MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

§ 121lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

2) Laps vajas rahvastikuregistrijärgset registreerimist Vinni vallas, et saada elukohajärgset lasteaiateenust. Lapse elukohta ei ole kohtu poolt teisiti määratud. Kaebaja ei ole pöördunud maakohtusse avaldusega lapse elukoha määramiseks (enda juurde). Järelikult vastustaja poolt 15.03.2022 lapse elukohaandmete muutmine rahvastikuregistris lapse ema avalduse alusel kaebaja nõusolekuta ei riiva intensiivselt perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg-s 1 ja § 145 lg-s 1 sätestatud kaebaja hooldus- ja otsustamisõigust. Kaebajale on endiselt tagatud PKS-s sätestatud õigused enda lapse suhtes. Eelkirjeldatud põhjusel ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. Kaebaja ja lapse suhtlemisõigust muudetud registriandmed ei puuduta. Sellest tulenevalt on vastustaja 15.03.2022. a toiming kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg-ga 1, RRS §-ga 68, § 79 lg-ga 1 ning PKS § 118 lg-ga 1 ja § 145 lg-tega 1-3. Kaebaja arvamus, et lapse uus elukoht võib halvendada teistes menetlustes kaebaja positsiooni, on põhjendamata. Lapse uus elukoht rahvastikuregistri järgi ei oma kriminaalmenetluse jaoks otsest ega kaudset tähendust. Kaebus tuvastamisnõude osas tuleb jätta HKMS §

§ 121lg 2 p 2¹ alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas 02.01.2024 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.
2. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saata asi tühistatud osas halduskohtule asja sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebused põhjendused: 1) Ei nõustu, et kohustamisnõude esitamine oleks kohasem meede kaebaja õiguste kaitsmisel. 2) Lõplik faktiline tagajärg on asjaolu, et kaebaja laps omab rahvastikuregistris sissekirjutust aadressil, mis ei ole lapse tegelik elukoht. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja teised võimalikud väljavaated enda ja last puudutavate õiguste kaitsmisel. Rahvastikuregistri kanne mõjutab edasisi otsuseid, nt kus kohtus toimuvad lapsega seotud vaidlused, milline kohalik omavalitsus peab tagama lapsele haridusasutuse, milline lastekaitsespetsialist seisab vajadusel lapse õiguste eest jne. Need tagajärjed on seotud Vinni valla õigusvastase toiminguga, mille õigusvastaste tagajärgede heastamist kaebaja nõuab. Peamiseks kaebaja eesmärgiks on haldusorgani toiminguga väidetavalt tekitatud ülekohtu kõrvaldamine. Ülekohtu kõrvaldamist ei saa kaebaja kohtult nõuda tsiviilkohtumenetluse raames. Heastamiskaebus on kohane. 3) Alternatiivset tuvastamisnõude lubatavust hinnates tegi kohus määruses mitu ebaõiget eeldust. Kaebaja saab nõuda maakohtus üksnes hooldusõiguse või otsustusõiguse üleandmist. Tsiviilkohtumenetlus on aastaid kestev menetlus, mis võib maksma minna kümneid tuhandeid eurosid. Lisaks ei tuvasta tsiviilkohus, kas ja mismoodi kohalik omavalitsus kandeid muutis ja kas see tegevus oli õigusvastane.
3. Vinni vald palus 30.01.
4. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebus on perspektiivitu. Lapse elukohaandmete muutmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna rahvastikuregistrisse kantud lapse elukohaandmed ei oma õiguslikku tähendust 3 hooldusõiguse vaidluses. Rahvastikuregistri kandel on õiguslik tähendus üksnes avaliku ülesande täitmise jaoks. Lapse elukoha andmete muutmine on õiguspärane, kuna on tehtud kehtiva õiguse alusel ja lapse huvidest lähtuvalt. Lapse isa ei ole käitunud lapse huve silmas pidades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 15.12.
6. a määrust resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, millega halduskohus jättis kaebuse heastamisnõude osas (p 1) ja tuvastamisnõude osas (p 2) läbi vaatamata. Halduskohus märkis 15.12.
7. a määruses (põhjenduste p 15), et kaebaja esitas kohtule kaks nõuet, s.o Vinni valla 15.03.
8. a toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõue ja heastamisnõue toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt märkis kaebaja kaebuses (p 2.1), et ta nõuab vastustaja õigusvastase toiminguga tekkinud tagajärje kõrvaldamist ehk õigusvastase rahvastikuregistri kande muutmist muudatusele eelnevaks kandeks ning et õigusvastaste tagajärgede heastamise nõue hõlmab toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Ka 25.08.
9. a vastuses (p 2.3) märkis kaebaja, et ta pöördus kohtusse HKMS § 37 lg 2 p 5 alusel heastamiskaebusega.
10. Kohtupraktikas on sedastatud, et heastamiskaebuse lahendamise käigus tuleb välja selgitada, kas haldusorgani vaidlusalune tegevus või selle tagajärjed olid õigusvastased. Seega hõlmab õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Sellest tulenevalt puudub vajadus eraldi esitada tuvastamisnõuet (RKHKm 21.10.2021, 3-20-367, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul saab käesolevas haldusasjas järeldada, et tuvastamisnõue on hõlmatud heastamisnõudega, nagu ka kaebaja kaebuses märkis. Seega tuvastamisnõude puhul ei ole tegemist eraldiseisva nõudega ning halduskohtule esitatud kaebuse näol on tegemist heastamiskaebusega. Eelnevat arvestades tuleb tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.
11. a määrus resolutsiooni p-i 2 osas.
12. Tartu Halduskohus jättis 15.12.
13. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebuse heastamisnõude osas läbi vaatamata HKMS §

§ 121lg 2 p 2 alusel, sest tegemist ei ole kohase nõudega.

