääraks asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot. Kuni 31.08.2017 kehtinud

§ 16

lg 1 kohaselt ei olnud hankija kohustatud riigihanget korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul pidi hankija lähtuma hankelepingu sõlmimisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (

§ 3

). Alates 1.09.2017 kehtiva

§ 15

lg 11 kohaselt on hankijal õigus kohaldada riigihanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt

-is sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda 18 tingivale tunnusele. MKM-i hankekord sätestab väikehanke (kuni 02.10.2017 kehtinud korra § 6 lg 1 p 1 kohaselt riigihange, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel, teenuste ja ideelahenduste tellimisel on 5000 - 10 000 € ja alates 03.10.2017 kehtiva korra § 8 lg 1 p 1 kohaselt on piirmäär 15 000 - 30 000 €) läbiviimise korra MKM-is. Väikehanke läbiviimisel tuleb tagada

§ 3

sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine (vana korra § 6 lg 2 p 1 ja uue korra § 8 lg 2 p 1). Väikehanke korrektse läbiviimise, lepingu sõlmimise ja täitmise järelevalve eest vastutab vastutav isik (vana korra § 6 lg 2 p 5 ja uue korra § 8 lg 2 p 5); vastutav isik teeb konkurentsi olemasolu korral ettepaneku pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele potentsiaalsele pakkujale (vana korra § 6 lg 2 p 2 ja uue korra § 8 lg 2 p 2); hankeprotsess dokumenteeritakse ja säilitatakse dokumendihaldussüsteemis, vastutav isik koostab memo või muus vormis asjakohase info konkreetse pakkumuse valiku kohta või põhjenduse, miks erinevaid võrreldavaid pakkumusi ei võetud (vana korra § 6 lg 2 p 3 ja uue korra § 8 lg 2 p 3). M.D.i e-kirjade vaatlusprotokollist nähtuvalt on ta 03.01.2017.a saatnud e-kirja hankekomisjoni teistele liikmetele lubadusega leida veel mõni firma, kes teevad töö hinnaga alla 10 000 eurot. Seda tõendab vaatlusprotokoll M.D.i e-postkasti xxxx e-kirjade vaatlus (T, I kd, tl 175-176). Eelpool nimetatud e- kirjade vaatlusest nähtub, et samal päeval kell 14.12 saadab M.D. hanke tehnilise kirjelduse oma eraposti aadressile xxxx (T, I kd, tl 176). Vaidlust ei ole ka selles, et M.D. võttis päev pärast eelnimetatud e- kirjade vahetamist ühendust A.I.ega, pakkudes tööd Lennuameti pilootide eksamikorralduse programmiga, mille hind jääks alla 10 000 euro. Sama vestluse ajal kell 20.00 saatis M.D. ka A.I.ele hanke tehnilise kirjelduse. Antud fakt on tõendamist leidnud 01.12.2017.a M.D.i elukoha läbiotsimisel Kaitsepolitsei välisele kõvakettale nr xxxx salvestatud M.D.i Facebooki konto andmetest ja M.D.i eraposti xxxx sisust, mida vaadeldud 14.12.2017.a ja 18.12.2017. a vaatlusprotokollides (T, I kd, tl 91-93 ja 208). Samuti A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 73-74). 14.12.2017.a vaatlusprotokolliga (T I kd, tl 94), milles kajastatud Facebooki vestlus, on tõendatud, et M.D. ja A.I. kohtusid arutamaks pakkumuse ja töö tegemist. 18.12.2017.a vaatlusprotokollist nähtuvalt saatis M.D. pärast A.I.ega kohtumist 05.01.2017 kell 11.10 V.E.ile ja K.K.ile teate, et on leidnud ettevõtte S. OÜ (T, I kd, tl 176). Vastavalt äriregistri väljavõttele (T, V kd, tl150-151) kuulub ettevõte A.I.ele. Vaidlust ei ole selles, et M.D. ja A.I. leppisid omavahel kokku, et S. OÜ teeb pakkumuse alla 10 000 euro, lõpliku hinnaga 9700 eurot + käibemaks ja M.D. aitas koostada S. OÜ pakkumust. See on tõendatud M.D.i ütlustega (T, III kd, tl 82,), A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 74), M.D.i eraposti xxxx sisuga (T, I kd, tl 208), FB vestlusega (T, I kd, tl 92, 94) ja A.I.e elukoha läbiotsimisel Kaitsepolitsei poolt tehtud tõmmise nr xxx suhtlustarkvara Skype vestlusega (T, I kd, tl 124). Vaidlust ei ole ka selles, et MKM-i õigusosakonna riigihangete eksperdi R.A nõudmisel küsis M.D.

§ 3

sätestatud põhimõtte rikkumise (võrdse kohtlemise printsiip) vältimiseks ekirjadega 19.01.2017.a kell 12.12 AS- lt N, kell 12.21 OÜ-lt NG ja kell 12.14 AS-lt P hinnapakkumist ning tegi ettepaneku pakkumuse esitamiseks. Nimetatud ettepanekust nähtub, et ettevõtted pidid esitama hinnapakkumuse kahe tööpäeva jooksul, hiljemalt 23.01.2017 kella 14.

