KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 24.10.2023, Tartu 3-20-1169 Haldusasi Rene

§ 180lg 1 mõttes.

4 7.

1. Kahju, mille hüvitamist taotletakse, on tekitanud inimväärikust alandavates kambri tingimustes kinnipidamisega. Selliselt on olnud peaaegu võimatu kambris liikuda, mis pani kaebaja end tundma alandatuna ja allasurutuna. Olukorrast tingituna vaevasid teda stress, hingeline ahastus, pidev liikumispuudus ja abitustunne. 7.
2. VSkE § 6 lg 6 järgi on kinnipeetavale kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. See tähendab, et kambris peab olema 3 m2 iga kinnipeetava kohta vabaks liikumiseks. Kohus on praegusel juhul sisustanud sätet endale meelepäraselt. Põrandapinna arvutamiseks arvestatakse kogupindalast välja WC ja kõik mööbliesemed ning arvutatakse, kui palju on ülejääv ruum. Kui WC-st ja mööblist ülejääv ruum on liiga väike, siis kvalifitseerub see rikkumisena EIÕK art 3 mõttes. Kui arvestada kambris olevat mööblit, siis praegusel juhul hindab kaebaja, et vaba põrandapinda liikumiseks oli talle tagatud umbes 1,5 m. 7.
3. Kambris olev mööbel on põrandapinnale kinnitatud selliselt, et selle liigutamine ei ole võimalik.

§ 2

lg 4 järgi tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise. Näiteks oleks kohtul olnud võimalik paikvaatluse käigus veenduda mööbli paiknemises ja saada kinnitust, et kambrid ei ole nõuetekohased. Kaebaja taotles, et viidaks läbi paikvaatlus. Kui kohus oleks rahuldanud taotluse paikvaatluse läbiviimiseks, siis oleks ta kambrite mittevastavuses ka ise veendunud ja jõudnud otsuse tegemisel teistsugusele järeldusele. 7.

1. Halduskohtu otsuses on välja toodud, et kaebaja töötas vaidlusalusel vanglas. EIK on märkinud, et töötamine väljaspool kinnipidamiskambrit ei kompenseeri ebapiisava isikliku ruumi mõju (Lutanyuk vs Kreeka, 25.06.2015, nr 60362/13; Verdes vs Rumeenia, 24.11.2015, nr 6215/14). Seega ei saa kambrist töökohustuste tõttu eemalviibitud ajaga rikkumist õigustada. Euroopa Vanglareeglistiku p 18.
2. a) järgi peavad ka aknad olema piisavalt suured, et vangid saaksid tavatingimustes loomuliku valgusega lugeda või töötada ning need peaks võimaldama värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Kõikidel kambritel aknaid ei ole ja kui on, siis lahti need ei käi. Seega on ilmselge, et kambrites ei ole tagatud lisaks vabaks liikumiseks mõeldud pindalale ka muud nõuded. 7.
3. Halduskohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks teostama (paik)vaatluse kõnealustes Viru Vangla kambrites ja vaatama kaebuse läbi kohtuistungil. 7.
4. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus korraldaks asjas istungi ja teeks (paik)vaatluse selgitamaks välja, et vaidlusalustes kambrites ei olnud võimalik normaalselt liikuda. Samuti taotles kaebaja tunnistajana Viru Vangla ametniku K. Õunapu ülekuulamist.
5. Viru Vangla palub oma vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on halduskohtu 29.04.
6. a otsus õige ja põhjendatud. Apellatsioonkaebusest ei tulene põhjendusi, mis tingiks halduskohtu otsuse tühistamise või muutmise. Kaebaja küll taotleb, kuid ei esita ühtegi põhjendust, miks on vajalik kohtuistungi korraldamine ja tunnistajana vanglaametniku K. Õunapu ülekuulamine. Vastustaja on seisukohal, et istungi korraldamine ja tunnistaja ülekuulamine vajalik ei ole. Vastustaja esitas dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad kambrite suurust, milles kaebaja viibis ning ühelgi juhul ei ole see olnud väiksem, kui seda sätestab VSkE § 6 lg-s 6 sätestatud miinimumnõue. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei tule kambri pinnast, kus viibib kaks kinnipeetavat, mööbli mõõte maha lahutada. Apellatsioonkaebuse rahuldamist ei too kaasa ka asjaolu, et mööbel on vangla kambrites kinnitatud põranda külge. Suurem mööbel on vangla kambrites põranda külge kinnitatud julgeolekukaalutlustel. 5
7. 19.09.2023 esitas R. Vainik täiendava seisukoha, milles soovis, et kohus mõistaks vastustajalt tema kasuks välja varasemalt tasutud riigilõivusummad. Samuti märkis kaebaja, et tema pole kunagi olnud nõus kirjaliku menetlusega ja see oli üksnes tema advokaadi viga. Kaebaja kordas taotlust vaatluse teostamiseks, (väljasõidu)istungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja poolt teistkordselt 19.09.
9. a täiendavas seisukohas esitatud taotluse osas korraldada apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks kohtuistung (väljasõiduistung) ja kuulata tunnistajana üle K. Õunapu.