Halduskohtu hinnangul on 15.03.

1. a toiming (s.o kaebaja lapse elukohaandmete muutmine rahvastikuregistris) lõplik õiguslik ja faktiline tagajärg vaidlusaluse toimingu juures. Kaebuse eesmärgist tulenevalt on kaebaja sooviks lapse elukoha andmete muutmine rahvastikuregistris, mitte rahvastikuregistris muudetud andmete tõttu, mida kaebaja peab õigusvastaseks, mingi muu tagajärje kõrvaldamine. Kohtule ei olnud selline õigusvastane tagajärg ka äratuntav. Halduskohus märkis, et kohaseks nõudeks oleks vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemine muuta kaebaja lapse elukohaandmeid rahvastikuregistris vastavalt andmetele, mis olid kuni 15.03.2022, kuid kohus ei pidanud põhjendatuks suunata kaebajat kaebuse muutmisele, sest kohustamisnõudega kohtusse pöördumise tähtaeg lõppes 13.10.2022, kuid kaebaja pöördus kohtusse alles 12.12.
2. Halduskohus, arvestades, et haldusmenetluses esindas kaebajat advokaat ja kaebus on koostatud advokaadi abil, sedastas, et kui kohus annaks kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks, s.h kohustamisnõude osas taotluse esitamiseks möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks, ei kuuluks mõjuva põhjuse puudumise tõttu möödalastud kaebetähtaeg ennistamisele. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu määruse tühistamiseks eelmärgitud osas. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 4
3. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi saab kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ja kohtupraktikas on käsitletud selle sisu sellisena, et nimetatud sätte alusel saab kaebuse tagastada, kui kaebuses on ebaõige nõue ja kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kujul on kaebaja eesmärk saavutamatu või kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjendamata kaebusega. Kaebuse eesmärki peetakse saavutamatuks, kui esitatud on ebaõige nõue.
4. HKMS § 37 lg 2 p 5 kohaselt võib heastamiskaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Lähtuda tuleb seejuures tagajärje õigusvastasusest. Kaebaja on käesoleval juhul vastustaja poolt 15.03.2022 sooritatud toimingut (s.o kaebaja lapse elukohaandmete muutmist rahvastikuregistris) ekslikult pidanud tagajärjeks, mille kõrvaldamist saab heastamisnõudega nõuda. Kaebuses ei nimetatud ega taotletud ühegi muu tagajärge kõrvaldamist, mis oleks tekkinud 15.03.2022 sooritatud toimingu tulemusena. Määruskaebuses (p 2.1.3) mainib kaebaja õigusvastase tagajärjena, mille heastamist ta nõuab, edasisi otsuseid, nt kus kohtus toimuvad lapsega seotud vaidlused, milline kohalik omavalitsus peab alates rahvastikuregistri kande tegemisest tagama lapsele haridusasutuse, milline lastekaitsespetsialist seisab vajadusel lapse õiguste eest jne. Kaebaja määruskaebuse väitel (p 2.1.4) on tema peamiseks eesmärgiks väidetavalt tekitatud ülekohtu kõrvaldamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja määruskaebuses välja toodut käsitleda vastustaja poolt 15.03.2022 sooritatud toimingu õigusvastaste tagajärgedena. Ringkonnakohus peab vajalikuks ära märkida, et kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et lapse ema lahkus koos lapsega
5. a juunis pere ühisest elukohast Kallivere külast Mustvee vallast ja asus elama Vinni valda. Seega kaebaja laps ja tema ema ei ela enam koos kaebajaga, mistõttu ei vasta kaebaja lapse elukoht enam sellele elukohale, mis oli rahvastikuregistrisse kantud enne 15.03.
6. Ühtlasi ei ole kaebaja kaebuses halduskohtule määruskaebuses nimetatud tagajärgede kõrvaldamist halduskohtult taotlenud. Ringkonnakohus ei saa asuda määruskaebemenetluses andma kaebaja heastamiskaebusele sisu, mida kaebaja ei ole kaebuses halduskohtule märkinud. Ühtlasi ei oleks vastavasisuliste tagajärgede heastamine ka Vinni valla pädevuses. Ringkonnakohtu hinnangul asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et heastamisnõude puhul ei ole tegemist kohase nõudega, mistõttu ei ole sellega võimalik kaebuse eesmärki saavutada ning halduskohus jättis õigustatult kaebaja kaebuse heastamisnõude osas läbi vaatamata HKMS §

§ 121lg 2 p 2 alusel.

1. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse osaliselt, tühistab Tartu Halduskohtu 15.12.
2. a määruse resolutsiooni p-i 2 osas ning jätab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
3. Kaebaja palus määruskaebuses jätta kohtumenetlusega kaasnevad kulud vastustaja kanda. Koos määruskaebusega ei esitatud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Riigikohus on leidnud, et ringkonnakohtul ei ole määruskaebemenetluses kohustust anda tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb üldjuhul esitada koos määruskaebusega (RKHKm 16.01.2018, 3-17-1206, p 7). Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks anda, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks.
4. Ringkonnakohus peab kaebaja ja Yi eraelu kaitseks vajalikuks kohtumääruse avaldamisel asendada nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). 5 (allkirjastatud digitaalselt) 6