1. Antud asjaolu on tõendatud tunnistaja R.A ütlustega (T, II kd, tl 13-14), M.Di e-postkasti xxxx e- kirjade vaatlusega (T, I kd, tl 177, 178) ja MKM-i dokumendihaldussüsteemi väljatrükiga (T, IV kd, tl 23). Vaidlust ei ole M.D.i süüdistuses kirjeldatud järgnevates tegevustes, s.o hankekomisjoni teistele liikmetele S. OÜ pakkumise esitamist ja ettevõtte toetamist töö tegijaks valimisel, hankeraporti ja lepingu koostamisel, S. OÜ hinnapakkumise sisestamisel, hankeraporti projektide 19 ettevalmistamisel, milles tegi ettepaneku sõlmida leping S. OÜ-ga. Antud asjaolud on tõendatud MKM-i dokumendihaldussüsteemi sisestatud teabega ajavahemiku 18.01.2017 -27.01.2017 kohta (T, IV kd, tl 23-25), samuti tunnistajate V.E.i ütlustega (T, II kd, tl 8) ja K.K.i ütlustega (T, II kd, tl 16-17). Vaidlust ei ole ka selles, et MKM sõlmis Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara lepingu S. OÜ-ga (T, IV kd, tl 21). Lepingus kirjeldatud tööd tegi M.D.. Antud asjaolu on tõendatud M.D.i ütlustega (T, III kd, tl 83), A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 74), süüdistatavate M.D.i ja A.I.e vahel Skype vahendusel peetud vestlustega, mis on kajastatud 15.01.2018.a vaatlusprotokollis (T, I kd, tl 129-135) ja 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.2.1 vaadeldud M.D.i erapostkasti xxxx ajavahemikul 06.03.2017 kuni 01.05.2017 (T, I kd, tl 208-209). Vaidlust ei ole selles, et samaaegselt tegi M.D. koostöös Lennuameti vaneminspektor A.Kga järelevalvet sama lepingu täitmise üle, „vahendas“ arendaja ja Lennuameti vahelist suhtlust ning osales arendaja ja tellija vahelistel koosolekutel. See on tõendatud tunnistaja A.K ütlustega (T, II kd, tl 21-22), A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 74) ja 18.12.2017 vaatlusprotokolliga punktis 4.1.1 vaadeldud M.D.i e -postkasti xxxx e- kirjade vaatlusega ajavahemikul 01.02.2017 kuni 20.04.2017 (T, I kd, tl 179-181). Vaidlust ei ole ka selles, et M.D. korraldas tööde vastuvõtmist. Nimelt 18.12.2017 vaatlusprotokolli punktis 4.1.1 on vaadeldud M.D.i xxxx e-kirju ajavahemikul 18.04.2017 kuni 10.05.2017 (T, I kd, tl 180-181), kust nähtub, et M.D. annab V.E.ile teada, et eksamisüsteem on valmis üleandmiseks-vastuvõtmiseks ja tegi ettepaneku akt allkirjastada. M.D. kinnitas, et tööd võib vastu võtta. 20.04.2017 A.I. on saatnud kooskõlastatult M.D.iga (T, I kd, tl 151) e- kirja kell 16.08 V.E.ile ja M.D.ile, milles küsis vastuvõtmisakti allkirjastamise kohta. Samal päeval on V.E. MKM-i poolt tööde vastuvõtmise akti allkirjastanud (T, IV kd, tl 31). MKM- le on S. OÜ poolt esitatud 20.aprilli 2017.a kuupäevaga arve 17001 Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara arenduse eest summas 11640 eurot koos käibemaksuga (T, IV kd, tl 64), mis on saadetud samal kuupäeval kell 21.38 V.E.ile. See on tõendatud 18.12.2017 vaatlusprotokolliga punktis 4.1.1 vaadeldud M.D.i e-postkasti xxxx e-kirjade vaatlusega (T, I kd, tl 181). M.D.i ja A.I.e omavaheliste vestlustega Skype vahendusel, mida vaadeldud 15.01.2018 vaatlusprotokolliga (T, I kd, tl 152-153) on tõendatud, et M.D. lubas tegeleda sellega, et S. OÜ saaks osa raha kanda M.D.ile. Lubadus leida usaldusväärne firma raha maksmiseks on tõendatud samuti A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 74). M.D.i ütlused (T, III kd, tl 84) tõendavad OÜ S asutamist selleks, et OÜ S. saaks talle maksta pangaülekandega raha eelnevalt kirjeldatud hanke raames teostatud tööde eest. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on 15.05.2017.a asutatud ettevõte S OÜ ning juhatuse liikmeks ja osanikuks P.K. (T, III kd, tl 169). M.D.i ütluste kohaselt on P.K. tema elukaaslase isa. Süüdistatav põhjendas sellist valikut sooviga, et lähedane isik oleks ettevõtte juhatuses, kuid samas ei oleks seostatav otseselt temaga. M.D. arvas, et parem oleks enda nime mitte näidata, sest S. OÜ osales hangetel ja töid teostas tema. Pangakaardi ja konto tegemiseks läks koos P.K.ga Swdbank Keila kontorisse ning tegid konto ja pangakaardi. Pangakaardi kasutamise õigus oli ainult temal (T, III kd, tl 84). Viimast asjaolu tõendavad kriminaalasja materjalide hulgas olevad erinevad vaatlusprotokollid koos fototabelitega, kus vaadeldud S OÜ pangakaardi kasutamist, konto väljavõtet ja pangakaardi kasutamise ajal kütuse ostmist M.D.i poolt erinevates tanklates (T, I kd, tl 12-26, tl 37-38, tl 41-45). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Swedbank AS-i 19.10.
2. a vastuses teatanud, et S OÜ omab arvelduskontot, konto on avatud 17.05.2017 (T, I kd, tl 6). 20 18.12.
3. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et M.D. saatis 18.05.2017 kell 17.31 e-kirjaga A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 7500 eurot, selgitusega „Kokkuleppelised konsultatsioonid“ ja palus raha üle kanda, siis saab ringiga selle oma valdusesse (T, I kd, tl 210). 15.01.2018.a vaatlusprotokollist, milles vaadeldud Skype vahendusel vestlust M.D.i ja A.I.e vahel nähtub, et 19.05.
4. a annab M.D. teada, et on arve eile teele pannud ja palub anda teada, kui A.I.e poolt tehtud. Ka 21.05.2017.a vestluses küsib M.D. A.I.elt, kas ta on jõudnud ülekande ära teha. (T, I kd, tl 160). Arvetega seotut tõendavad ka süüdistatavate M.D.i ja A.I.e ütlused. M.D.i ütlustest nähtuvalt leppisid nad enne pakkumuse tegemist kokku A.I.ega, et pakkumuse summast saab tema 75% ja A.I. 25%. See oli sellepärast, et selliseks hindasid tööde mahtu (T, III kd, tl 82). A.I.e ütlused riimuvad eelnevaga, nimelt kui raha lepingu täitmise eest oli S. OÜ-le üle kantud, saatis M.D. tema gmail.com kontole S OÜ arve ja ta kandis M.D.ile S OÜ kontole summad 5000 eurot ja 2500 eurot. Kaks ülekannet oli seotud päevalimiidiga (T, IV kd, tl 74). Eelpool nimetatud rahasummade ülekandmist OÜ S. kontolt OÜ S kontole tõendavad 28.11.2017.a vaatlusprotokollid, kus vaadeldud S OÜ ja S. OÜ arvelduskontosid (T, I kd, tl 32 ja 34). 15.01.
5. a vaatlusprotokollist, milles vaadeldud Skype vestlust, nähtub, et 23.05 2017.a andis M.D. A.I.e teada, et saadetis on kohal ja sellega võib esimese etapi lõppenuks lugeda (T, I kd, tl 161). Käesolevas kriminaalasjas antud episoodis heidetakse süüdistatavale M.D.ile ette riigihanke menetluse nõuete rikkumist, s.o võrdse kohtlemise põhimõtte ja konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise riigihangete seaduse §- st 3 punktidest 3 ja 5 tulenevate nõuete rikkumist.

§ 3

p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) sätestatu kohaselt hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et M.D. saatis enne ametliku pakkumise küsimist A.I.ele hanke tehnilise kirjelduse. Samuti aitas koostada S. OÜ ametlikku pakkumist, leppides kokku hinna ning aitas koostada pakkumust ning määras teistele potentsiaalsetele pakkujatele erinevalt S. OÜ-st pakkumuse esitamise tähtajaks kaks tööpäeva. Seega on tõendatud M.D.i tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

§ 3

p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatu kohaselt peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et M.D. enne pakkumuse esitamist leppis A.I.ega kokku, et aitab S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, tegi ise MKM-i ja S. OÜ lepingus ettenähtud tööd. M.D. oli teadlik, et saab selle eest vara. Samal ajal teostas M.D. lepingus ettenähtud tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja korraldas nende tööde vastuvõtmist. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.D. konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet. Subjektiivsete tunnuste poolest on tegu toime pandud tahtlikult, kavatsetult. M.D. teadis, et rikub

-s kehtestatud nõudeid ja soovis seda.

1. Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange. 21 Vaidlust ei ole antud episoodis selles, et süüdistatavad M.D. ja A.I. leppisid kokku, et A.I. teeb MKM-i infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhatajale V.E.ile ettepaneku sõlmida S. OÜ-ga Lennuameti pilootide eksamitarkvara lisatööde jaoks hoolduse ja arenduse leping. Antud asjaolu on tõendatud 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga, kus vaadeldud süüdistatavate omavahelist vestlust Skype vahendusel
2. ja 20.04.2017 (T, I kd, tl 149-151). Vastavalt 18.12.2017.a vaatlusprotokolli punktile 4.1.2 (T, I kd, tl 182) saatiski
3. aprillil kell 16.08 A.I. M.D.iga kokkulepitult V.E.ile ettepaneku sõlmida S. OÜ-ga Lennuameti pilootide eksamitarkvara lisatööde jaoks hoolduse ja arenduse leping.
4. aprillil kell 10.01 saadetud ekirjas avaldas M.D. V.E.ile toetust S. OÜ-ga hoolduse ja arenduse lepingu sõlmimisele ja kell 10.34 saadetud e-kirjas pakkus V.E.ile välja võimaluse, et Lennuamet võiks S. OÜ-lt tellida pilootide eksamitarkvara lisatööde tellimise varjamiseks konsultatsiooni teenust või koolitust. Eelpool nimetatud vaatlusprotokolliga ja e–kirjadega on tõendatud M.D.i kindel soov suunata hange S. OÜ-le. V.E.i ütlustest (T, II kd, tl 9) ja K.K.i ütlustest (T, II kd, tl 17) nähtub, et M.D.i plaani nad heaks ei kiitnud. Seega tuli M.D.il leida muu lähenemine. Selleks leppisid M.D. ja A.I. 10.05.2017.a Skypes peetud vestluse ajal kokku, et pilootide eksamitarkvara hoolduse ja arenduse riigihankel tuleb kvalifitseerimistingimustega tagada, et hanke võidaks S. OÜ. Vestluse käigus pakkus M.D. välja hanke kvalifitseerimistingimustena kogemuse eksamisüsteemide arendamisega, kogemuse lennundusvaldkonnale lahenduste tegemisega ja kogemuse graphandmebaasi NEO4j ja PHP/GraphConnect raamistikuga, mis välistaks enamuse teiste konkurentide kvalifitseerumise hankele (T, I kd, tl 157). Kaks päeva hiljem, 12.05.2017.a Skype vestlus tõendab, et M.D. andis teada, et hakkab koostama pilootide eksamitarkvara hoolduse ja arenduse hanke dokumente ja plaanib lisada hankesse ka lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomise. Vestluse käigus pakkus M.D. piiravateks kvalifitseerimistingimusteks eksamisüsteemide tegemise kogemuse, kogemuse lennundusvaldkonna ettevõtete IT-lahenduste väljatöötamisel, NEO4j kogemuse. A.I. pakkus enda poolt 3 aastat IT valdkonnas tegutsemise. Samuti nähtub vestlusest, et süüdistatavad eeldasid, et kui mõni ettevõte peale S. OÜ peakski tingimused täitma, teeb S. OÜ eelduslikult kallima pakkumise ja tulistab pakkumise üle (T, I kd, tl 158-159). Vaidlust ei ole selles, et M.D. koostas hankedokumentide drafti ja saatis selle aadressilt xxxxx. mail 2017 A.I.ele palvega üle vaadata enne, kui ta saadab selle MKM-i ja Lennuameti ametnikele.
5. mail esitas A.I. M.D.ile oma täiendusettepanekud hankedokumentidele. Need asjaolud on tõendatud 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.2.2 ja 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga Skype-vestluse kohta 17.05.2017 süüdistatavate vahel (T, I kd, tl 210 ja I kd, tl 159-160). Vaidlust ei ole ka selles, kuidas toimus järgnevalt hankedokumentide koostamine ja kooskõlastamine omavahel ning edastamine V.E.ile. Seda tõendavad 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga Skype vestlused 01.,
6. ja 05.06.2017 süüdistatavate vahel (T, I kd, tl 161162) ja 14.12.
7. a vaatlusprotokollis vaadeldud M.D.i FB kontol toimunud vestlused
8. ja 06.06.2017 süüdistatavate vahel (T, I kd, tl 95-96) ning 18.12.2017.a vaatlusprotokollis punktis 4.1.2 vaadeldud e-posti 06.06.2017 saadetud e- kirjad (T, I kd, tl 182). Hankedokumentidesse oli lisatud M.D.i poolt eelnevalt kokkulepitult A.I.ega konkurentsi piiravad riigihanke kvalifitseerimistingimused: - nr 6.
9. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse ning kontrollitava viite, et on viimase kahe aasta jooksul edukalt täide saatnud (vähemalt 75% kogutööde mahust) eksamite sooritamise või kvalifikatsioonide/pädevuste hindamise tarkvara arendusprojekti, mis on ka pakkumise esitamise hetkel reaalses kasutuses.“; - nr 6.
10. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse ning kontrollitava viite, et on viimase kahe aasta jooksul olnud lepingulises suhtes tarkvara arenduse või tarkvara hooldusteenuste valdkonnas mõne Euroopa Liidu riikliku lennundusjärelevalve organisatsiooniga või lennundusäri ettevõttega.“; 22 - nr 6.
11. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et on kasutanud oma tarkvaraarendustes vähemalt ühel korral andmebaasilahendusena graafandmebaasitarkvara NEO4J ning omab teadmisi päringukeelest Cypher. Samuti, et on pädev looma veebipõhiseid rakendusi kasutades PHP-d.“ Tunnistaja K.K.i ütlustest nähtub, et kogumis punktid 6.2 ja 6.3 on konkurentsi piiravad, sest eeldavad kogumis, et pakkuja oleks kahel viimasel aastal olnud lepingulistes suhetes Lennuametiga eksamisüsteemi arendamiseks. Tingimus p 6.5 ei ole piirav (T, II kd, tl 18). Tunnistaja V.E.i ütlustest nähtuvalt ei olnud vajalik kvalifitseerimistingimus p 6.5 lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomiseks (T, II kd, tl 10). Vaidlust ei ole süüdistuses kirjeldatud järgnevates tegevustes ajavahemikul 07.
12. kuni 20.06.2017 s.o M.D.i poolt hankedokumendi MKM-i DHS-i sisestamises ja edastamises. Need on tõendatud MKM-i dokumendihaldussüsteemi väljatrükiga (T, IV kd, tl 116-117), 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.1.2 vaadeldud M.D.i e- kirjadega (T, I kd, tl 182183). Vaidlust ei ole ka selles, et MKM-i kantsler M.S allkirjastas
13. juunil 2017 käskkirjaga lihthanke „Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange“ korraldamiseks ja moodustas hankekomisjoni koosseisus K.K., V.E. ja M.D. (T, IV kd, tl 65 ja tl 116). Koostatud hankedokumentidest nähtuvalt oli pakkumuse esitamise tähtajaks määratud 28.06.2017.a. (T, IV kd, tl 67). Eelnevalt andis M.D. teada vestluses Skype vahendusel A.I.ele, et ollakse mures, kas nii lühikese ajaga tuleb pakkumusi, kuid piisab ka ühest pakkumusest. Lisaks leppisid M.D. ja A.I. kokku, et hakkavad S. OÜ pakkumust ette valmistama esmaspäeval
14. juunil. See on tõendatud 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga (T, I kd, tl 162). 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga Skype vestluste vaatlusega 27.06 ja 28.06.2017 (T,I kd, tl 163) on tõendatud, et M.D. ja A.I. kohtusid 27.06.2017.a kohvikus Perroon, et koostada koos S. OÜ pakkumus ja järgmisel päeval esitas A.I. kokkuleppeliselt M.D.iga riigihangete registrisse S. OÜ pakkumuse hankele „Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange“. Samaaegselt oli A.I. Skype vahendusel ühenduses M.D.iga, kes edastas talle infot, et teisi pakkumusi ei ole esitatud. S. OÜ esitas hinnapakkumise (T, IV kd, tl 86-96). 18.12.2017.a vaatlusprotokolli, milles vaadeldud e-posti xxxxx e- kirju ajavahemikul 28.06.2017-19.07.2017 punktist 4.1.2 nähtub M.D.i tegevus selleks, et S. OÜ-ga sõlmitaks leping (T, I kd, tl 183-185). Peale V.E.i teadet, et hange tuleb tühistada, leidis M.D., et ei adu S. OÜ maksumuse tabelis veakohta, ka töötunni hind on suhteliselt madal. Peale M.D.i põhjendusi nõustus V.E. edasi minema hankega. Vaidlust ei ole ka selles, et S. OÜ pakkumine tunnistati edukaks ja ettevõttega sõlmiti raamleping nr 1.9-817-320-1 hooldus- ja arendusteenuse osutamiseks kuni 30.06.2018 (kogumaksumusega kuni 30 300 eurot), hoolduslepingu nr 1.9-817-326-1 (kogumaksumusega 12 600 eurot, millest kord kvartalis tasutakse kuni 3150 eurot) ning hankelepingu arendustöödele nr 1.9-817-327-1 (maksumusega 13 405 eurot). See on tõendatud MKM-i 01.12.2017.a vastusele lisatud MKM-i haldussüsteemi väljatrükiga (T, IV kd, tl 118-124), hankedokumentidega (T, IV kd, tl 97-115) ning 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.1.2 vaadeldud e -posti xxxxx ekirjadega ajavahemikul 28.06.2017 -19.07.2017 (T, I kd, tl 183-185). Vaidlus puudub ka käesoleva hanke puhul selles, et M.D. teostas MKM-i ja S. OÜ vahel sõlmitud lepingutes ettenähtud Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hooldustöid ja Lennuameti lennunduspersonali tarkvara arendustöid. See on tõendatud süüdistatavate ütlustega (T, III kd, tl 83 M.D.i ütlused; T, V kd, tl 75 A.I.e ütlused) , 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga 23 punktis 4.2.2., milles on vaadeldud M.D.i erameilide vahetust A.I.ega koos e- kirjade sisuga ajavahemikul 03.09.2017- 29.11.2017 (T, I kd, tl 210-211). Vaidlust ei ole ka selles, et sarnaselt eelpool kirjeldatud esimese hankega teostas M.D. koostöös Lennuameti vaneminspektor A.Kga järelevalvet samade lepingute täitmise üle. M.D. „vahendas“ arendaja ja Lennuameti vahelist suhtlust ning osales arendaja ja tellija vahelistel koosolekutel. See on tõendatud süüdistatavate ütlustega (T, III kd tl 83; V kd, tl 75) ja tunnistaja A.K ütlustega (T, II kd, tl 22). 18.12.2017.a vaatlusprotokolli punktis 4.1.2 ja 4.2.2 vaadeldud M.D.i e- kirjadega (T, I kd, tl 188-189 ja tl 210-211) on tõendatud, et kolmanda kvartali hooldustööde üleandmiseks koostas M.D. hooldustööde nimistu, mille edastas
15. septembril A.I.ele palvega see edastada ülevaatamiseks A.Kle ja M.D.ile, et ta saaks edastada selle V.E.ile.
16. septembril kell 16.26 saatis A.I. M.D.iga kooskõlastatult M.D.ile ja A.Kle „Pilootide teooriaeksami tarkvara“ 2017.aasta III kvartalis tehtud hooldustööde hinnaga 3080 euro üleandmise-vastuvõtmise akti vastavalt lepingule nr 1.9-817-326-1 (T, IV kd, tl 125). 29.09.2017 allkirjastasid A.K Lennuameti esindajana ja M.D. MKM-i esindajana vastuvõtmise akti. (T, IV kd, tl 126). Pärast seda edastas M.D. akti V.E.ile, kes allkirjastas akti
17. Oktoobril (T, IV kd, tl 127), misjärel edastas samal päeval kell 15.00 M.D. akti A.I.ele palvega saata selle alusel MKM-ile arve. 02.10.2017 saatis A.I. S. OÜ poolt üleantud tööde kohta MKM-ile arve summas 3080 eurot (koos käibemaksuga 3696 eurot) (T, IV kd, tl 128). Vastavalt 28.11.2017.a vaatlusprotokollile tasus 20.10.2017 Rahandusministeerium S. OÜ-le MKM-i tarkvara hoolduse lepingu alusel 3696 eurot. (T, I kd, tl 34). 14.12.2017.a vaatlusprotokollis vaadeldud M.D.i FB konto vestlusest nähtuvalt andis
18. oktoobril kell 23.34 A.I. M.D.ile teada, et MKM-i poolt laekus raha ja sellest 2310 eurot on M.D.i osa.(T, I kd, tl 112). Järgmisel päeval, s.o
19. oktoobril saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 2310 eurot. (T, I kd, tl 211). 28.11.2017.a vaatlusprotokollist nähtuvalt kandis samal päeval A.I. S. OÜ arvelt S OÜ arvele 2310 eurot selgitusega arve nr 2017003 (T, I kd, lk 34). Süüdistatavate M.D.i ja A.I.e ütluste kohaselt leppisid nad hankepakkumuse koostamisel kokku, et ka antud hanke puhul on M.D.i tasuks tööde teostamise eest 75% pakkumuse hinnast ja I. tasuks on 25% (T, III kd, tl 83 ja V kd , tl 75). Eeltoodu riimub A.I.e poolt S. OÜ arvelt tasutud S OÜ arvele tasutud 2310 euroga, mis moodustab 75% S. OÜ-le MKM-i poolt tasutud summast (3696 eurot) ilma käibemaksuta. Vaidlust ei ole ka M.D.i järgnevates tegevustes, s.o koostas „Lennuameti lennunduspersonali tarkvara funktsionaalsuse“, „Pilootide pädevuste tarkvara lühijuhendi“, mille edastas esmalt A.I.ele, kes omakorda saatis selle tagasi M.D.ile ja A.Kle allkirjastamiseks. See on tõendatud 18.12.2017 vaatlusprotokolliga punktis 4.2.2 vaadeldud e- kirjadega 01.11.2017 (T, I kd, tl 211) ja 14.12.2017.a vaatlusprotokolliga FB vestlusega 01.11.2017, kus M.D. saadab A.I.ele dokumendi, palub teha pdf-i ja seejärel teevad allkirjastamise ringi. Samuti juhendab M.D. A.I.t, kuidas dokumente edasi tagasi saata allkirjastamiseks (T, I kd, tl 113-114). Samal päeval saadab A.I. kooskõlastatult M.D.iga A.Kle ja M.D.ile dokumendi „Lennuameti lennunduspersonali tarkvara funktsionaalsus“, mille mõlemad allkirjastasid (T, I kd, tl 189). Pärast seda saatis A.I. selle dokumendi koos tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja „Pilootide pädevuste tarkvara lühijuhendiga“ V.E.ile, kes allkirjastas selle MKM-i poolt 03.11.2017 (T, I kd, tl 189 ja IV kd, tl 129-130). Vaidlus puudub ka selles, et 02.11.2017 esitas A.I. S. OÜ poolt üleantud tööde kohta MKM-ile arve summas 13 405 eurot (koos käibemaksuga 16086 eurot) (T, IV kd, tl 148) ja
20. novembril saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 10 050 eurot, palvega pärast MKM-ilt raha laekumist see summa talle edasi kanda (T, I kd, tl 211). Vastavalt 28.11.2017.a 24 vaatlusprotokollile tasus 20.11.2017 Rahandusministeerium S. OÜ-le Lennuameti pilootide eksamitarkvara arendustööde eest 16086 eurot (T, I kd, tl 34).
21. novembril küsis M.D. FB-s A.I.elt, kas raha on laekunud. A.I. kinnitas raha laekumist ja esimese osa edasi kandmist, teise osa lubas ta kanda järgmisel päeval. Süüdistatavate vestlus on tõendatud 14.12.2017.a vaatlusprotokolliga (T, I kd, tl 118). 28.11.2017.a vaatlusprotokollidega on tõendatud 23.11.2017 S. OÜ arvelt S OÜ arvele 7000 eurot ja 26.11.2017 3050 eurot ehk kokku 75% S. OÜ-le makstud summast ilma käibemaksuta maksmist (TI kd, tl 32, 34-35). Käesolevas episoodis heidetakse süüdistatavale M.D.ile ette võrdse kohtlemise põhimõtte, konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise, hankemenetlusest pakkuja kõrvaldamata jätmise, kui see on kohustuslik ja kvalifitseerimise tingimuste proportsionaalsuse, s.o riigihangete seaduse §-st 3 p-dest 3, 5, § 38 lg 2 p 4 ja § 39 tulenevate nõuete rikkumist.

