Obsah (5)

§ 29§ 1§ 11§ 10§ 15

2-24-1145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2024. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-1145 Tsiviilasi R L avaldus OÜ Des

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldus R L on esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ Desiree Beauty (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi maakohus 10.11.

1. a otsuse, millega otsustas rahuldada R L avalduse Desiree Beauty OÜ vastu, mõistes OÜ-lt Desiree Beauty välja R L kasuks tasumata töötasu 20 345,86 eurot (netosumma), saamata jäänud puhkusetasu 3 456,05 eurot (brutosumma), TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 3 930,66 eurot (netosumma) ning viivised tasumata töötasult ja saamata jäänud puhkusetasult. Menetluskulud jättis kohus OÜ Desiree Beauty kanda ning mõistis OÜ-lt Desiree Beauty välja R L kasuks menetluskulu 8 995 eurot. Tööandja ei ole täitnud 10.11.
2. a otsusest tulenevaid nõudeid enam kui 3 kuu jooksul pärast otsuse täidetavaks tunnistamist ja enam kui kahe aasta jooksul selle jõustumisest ning ei ole täitnud seda ka pärast pankrotihoiatuse tegemist 09.12.
3. a. Võlausaldaja palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse ja nimetada ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja Desiree Beauty OÜ pankrot. Võlgniku vastus Kohtule esitatud vastuses võlgnik kinnitab, et on võlausaldaja nõudest teadlik ja nõue on sissenõutav. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud võlausaldaja avalduse ja kogutud tõenditega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 24.01.2024. a pankrotiavaldused menetlusse ja kohustas töötajat tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötaja deposiiti ei tasunud. Võlausaldaja avalduse aluseks on asjaolu, et Harju Maakohus tegi tsiviilasjas 2-19-9827 10.11.2021. a otsuse, millega otsustas rahuldada R L avalduse Desiree Beauty OÜ vastu, mõistes OÜ-lt Desiree Beauty välja R L kasuks tasumata töötasu 20 345,86 eurot (netosumma), saamata jäänud puhkusetasu 3 456,05 eurot (brutosumma), TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 3 930,66 eurot (netosumma) ning viivised tasumata töötasult ja saamata jäänud puhkusetasult. Tööandja töötaja avalduse vastuväiteid ei esitanud, oma kohtuotsust ei täitnud.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 2

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas 09.01.

1. a võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid töötaja ees kohustuste täitmiseks. Tööandjal on töötaja ees täitmata kohustus alates
2. aasta detsembrikuust. Tsiviilasjas 2-20-11873 on võlgnik kinnitanud, et
3. a augustis on võlgniku majandustegevus seiskunud, kohustusi on ca 350 000 eurot. Käesolevas menetluses tuvastatu põhjal oli võlgnik hiljemalt
4. a augustiks püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks Harju Maakohtu otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on 31 115,69 eurot, mis on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavaldustes olemas

§ 10lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3