§ 55

lg 3 sätestab, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja esitas taotluse asjas istungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks ka apellatsioonkaebuses ning ringkonnakohus jättis 13.09.

1. a määruses kaebaja taotlused rahuldamata, määrates asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus jääb eelnimetatud taotluste rahuldamata jätmise osas jätkuvalt kõnealuses määruses toodud põhjenduste juurde. Ringkonnakohtu 13.09.
2. a määruse sai kaebaja kätte 18.09.
3. Kaebaja 19.09.2023 uuesti esitatud samasisulistest taotlustest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus on varasemalt juba lahendanud kaebaja 19.09.
4. a taotlusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud taotlused, jätab ringkonnakohus kaebaja viimati nimetatud taotluse asjas istungi korraldamiseks ja tunnistajana K. Õunapu ülekuulamiseks

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

11. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka apellatsioonkaebuses esitatud taotluse Viru Vangla kambrites nr 8157, nr 8251, nr 8203 ja nr 8104 (paik)vaatluse läbiviimiseks.

§ 62

lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, mille on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakoht hinnangul piisab praeguses asjas vajalikuks tõendusteabeks juba halduskohtu poolt Viru Vanglalt välja nõutud kambrite joonistest ning kaebaja omakäelisest joonisest kambrites mööbli paiknemise kohta, millelt on leitavad ka kambrite mõõdud ja mille põhjal tegi halduskohus ka vaidlusaluse otsuse. 12. Ringkonnakohus leiab, et R. Vainiku apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus ei eksinud vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme, samuti on halduskohtu otsus väga põhjalik, selle selgitused jälgitavad ning kooskõlas uuritud tõendite ja seisukohtadega ning kehtiva kohtupraktikaga, mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele ja kaebaja täiendavale seisukohale märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks halduskohus pidanud asja läbi vaatama kohtuistungil ja läbi viima ka (paik)vaatluse Viru Vanglas. Halduskohus jättis vaatluse läbiviimise taotluse rahuldamata 08.12.
2. a määruses ja ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et

§ 62

lg 2 alusel ei olnud sellisel viisil tõendi kogumine vajalik, kuna halduskohus nõudis kõnealuse nelja kambri joonised välja Viru Vanglalt ja andis ka kaebajale võimaluse esitada omakäeline joonis kambrites mööbli paiknemise kohta. Taotluse asjas kohtuistungi korraldamiseks jättis halduskohus rahuldamata vaidlusaluse 27.10.2022. a otsusega ja halduskohtul oli selleks ka seadusest tulenev alus –

§ 131lg 2 ja lisaks ka 6 lg 1 p 2.

Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja ei olnud kaebuses oma eelistust märkinud, kuid teatas advokaadi kaudu 14.10.2020. a vastuses kohtunõudele (tl 28), et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

§ 131

lg 2 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel. Taotluse korraldada asjas istung esitas kaebaja advokaat alles 14.10.2022 ja pärast halduskohtu 04.10.

1. a määrust, millega määrati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Seda, milles seisnes kaebaja jaoks menetlusolukorra oluline muutus pärast 14.10.2020, ei ole 14.10.
2. a taotluses põhjendatud. Halduskohtumenetluse ajal oli kaebaja esindajaks advokaat ning

§ 31lg 2 järgi on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid.

Esindajal on olemas kõik tema poolt esindatava isiku menetluslikud õigused ja kohustused ning ta tegi menetlustoiminguid menetlusosalise nimel ning selliseid toiminguid tuleb lugeda menetlusosalise enda ehk kaebaja toiminguteks. Seega ei anna halduskohtu vaidlusaluse otsuse tühistamiseks menetlusnormi olulise rikkumise tõttu alust kaebaja väide, et tema pole kunagi olnud nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega ja vastav avaldus halduskohtule oli tema advokaadi viga. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesolevas asjas puudus ka sisuliselt kaebajal ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu. 14. Ringkonnakohus märgib veel, et jätab tähelepanuta alles apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolu, mille kohaselt ei ole Viru Vanglas kõikidel kambritel aknaid ja kui on, siis ei käi need lahti, mistõttu ei olnud kambrites lisaks nõutava põrandapinna suurusele tagatud ka muud nõuded ja seega tuleb vanglapoolne rikkumine lugeda tõendatuks. Vanglale esitatud kahjunõudes, halduskohtule esitatud kaebuses (tl 2-3 ja 9-10) ega hilisemas halduskohtumenetluses ei ole kaebaja oma hüvitamisnõude alusena sellist asjaolu välja toonud. Tegemist on esmakordselt apellatsioonkaebuses väljatoodud asjaoluga, mistõttu kaebajal ei ole eeltoodud osas läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust (VangS § 1¹ lg 8,

§ 47

lg 1) ning ka halduskohus pole saanud hinnata kahjunõude põhjendatust sellist aspekti silmas pidades. Seega ei saa kaebaja alles apellatsioonimenetluses sellisele asjaolule tugineda ning ringkonnakohus kaebaja eelmärgitud väidet seetõttu lähemalt ei käsitle.

1. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks tulnud kambrite nr K114, nr K218, nr K314 ja nr K414 kogupindalast maha arvutada nii WC kui ka mööblialune pind ja mööbel paiknes kambrites selliselt, et kahel kinnipeetaval ei olnud kambrites normaalne liikumine võimalik, ei ole asjakohased ega ka tõendatud ja ei anna alust halduskohtu 27.10.
2. a otsuse tühistamiseks. 15.
3. Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja perioodil 25.03.2017-06.03.2020 kambrites nr K114, nr K218, nr K314 ja nr K414 kas üksi või koos ühe kaaskinnipeetavaga. Kõigi nimetatud kambrite kogupindala oli 9,9 m2 ning WC pindala oli ligikaudu 1,56 m
4. Seega oli viidatud kambrites põrandapinda ühe kinnipeetava kohta isegi natuke üle 4,0 m
5. EIK on leidnud, et mitmekohalistes kambrites tuleks tagada vähemalt 3 m² põrandapinda kinnipeetava kohta ning kui see langeb alla 3 m², tekib tugev eeldus EIÕK art 3 rikkumiseks (20.10.
6. a lahend Muršić vs. Horvaatia, p-d 110 ja 124 ja seal toodud viited). Samas otsuses leiti, et kambri üldpinna hulka ei tuleks arvestada kambrisisest sanitaarsõlme, kuid kambripinna arvutamisel ei tule sellest välja arvata mööblialust pinda (p 114). EIK-i hinnangul oli oluline hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda. Kui ruumi ühe kinnipeetava kohta on mitmekohalises kambris üle 4 m², tuleb kinnipidamistingimuste EIÕK art-le 3 vastavust kontrollida lähtuvalt teistest kinnipidamistingimustest kogumis (p 140 ja seal toodud viited). Lähtuvalt EIK-i lahendist Muršić vs. Horvaatia muutis ka Riigikohus oma varasemat praktikat ning leidis, et kambripinna arvestusest jääb välja kambris asuva sanitaarsõlme pindala ning hinnata tuleb seda, kas kambri mööbel takistab kinnipeetaval tavalisel viisil kambris liikuda (16.03.
7. a otsus asjas nr 3-3-1-83-16, p 11). Senise kohtupraktika kohaselt ei arvata seega 7 kambri pindalast maha mööbli alla jäävat pinda. Kaebaja tegi oma väidete aluseks olevad arvutused nii, et arvas kambrite üldpinnast maha ka sisustuse alla jääva pinna, mida aga teha ei saa. Samuti tuleb nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebaja enda esitatud kambri plaan (tl 56) näitab, et selle sisustus ei takistanud kambris liikumist isegi kahel kinnipeetaval, kuna mööbliesemed paiknevad seinte ääres ning kambri keskele jääb liikumiseks piisavalt vaba ruumi. Ka kambrite kogupinda (ilma WC-ta) arvestades oli kaebajal võimalus kambris tavapäraselt liikuda ning mööblialust pinda ei olnud seega põhjust kambripinna arvestusest maha arvata. Seega ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide, et neis kambrites oli perioodil 25.03.2017-06.03.2020 kambripinda kinnipeetava kohta alla 3 m
8. 15.
9. Halduskohus leidis igati põhjendatult ka seda, et kaebaja ei ole viidanud kõnealustes kambrites viibimisega seoses muudele asjaoludele, millest saaks järeldada vastustaja õigusvastast tegevust ja kaebaja alandavat kohtlemist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal oli võimalus viibida igapäevaselt vähemalt üks tund päevas värskes õhus (VangS § 55 lg 2) ning kaebaja ka töötas vaidlusalusel perioodil vanglas, millest tulenevalt oli tal veel üks lisavõimalus viibida päevasel ajal väljaspool kambrit ka olukorras, kus talle oli iseenesest tagatud kambripind 4 m2 kinnipeetava kohta. 15.
10. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) avaldas
11. a raporti 27.09.2017-05.10.2017 toimunud Eesti külastuse kohta (CPT/Inf

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv) R. Vainiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8