§ 3

p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) sätestatu kohaselt hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Käesoleva kriminaalasja episoodis on leidnud tuvastamist, et M.D. kooskõlastas A.I.ega riigihanke dokumendid, lisades hankedokumentidesse konkurentsi piiravad kvalifitseerimistingimused 6.2, 6.3 ja 6.5, aitas A.I.el koostada S. OÜ pakkumuse, leppides kokku S. OÜ pakkumuse hinna ja edastas A.I.ele enne pakkumuste avamist infot pakkumuste esitamiste kohta. Seega on tõendatud M.D.i tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

§ 3

p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatu kohaselt peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Selles episoodis on leidnud tõendamist, et M.D. leppis enne pakkumuse esitamist kokku A.I.ega, et aitab ise S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, teostas ise S. OÜ ja MKM-i vahel sõlmitud lepingus ettenähtud tööd, tehes ise nende tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja korraldas nende tööde vastuvõtmise ja sai S. OÜ-lt tasu. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.D. konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet.

§ 38

lg 2 p 4 (alates 1.09.2017 § 95 lg 4 p 7) sätestatu kohaselt hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. On leidnud tõendamist, et M.D. osales kõne all oleva riigihanke hankedokumentide koostamisel MKM-is ja samal ajal osales S. OÜ pakkumuse koostamisel ning kokkuleppel A.I.ega pidi tegema hanke võidu korral lepingus ettenähtud tööd. Selliselt tegutsedes M.D. oma ametiseisundist ja tööülesannetest tulenevalt omas infot, mis andis S. OÜ-le eelise teiste pakkujate ees. Seega oli tal kohustus kõrvaldada hankemenetlusest S. OÜ, kuid ta seda ei teinud, rikkudes sellega

§ 38

lg 2 p 4 (alates 1.09.2017 § 95 lg 4 p 7) tulenevat nõuet.

