← Eesti

2-23-17177/15

2-23-17177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2024, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming 2-23-17177 PlusPlus Baltic OÜ hagi K Õ (Õ ) ja E L (L ) vastu ühisvara jagamise nõudes Avalduse L ndamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Baltic OÜ, registrikood 12273105, lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja I: K Õ , isikukood XXX Kostja II: E L , isikukood XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman RESOLUTSIOON
  2. Jätta PlusPlus Baltic OÜ hagi K Õ (Õ ) ja E L (L ) vastu ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata.
  3. Tühistada
  4. detsembril 2023 rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kanti E L ja K Õ ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX) käsutamise keelumärge. Märkega õigustatud isikuks on PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105). Kustutada keelumärge registrist.
  5. Jätta põhjendatud menetluskulud PlusPlus Baltic OÜ kanda. Kostjal I hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  6. Välja mõista PlusPlus Baltic OÜ-lt E L kasuks menetluskulud 750 eurot.
  7. Mõista PlusPlus Baltic OÜ-lt E L kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (750 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi 1

(4)2-23-17177 peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD
  1. PlusPlus Baltic OÜ (hageja) esitas
  2. detsembril 2023 hagi K Õ (kostja I) ja E L (kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.
  3. detsembri 2023 määrusega rakendas kohus hagi tagamise abinõud ning kandis E L ja K Õ ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX) käsutamise keelumärke. Märkega õigustatud isikuks on PlusPlus Baltic OÜ.
  4. Kostja II esitas hagi tagamise peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu
  5. detsembri 2023 määruse ja jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi õiguslikult perspektiivikas, kuna ühisvara on kostjate vahel jagatud ning kohtuotsus on jõustunud. Sõltumata sellest, kas korteriomand on veel registris kostjate ühisvarana, ei saa hagejal sissenõudjana olla korteriomandi suhtes rohkem õigusi kui kostjal I ega ole tal seega ka võimalik oma nõude rahuldamiseks korteriomandile sissenõuet pöörata.
  6. Kostja II esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ning menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kostja II tasunud riigilõivu määruskaebuselt 70 eurot. Õigusabikulud 5 tunni ja 12 minuti eest tunnitasuga 170 eurot (lisandub käibemaks) on 892,50 eurot.
  7. Kostja I vastuväited taotlusele ega menetluskuludele ei esitanud. Hageja menetluse lõpetamise taotluse peale vastuväiteid ei esitanud, kuid leiab, et kostja II menetluskulud on põhjendamatult suured ning lisaks on kostjad ise põhjustanud oma käitumisega kohtusse pöördumise, mistõttu menetluskulude välja mõistmine hagejalt on ebaõiglane. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 punkti 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
  10. Antud juhul on hagi perspektiivitu, kuna kostjate ühisomandis olev korteriomandi on Viru Maakohtu
  11. augusti 2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-6805 jagatud ning kohtuotsus on jõustunud, hageja ei saa oma nõudeid teisiti maksma panna kui kostja I seda jõustunud kohtuotsuse alusel teha saaks. Hagejal kui sissenõudjal ei ole seetõttu võimalik oma nõude rahuldamiseks korteriomandile sissenõuet pöörata. Hagi tagamise tühistamine
  13. detsembri 2023 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning kandis kostjate ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX) kolmandasse jakku käsutamise keelumärke.
  14. Kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. (TsMS § 386 lg 2). Kuna menetlus lõpetatakse, tühistab kohus hagi tagamise. Menetluskulud 2
(4)2-23-17177
  1. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 3 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.
  2. TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
  3. Kohus leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad põhjendatud menetluskulud hageja kanda. Kostjal I menetluskulud puuduvad.
  4. Kostja II menetluskuludeks on õigusabikulud maakohtus ja ringkonnakohutus kokku 5 tunni ja 12 minuti ulatuses tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks) ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
  5. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus poole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
  6. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 13.11.2013 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017 3-2-1-159-16, p 24). Samuti on Riigikohus pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 200 eurot ilma käibemaksuta asja puhul, mille Riigikohus hindas keskmisest mõnevõrra keerukamaks ja mahukamaks (RKTKm 03.04.2019 2-16-3785, p 31.4.).
  7. Kohus leiab, et arvestades nimetatud lahendite tegemisest möödunud aega on antud juhul tunnitasu suurus mõistlik.
  8. Õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
  9. Kohus nõustub hagejaga osaliselt, et ajakulu on põhjendamatult suur. Ringkonnakohtu ajakuluna on põhjendatud 1,5 tundi. Toimingutele maakohtus ei pidanud õigusteadmistega isikul kuluma kokku üle nelja tunni. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kostja II esindaja on kogenud õigusteadmistega isik, on maakohtus mõistlik ajakulu kokku 2,5 tundi. Põhjendatud tasu suurus on seega 680 eurot (4 x 170).
  10. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kostja II menetluskulude taotluse osaliselt kokku 750 euro (680+70) suuruses summas, mis tuleb hagejal kostjale II hüvitada.
  11. Kostja II palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
  12. Kohus rahuldab kostja II taotluse. / allkirjastatud digitaalselt / Anneli Alekand kohtunik 3
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.