§ 39

lg 1 (alates 1.09.2017 § 98 lg 1) sätestatu kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning 25 vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitutööde olemus, koguse ja otstarbega. M.D. leppis enne hankedokumentide koostamist A.I.ega kokku lisada hankedokumentidesse täiendavad kvalifitseerimise tingimused p 6.2, 6.3 ja 6.5, teadmisega, et kvalifitseerimise tingimuste punktidele 6.2 ja 6.3 vastab Eestis vaid S. OÜ ja tingimus 6.5 ei olnud tegelikult vajalik lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomiseks. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.D. kvalifitseerimise tingimuste proportsionaalsuse nõuet. Subjektiivsete tunnuste poolest on tegu pandud tahtlikult, kavatsetult.

1. Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimine Vaidlust ei ole selles, et M.D. andis
2. ja
3. juunil 2017 Skype vahendusel omavahelises vestluses A.I.ega viimasele teada, et pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke võitjalt saaks tellida raamlepingu raames ka droonilubade menetlemise tarkvara töö (T, I kd tl 161). 18.12.2017.a vaatlusprotokollis punktis 4.1.3 vaadeldud M.D.i e-posti vaatlusest nähtuvalt on M.D. 31.05.2017 Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektorilt K.Ralt soovinud teavet droonide menetlemise tarkvara kohta ja 02.06.2017 on M.D.ile ka vastav sisend saadetud (T, I kd, tl 190). Samast vaatlusprotokollist nähtub, et M.D. on
4. ja
5. juunil kirjutanud Lennuameti dokumendi ja teabehalduse spetsialistile K.Pele, et plaan on tellida droonide menetlemise tarkvara pilootide eksamisüsteemi hoolduse ja lennunduspersonali pädevuste tarkvara arenduse hanke võitjaga sõlmitava raamlepingu raames, sest kahjuks ei saa otsepakkumust küsida praeguselt pilootide eksamisüsteemi arendajalt. K.P on saatnud
6. ja 20 juunil Lennuameti sisendi (T, I kd, tl 190). Tunnistaja K.Pe ütlused kinnitavad koostööd M.D.iga MKM-s ja sisendi saatmist (T, II kd, tl 25). 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et
7. juunil andis M.D. K.Pele teada, et uus plaan on korraldada eraldi hange septembris 2017, sest siis hakkab kehtima uus riigihangete seadus, mis tõstab hanke piirmäärasid ja võimaldab väikehanget lihtsamalt korraldada (T, I kd, tl 190). Samuti nähtub e- kirjadest, et
8. augustil osales M.D. Lennuametis koosolekul, kus arutati droonide menetlemise tarkvara hanke korraldamist. M.D. koostas augustis-septembris 2017 koostöös K.Raga hanke tehnilise kirjelduse (T, I kd, tl 190-191). 14.12.2017.a vaatlusprotokolliga on tõendatud M.D.i koostöö selleks, et antud hankel osaleks ja võidaks S. OÜ. Nimelt M.D.i FB konto vaatlusest, nähtub süüdistatavate omavaheline vestlus, kus 09.09.2017 M.D. annab A.I.ele teada, et tal on plaan järgmisel nädalal saata hinnapäringud droonile teele ja 12.09.2017 arvab D, et vaja oleks S.le lisaks mingeid alternatiive. A.I.e vastusest nähtuvalt lubab viimane sellega tegeleda.
9. ja 14 septembril lepivad M.D. ja A.I. kokku, et lisaks S. OÜ-le tuleks küsida veel vähemalt kaks pakkumust. Nad arutasid, kes võiks olla potentsiaalsed pakkujad, kes ei ohustaks S. OÜ võitu, sest tõenäoliselt pakuvad suured ettevõtted kõrget hinda ja S. OÜ teeks pakkumuse viimasena, kui teiste hinnad on juba teada (T, I kd, tl 101- 103). Sellist tegevust tõendavad ka M.D.i ütlused (T, III kd, tl 83.84) ja A.I.e ütlused (T, V kd, tl 75). 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 15.09.2017 kell 11.39 saatis M.D. enda poolt allkirjastatud pakkumuse esitamise ettepaneku ja hinnapäringu Lennuameti mehitamata õhusõidukite (MÕS) alias droonide menetlemise tarkvaramooduli arendustööde ja kasutuselevõtmise ning aastase ülalhoiuteenuse hankele ettevõtetele U OÜ, OÜ NG, AS ST, AS CE, OÜ UC, OÜ A ja S. OÜ (T, I kd, tl 192). Tulenevalt 14.12.2017.a vaatlusprotokollist andis M.D. kohe peale hinnapäringute saatmist ka A.I.ele teada, kellele ta päringud saatis (T, I kd, tl 104). Ajavahemikul 15.-
10. september vastas M.D. hinnapäringu saanud ettevõtete küsimustele (T, I kd, tl 192). 26 Vaidlust ei ole selles, et M.D. ja A.I. arutasid omavahel S. OÜ pakkumuse tegemist ja leppisid kokku hinnas alla 20 000 euro. Samuti selles, et M.D. teavitas A.I.t tagasisidet andnud kolmest ettevõttest (OÜ UC, AS ST ja OÜ NG). Samuti leppisid süüdistatavad omavahel kokku, et A.I. vormistab nende omavahel kokkulepitud S. OÜ pakkumuse ära, kuid ootab viimase hetkeni (T, I kd, tl 104-105). 18.12.2017.a vaatlusprotokollist punktist 4.1.3 (T, I kd, tl 193) nähtub hinnapakkumuste esitamine OÜ UC, AS ST ja OÜ NG poolt. 14.12.2017.a vaatlusprotokolliga (I, kd, tl 106) FB vestlusest on tõendatud, et M.D. ja A.I. olid omavahel ühenduses ja M.D. andis A.I.ele koheselt teada pakkumuste esitamisest. Nimelt
11. septembril kell 10:16 saatis AS ST M.D.ile pakkumuse hinnaga 28800 eurot . Kell 10:23 andis M.D. A.I.ele AS-i ST hinna teada. Kell 10:39 saatis OÜ UC M.D.ile pakkumuse hinnaga 32600 eurot. Kell 10:44 andis M.D. A.I.ele OÜ UC hinna teada. M.D. ja A.I. olid omavahel ühenduses ja leppisid kokku, et A.I. saadab nende poolt varem kokkulepitud hinnaga S. OÜ pakkumuse vahetult enne pakkumuste esitamise tähtaega kell 14:
12. Kell 13:54 saatis A.I. M.D.ile S. OÜ pakkumuse hinnaga 19 740 eurot. Kell 14:01 teatas M.D. A.I.ele, et rohkem pakkumusi ei laekunud ja ta saadab tulemused kooskõlastamiseks. Kell 14:56 saatiski M.D. hanke tulemuste kohta kokkuvõtte K.K.ile, V.E.ile ja Lennuameti peadirektorile K.Tle ettepanekuga kuulutada hanke võitjaks S. OÜ. M.D. koostas väikehanke raporti (T, IV kd, tl 168-169). Seega on tõendatud, et M.D. ja A.I. olid enne S. OÜ pakkumuse esitamist ühenduses ja leppisid kokku, et A.I. saadab nende poolt varem kokkulepitud hinnaga pakkumuse vahetult enne pakkumise tähtaja lõppu. Juhul kui keegi oleks teinud madalama hinnaga pakkumise, siis oleks A.I.el võimalik veel oma pakkumust korrigeerida. 18.12.2017.a vaatlusprotokolli punktiga 4.1.3 (T, I kd, tl 194) on tõendatud, et 27.septembril saatis M.D. AS-ile ST, OÜ-le UC OÜ ja S. OÜ-le teate hanke tulemustest, milles märkis, et võitjaks kujunes S. OÜ, kellega hankelepingu sõlmimine otsustatakse peale eelarve täpsustamist. MKM-i dokumendihaldussüsteemi väljavõttest nähtuvalt on
13. oktoobril M.D. sisestanud MKM-i DHS-i hankedokumendid, S. OÜ pakkumuse ja lepingu mustandi ja edastanud selle K.K.ile, V.E.ile ja MKM-i õigusosakonnale kooskõlastamiseks ja ajavahemikul 09.10.2017 kuni 18.10.2017 toimusid kooskõlastamised (T, IV kd, lk 172). Vaidlust ei ole ka selles, et
14. oktoobril 2017 allkirjastas M.D. „Sõltumatuse deklaratsiooni hankemenetluse korraldamisega seotud kohustuste täitmisel“, millega kinnitas objektiivsust hankemenetlusega seotud kohustuste täitmisel ja kohustus vältima mistahes huvide konflikti hankemenetlusega seotud kohustuste täitmisel ja teavitama hankemenetluse eest vastutavat isikut, kui on läinud vastuollu allkirjastatud kinnitusega objektiivsuse kohta ja/või kui selleks on tekkinud risk (T, IV kd, tl 170-171). Tunnistaja R.A ütlustest nähtuvalt oli just tema isikuks, kes palus M.D.il allkirjastada antud hankega sõltumatuse deklaratsiooni, sest selline nõue oli alates 01.09.2017.a kehtima hakanud riigihangete seaduses kehtestatud. M.D. allkirjastas deklaratsiooni, milles kinnitas, et tal puudub hankel mistahes huvide konflikt (T, II kd, tl 14). Peale dokumentide kooskõlastamist õigusosakonna poolt
15. oktoobril edastas M.D. lepingu MKM-i kantslerile allkirjastamiseks. 20.10.2017 allkirjastas kantsler M.S MKM-i poolt lepingu (T, IV kd, lk 172). 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.1.3 vaadeldud M.D.ie-kirjadega on tõendatud M.D.i poolt 23.10.2017 lepingu saatmine A.I.ele, kes allkirjastas S. OÜ poolt lepingu 30.10.2017 (T, I kd, tl 196). M.D.i (T, III kd, tl 84) ja A.I.e ütlustest nähtuvalt pidi toimuma antud hankega samamoodi nagu kahe eelmisega. A.I. veel täpsustab, et kui tekib vajadus kompetentsi väljast poolt juurde leida, siis peab keegi ka oma tasu osas järgi andma (T, V kd, tl 76). 27 Käesolevas kriminaalasjas heidetakse antud episoodis süüdistatavale M.D.ile ette riigihangete seaduse §-st 3 p-dest 2 ja 4 tulenevate võrdse kohtlemise põhimõtte ja konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuete rikkumist. MKM-i hankekorra kohaselt pidi M.D. järgima väikehankel riigihangete üldpõhimõtteid.

§ 3

p 2 sätestatu kohaselt hankija on kohustatud kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. On leidnud tõendamist, et M.D. aitas koostada S. OÜ pakkumust, sh kokku leppides S. OÜ pakkumuse hinna, leppides A.I.ega kokku, millistelt konkurentidelt pakkumusi küsida, andes A.I.ele infot teiste pakkujate hindade kohta ja lastes S. OÜ-l esitada pakkumus pärast konkurentide hindade teadasaamist. Seega on tõendatud M.D.i tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

§ 3

p 4 sätestatu kohaselt on hankija kohustatud vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Vastavalt

§ 4

p 8 sätestab huvide konfliktina olukorra, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. On leidnud tuvastamist sarnaselt kahe eelmise episoodiga, et M.D. leppis eelnevalt kokku A.I.ega, et aitab S. OÜ võidu korral töö ise ära teha ja samas teostab MKM-i poolset järelevalvet tööde teostamise üle. Samuti saab tasu S. OÜ-lt tööde teostamise eest. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.D. konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, kuna M.D.i tegevusest nähtub, et tal olid finantsalased ja isiklikud huvid selleks, et hanke võidaks S. OÜ. M.D. rikkus Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankemenetluses riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis menetluses osalejale S. OÜ-le. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud tahtlikult, kavatsetult.

1. Lennuameti andmete migratsioon Postipoisist Deltasse Vaidlust ei ole selles, et
2. veebruaril 2017 andis MKM-i infotehnoloogia osakonna juhataja K.K. M.D.ile korralduse selgitada välja Lennuameti andmemigratsiooni käigus tehtavad tööd, koostada selle kohta projektiplaan, koostada tehniline kirjeldus andmemigratsiooni teostamiseks ja kooskõlastada see Registrite ja Infosüsteemide Keskusega (edaspidi RIK) hanke teostamiseks ning ka selles, kuidas toimus märtsis 2017 hanke ettevalmistus. See on tõendatud K.K ütlustega (T, II kd, tl 18), M.D ütlustega (T, III kd, tl 84) ja 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punkti 4.1.4 vaadeldud e- kirjadega (T, I kd, tl 196-197). Viimati nimetatud vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kuna W.S OÜ poolt esitatud pakkumus hinnati liiga kalliks, pakkus M.D. välja omavahelises vestluses 24.03.2017 kell 11.40 V.E.ile, et otsib ettevõtte, kes oleks nõus töö ära tegema hinnaga alla 10 000 euro ehk lihthanke piirmäära (T, I kd, tl 198). Sama vaatlusprotokolli punktis 4.2.4 vaadeldud e-kirjadega on tõendatud, et 27.03.2017 võttis M.D. ühendust A.I.ega, küsides kas A.I. teab kedagi, kes tegeleks andmete migratsiooniga Postipoisist Deltasse. Lisaks edastas M.D. A.I.ele selle töö kohta tehnilise info ja W.S OÜ pakkumuse (T, I kd, tl 212). Sellist pöördumist ja küsimist tõendavad ka süüdistatavate M.D.i (T, III kd, tl 84) ja A.I.e ütlused (T, V kd, tl 76). 28 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et A.I. Skype vahendusel peetud vestluses 28.03.2017 andis M.D.ile teada, et sai kontakti E.Iiga, kes on huvitatud pakkumusest ja edastas E.Ii e-posti ja telefoni numbri, et M.D. saaks ise otse ühendust võtta (T, I kd, tl 135-136). 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktide 4.1.4 (M.D e- kirjad) ja 4.4.1 (E.I elukoha läbiotsimisel Kaitsepolitseiameti kõvakettale salvestatud e-postkasti xxxxx vaatlus) on tõendatud 28.03.2017.a M.D.i pöördumine E.Ii poole ettepanekuga teha tal pakkumine Lennuameti andmete migratsiooniks Postipoisist Deltasse. Ühtlasi edastas M.D. kirjaga E.Iile ja A.I.ele tehnilise info tellitava töö sisu kohta ning 29.03.2017 andis E.I teada M.D.ile ja A.I.ele oma esialgse pakkumuse hinna, s.o 4200 eurot (T, I kd. tl 198 ja 215). 15.01.
3. a vaatlusprotokolliga on tõendatud süüdistatavate M.D.i ja A.I.e vahel kokku leppimine selles, millises summas peab E.I tegema pakkumuse. Nimelt
4. ja
5. märtsil arutasid M.D. ja A.I. võimalust, et E.I võiks töö ära teha ja S. OÜ võiks olla nö projektijuhiks, kuid leidsid, et S. OÜ-l võib tekkida probleem MKM-iga teise alla lihthanke piirmäära lepingu sõlmimisega ja seetõttu ei tohi S. OÜ seda hanget ametlikult võita. M.D. ja A.I. leppisid
6. märtsil kokku, et M.D. saadab A.I.ele ja E.Iile ametliku pakkumuse tegemise kutse, millele S. OÜ teeb kallima pakkumuse kui E.Ii firma ning E.Iiga sõlmitakse kokkulepe, et tema saab töö eest 5000 eurot ja ülejäänud raha jääb S. OÜ-le. A.I. tegi ettepaneku, et E.Ii firma pakkumine võiks olla 6000 eurot, millest E.I saaks endale 4500 eurot ja S. OÜ 1500 eurot, kuid M.D. väitis, et liiga madal pakkumus tekitaks kahtlusi ja E.Ii firma peaks tegema 8999 euro lähedase pakkumuse. A.I. ja M.D. leppisid kokku, et A.I. teeb vastava ettepaneku E.Iile ja M.D. E.Iiga kohtumisel ei osale, sest see võiks paista kahtlasena (T, I kd, tl 137-138). 15.01.
7. a vaatlusprotokolliga (T, I kd, tl 139) ja A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 76) on tõendatud, et 02.04.2017 kohtusid A.I. ja E.I Tallinnas Sõle tänava ja Paldiski maantee nurgal asuvas Statoili tanklas, kus lepiti kokku, et E.Ii firma teeb hankele pakkumuse 9200 eurot ja S. OÜ teeb pakkumuse 9800 eurot, et tagada hanke võit E.Ii ettevõttele. Samuti leppisid E.I ja A.I. kokku, et töö tegemise eest saadud rahast maksab E.I 3000 eurot A.I.ele ja M.D.ile. Pärast kohtumist andis A.I. Skype vahendusel M.D.ile teada, et E.Iiga on pakkumuste tegemine kokku lepitud, E.I maksab A.I.ele 3000 eurot ja M.D.ile sellest rahast makstava osa lepivad A.I. ja M.D. omavahel „silmast-silma“ kokku (T, I kd, tl 139). A.I.e ütlustest nähtuvalt leppisid nad M.D.iga kokku, et E.Ii poolt makstud rahast 1000 eurot maksab ta M.D.ile (T, V kd, tl 76). Vaidlust ei ole selles, et 03.04.2017 saatis M.D. W.S OÜ-le, E.Iile ja A.I.ele tema poolt allkirjastatud MKM-i ametliku pakkumuse esitamise ettepaneku ja hinnapäringu (T, I kd, tl 199, IV kd, tl 176-182). 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et
8. aprilli hommikul andis M.D. A.I.ele Skype vahendusel teada, et W.S OÜ jäi ametlikus pakkumuses sama hinna juurde (T, I kd , tl 140). Vaatlusprotokolli punktist 4.2 nähtuvalt arutasid A.I. ja E.I samal päeval omavahel pakkumuste esitamist. A.I. rõhutas üle, et E.Ii pakkumus peab olema 9200+km ja tema teeb pakkumuse 9800+km (T, I kd, tl 166-167). Seejärel arutasid M.D. ja A.I. omavahel S. OÜ pakkumuse vormistamist (T, I kd, tl 140).
9. aprillil saatis E.I tema poolt allkirjastatud OÜ K pakkumuse hinnaga 9200 eurot (T, IV kd, tl 183-184, I kd, tl 200) ja A.I. saatis S. OÜ pakkumuse hinnaga 9800 eurot (IV kd, lk 185-186, I kd lk 200). M.D. edastas samal õhtul tema poolt võetud pakkumuste info K.K.ile ja V.E.ile tõdedes, et odavaima pakkumuse tegi OÜ K, kes peaks seega olema hanke võitja (T, I kd,tl 200) . Vaidlust ei ole süüdistuses kirjeldatud järgnevates tegevustes, s.o M.D.i poolt väikehanke raporti ja OÜ-ga K lepingu mustandi koostamises, V.E.ile dokumentide kooskõlastamiseks saatmises, RIK-i ja Lennuameti teavitamises, et korraldas väikehanke, mille tulemusel ei sõlmita lepingut mitte W.S OÜ-ga, vaid odavama pakkumuse teinud ettevõttega. Need on tõendatud 18.12.2017.a vaatlusprotokollis vaadeldud M.D.i e-kirjadega ajavahemikul 04.04-06.04.2017 (T, I kd, tl 200). 29 Vaidlust ei ole ka selles, et seejärel korraldas M.D. MKM-i sisese dokumentatsiooni kooskõlastamise ja lepingu sõlmimise.
10. aprillil sisestas M.D. MKM-i dokumendihaldussüsteemi lepingu projekti ja esitas selle V.E.ile, K.K.ile ja MKM-i õigusosakonnale kooskõlastamiseks. V.E. ja K.K. kooskõlastasid lepingu
11. aprillil, õigusosakond
12. aprillil. Seejärel edastas M.D. lepingu MKM-i kantslerile allkirjastamiseks. MKM-i asekantsler A.K allkirjastas lepingu
13. aprillil (T, IV kd, tl 197), misjärel saatis M.D. lepingu E.Iile (T, I kd, tl 216). 18.12.
14. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et E.I ei soostunud sellisel kujul lepinguga, mistõttu viis M.D. koostöös E.Iiga ise lepingusse sisse muudatused. M.D. eemaldas E.Ii nõudmisel lepingust punktid 4.2.6 kuni 4.2.
15. Lepingu uue versiooni esitas M.D. MKM-i kantslerile allkirjastamiseks
16. mail ilma oma ülemuste või MKM-i õigusosakonnaga uuesti lepingut kooskõlastamata. MKM-i kantsler M.S allkirjastas lepingu
17. mail (T, I kd, tl 202, 216, IV kd, tl 191-196), misjärel edastas M.D. lepingu E.Iile. Kuna E.I ei ole OÜ K juhatuse liige, allkirjastas lepingu
18. mail K.I ja E.I oli lepingus märgitud kontaktisikuks lepingu täitmisel (T, II kd, tl 129-145). Käesolevas kriminaalasja antud episoodis heidetakse süüdistatavale M.D.ile ette riigihanke menetluse nõuete rikkumisena riigihangete seaduse § 3 p 3 rikkumist, mis sätestab isikut võrdse kohtlemise põhimõtte ja riigihangete seaduse § 3 p 5 rikkumist, mis näeb ette konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõude.

§ 3

p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) sätestatu kohaselt hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et M.D. saatis enne ametliku pakkumise küsimist A.I.ele ja E.Iile hanke tehnilise kirjelduse ja eelnevalt pakkumuse teinud W.S OÜ pakkumuse. Sedamoodi andis ta teada W.S OÜ pakkumuse hinna. Samuti leppis A.I.e ja E.Iiga kokku S. OÜ ja OÜ K pakkumuse hinna. Selliste tegevustega andis M.D. eelise K OÜ-le. Seega on tõendatud M.D.i tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

§ 3

p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatu kohaselt peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et M.D. soovitas A.I.e vahendusel E.Iil tõsta OÜ K pakkumuse hinda. Samuti on tõendatud, et M.D. ja A.I. omavahelises vestluses leppisid kokku, et osa OÜ-le K makstavast tasust saab endale, saades pärast tööde vastuvõtmist OÜ K poolt OÜ-le S. ülekantud summast A.I.elt 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.D. konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet. Subjektiivsete tunnuste poolest on tegu pandud tahtlikult, kavatsetult. Kohus ei nõustu M.D. kaitsja poolt väidetuga, et kriminaalasjas kogutud tõendid, mis on seotud eelpool kirjeldatud nelja episoodiga, viitavad M.D.i õilsale eesmärgile. Kohtu hinnangul viitavad tõendid hoopis sellele, et M.D.i eesmärgiks oli S. OÜ ja K OÜ eelistamine teiste pakkujate ees ja sellega rikkuski M.D. vaba ja õiglast konkurentsi. M.D. ei taganud hankemenetluse läbipaistvust ja kõigile pakkujatele võrdseid tingimusi pakkumuse 30 esitamiseks. S. OÜ eelistamine teiste ees seisnes juba enne pakkumuste esitamist tehnilise kirjelduse saatmises, omavahelises kokkuleppimises pakkumuse hinna osas, S. OÜ-ga seotud episoodides edaspidises tööde teostamises ja konkurentsi piiravates riigihanke kvalifitseerimistingimustes. Süüteokoosseis ei nõua objektiivse tunnuse poolest kahjuliku tagajärje põhjustamist. Seega ei ole oluline antud juhul kahju suurus, kuivõrd M.D.ile heidetakse ette KarS § 300 lõikes 1 sätestatud teo toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on M.D. rikkunud Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankemenetluses, pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke menetluses, droonide menetlemise tarkvara hankemenetluses ja Lennuameti andmete Postipoisist Deltasse migratsiooni hankemenetluses riigihanke menetluse nõudeid menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti KarS § 300 lg 1 järgi. Kohtu seisukoht altkäemaksu küsimise, andmise ja võtmisega seotud süüdistustes. Kohtumenetluse poolte vahel ei olnud vaidlust süüdistatavatele prokuratuuri poolt süüks pandud tegude faktilistes asjaoludes, küll aga ei soostunud süüdistatavad ja nende kaitsjad A.I.e poolt OÜ S. kaudu M.D.ile antud raha käsitlusega altkäemaksuna Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimise ja pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke episoodides. Tegemist oli kokkulepitud tasuga M.D.i poolt konkreetsete tööde teostamise eest, millised olid M.D.i poolt faktiliselt teostatud. Samuti leidsid M.D. ja tema kaitsja ning A.I. ja tema kaitsja, et Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimise episoodis ei lubanud A.I. ega S. OÜ M.D.ile ning M.D. ei küsinud ega nõustunud vastu võtma 14 805 eurot vastutasuna selle eest, et viimane kasutaks oma ametiseisundit S. OÜ eelistamiseks riigihankel. See oli M.D.ile lubatud tasu hankelepingus sätestatud tööde teostamise eest. Lennuameti andmete Postipoisist Deltasse migratsiooni episoodis leidsid A.I. ja tema kaitsja, et ei ole tõendatud, et S. OÜ poolt S OÜ-le tasutud 1000 eurot oli M.D.i poolt küsitud, E.Ii poolt tasutud ning A.I.e ja S. poolt vahendatud altkäemaks. Selle kohta, et 1000 eurot oli üldse puutumuses E.Ii poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) osutatud teenusega, ei ole prokuratuur esitanud tõsikindlaid tõendeid, S. võis selle 1000-eurose makse teostada hoopiski muudel asjaoludel. Ka Tallinna Keskraamatukogu hanke episoodis leidsid A.I. ja tema kaitsja ning I.A. ja tema kaitsja, et A.I. tasus S. OÜ kaudu omandatud IT-seadmetega I.A.ile mitte selle eest, et ta kasutas oma ametiseisundit S. OÜ eelistamiseks riigihankel, vaid tarkvara arendustööde teostamise eest, mistõttu tegemist ei ole altkäemaksuga. Kohus nõustub süüdistatavate ja kaitsjate seisukohaga selles, et Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimise ja pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke episoodides M.D.i poolt küsitud ja vastu võetud ning A.I.e ja S. OÜ poolt M.D.ile antud raha vastavalt 7500 eurot, 2310 eurot ja 10 050 eurot ei ole altkäemaks, vaid tasu M.D.i poolt teostatud tööde eest. Kohus nõustub süüdistatavate ja kaitsjate seisukohaga selles, et Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimise episoodis A.I.e ja S. OÜ poolt M.D.ile lubatud ning M.D.i poolt küsitud ja vastu võtma nõustutud rahasumma 14 805 eurot ei ole altkäemaks, vaid tasu hankelepingus sätestatud tööde teostamise eest. Analoogselt nõustub kohus ka Tallinna Keskraamatukogu hanke episoodis süüdistatavate ja kaitsjate seisukohaga, et A.I.e ja S. OÜ poolt I.A.ile üle antud IT-seadmeid ei saa käsitada altkäemaksuna, vaid nende puhul on samuti tegemist tasuga I.A.ile tema poolt teostatud töö eest. 31 Altkäemaksu andmise ja võtmise süüteokoosseisud eeldavad ekvivalentsussuhte olemasolu. Riigikohus on mitmetes lahendites kirjutanud ekvivalentsussuhte kohta, et see on pooltevaheline abstraktne suhe (side), mille raames on altkäemaksu võtja altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene ametiisiku (altkäemaksu võtja) poolt tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (3-1-1-68-11 p 9.3, 3-1-1-95-12 p 14.3). Seega saab rääkida altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisust siis, kui isik lubab anda või annab ametiisikule üle ja ametiisik nõustub vastu võtma, küsib või võtab vastu altkäemaksu esemeks oleva vara, raha või mingi soodustuse selleks, et ametiisik paneks altkäemaksu andja huvides toime või jätaks toime panemata mingi teo oma ametiseisundit ära kasutades ehk see tegu peab olema seotud tema ametialase tegevusega. Kriminaalasjas kogutud ja kohtu poolt uuritud tõendid ei kinnita eelpoolnimetatud episoodides (v.a. Lennuameti andmete migratsioon Postipoisist Deltasse) ekvivalentsussuhet A.I.e ja M.D.i vahel ning A.I.e ja I.A.i vahel. Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara riigihanke kohta on M.D. 01.12.2017.a. ülekuulamisel ilma kaitsja juuresolekuta öelnud: „...Minu roll oli see, et ma soovisin ja tegingi selle tarkvaralahenduse valmis. Me leppisime enne pakkumuse tegemist kokku, et sellest summast, mis pakkumuse esitame, saan mina 75% ja tema 25%. See oli sellepärast, et selliseks hindasime tööde mahtu. ... Ma soovisingi selle töö odavalt ära teha ja selle käigus ka ennast arendada. Sellega, et ma töö odavalt ära tegin võitis riik ligikaudu 30 000 eurot. A. aitas ka palju töös kaasa, kuid mina tegin põhilise töö ära. See, mis kahtlustuses kirjas on, et ma sain altkäemaksu on vale, sest mina sain OÜ S. töötasu, mitte altkäemaksu”. A.I. on Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara riigihanke kohta 01.12.2017.a. ülekuulamisel ilma kaitsja juuresolekuta öelnud: „ ...Arutasime läbi, milline võiks olla minu ja milline M.D.i osakaal töö tegemisel. M.D.i kui kogenuma programmeerija ülesanne oli tehnilise koodi kirjutamine. Minu teha jäid lihtsamad ülesanded nagu disaini elemendid, testimine ja projektijuhtimine. Jõudsime omavahel kokkuleppele, et M.D. saab projekti tasust 75% ja mina 25%. Meil oli selles osas suuline kokkulepe, mingit kirjalikku lepingut me ei sõlminud. .... Töö eest M.D.ile raha maksmiseks tuli leida lahendus....” Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke kohta on M.D. 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud: „...Reaalselt toimus töö tegemine samuti nagu eelmine kord, et töö tegin mina ära, oma kodus sama sülearvutiga ja samu programme kasutades.... Ka selle töö puhul kehtis meil A.I.ga sama kokkulepe, et pakkumuse summast (so 26005 eurot) saan mina 75% ja tema 25%...”. A.I. on Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke kohta 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud: „...Omavahelise tööjaotuse osas leppisime umbes samad proportsioonid kokku, et 75% tasust M.D.ile ja 25% minule... M.D. on teinud enamus töödest...” Droonide menetlemise tarkvara hankimise kohta on M.D. 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud: „... Reaalne töö tegemine käis samuti nagu eelmistel hangetel.... OÜ S asutamise mõte tuli minult, et OÜ S. saaks mulle töötasu maksta. St, et OÜ S. saaks mulle maksta pangaülekandega raha eelnevalt kirjeldatud hangete raames teostatud tööde eest...” A.I. on droonide menetlemise tarkvara hankimise kohta 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud: „... Droonide hanke töid ei ole me veel otseselt tegema hakanud, tean vaid, et M.D. on eeltöid teinud. ...Tööjaotus on meil kokku lepitud enam-vähem sama, lisaks oleme arutanud, et võib tekkida vajadus kompetentsi väljast poolt veel juurde leida, siis peab keegi ka oma tasu osas järgi andma.” Tallinna Keskraamatukogu hanke episoodi kohta on I.A. 26.04.2018.a. ülekuulamisel öelnud: „... A.I. käest saadud IT-vahendid olid mulle tasu tehtud töö eest. ... Mina tegin ära umbes 99% Libki statistikamooduli arendusest, A.I.e osa selle töö tegemisel oli vaid mõnede kosmeetiliste 32 paranduste tegemine, nt. nagu kahtlustuses on kirjeldatud, siis ta eemaldas minu andmed. Oma tehtud töö eest soovisin ma saada tasu. .... Mulle tasu maksmiseks pakkus A.I. välja, et ta saab mulle hankida IT seadmed. ...” A.I. on selle episoodi kohta keeldunud ütluste andmisest. Tulenevalt süüdistatavate ütlustest on nad kõik olnud ühel meelel selles, et A.I.e poolt S. OÜ arvelt M.D.ile ülekantud summade näol oli tegemist töötasuga M.D.i poolt tehtud tööde eest. Samuti valitses droonide menetlemise tarkvara hanke puhul A.I.e ja M.D.i vahel selge arusaam selles, et A.I.e poolt M.D.ile lubatud summad olid mõeldud töötasuna M.D.i poolt lepinguliste tööde tegemise eest. Ka A.I. ja I.A. olid ühel meelel selles, et I.A. sai A.I.elt IT-seadmed töötasuna ehk selle eest, et I.A. koostas ise Tallinna Keskraamatukogule Libki tarkvaraarenduse. Kuigi hankelepingutest tulenevate tööde teostamine M.D.i ja I.A.