KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-12278 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. jaanuar 2024 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Tanel Saar, Indrek Parrest T

) § 21 ja kostja põhikirjast tulenevaid nõudeid.

1. mail 2022 toimus kostja üldkoosolek, kus mh kinnitati üle
2. aprilli
3. a üldkoosoleku protokollis olevad otsused (päevakorrapunkt 3) ning valiti kaks uut juhatuse liiget (päevakorrapunkt 5). Kostja
4. mai
5. a üldkoosoleku otsus on

§ 241

lg 1 alusel tühine, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja kostja põhikirja nõudeid.

§ 20lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku mittetulundusühingu juhatus.

1. mai
2. a üldkoosolekut ei kutsunud kokku kostja juhatus.
3. mai 2022 üldkoosolekut kokku kutsuv juhatuse otsus ja vastav koosoleku protokoll puudub. Üldkoosolekut kokku kutsuma pidanud kostja juhatuse väidetavale koosolekule hagejaid kui kostja juhatuse liikmeid ei kutsutud. Kutse
4. mai
5. a üldkoosolekule saatis kostja liikmesklubidele Kaido Höövelson (kostja president)
6. mail 2022 ainuisikuliselt, ilma eelneva juhatuse otsuseta. Juhatuse liikmel puudub õigus üldkoosolekut ainuisikuliselt kokku kutsuda. Kostja
7. aprilli
8. a üldkoosolekul tegid kostja vähemalt 1/10 liikmesklubide esindajad (11 klubi 20-st)

§ 20

lg 3 alusel pöördumise kostja juhatuse poole palvega kokku kutsuda kostja erakorraline üldkoosolek liikmete poolt määratud päevakorraga. Liikmed määrasid päevakorra ettepanekuga kutsuda tagasi kõik kostja juhatuse liikmed, kehtestada põhimõte, et ühest kostja liikmesklubist saab juhatusse kuuluda vaid üks esindaja ning valida uus juhatus.

§ 201

lg 1 järgi, kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega on juhatus seaduse alusel kohustatud kokku kutsuma liikmete poolt määratud päevakorraga üldkoosoleku. Kostja juhatus ei arvestanud liidu liikmete sooviga ja ei saatnud välja 11-ne liikme poolt nõutud päevakorraga üldkoosoleku kutset. K. Höövelson kutsus

1. mail 2022 ainuisikuliselt kokku liikmete tahtest erineva päevakorraga üldkoosoleku
2. mail
3. Hagejad märgivad, et
4. mail 2022 registriosakonnale esitatud kandeavaldusele lisatud
5. mai
6. a üldkoosoleku protokollile oli registripidaja eksitamiseks lisatud
7. aprilli
8. a üldkoosoleku seaduse nõuetele mittevastavad materjalid ja allkirjaleht, mis on dateeritud
9. aprillil
10. Kuna
11. aprilli
12. a koosoleku vaidlustamiseks

§ 24lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei olnud 21.

mai 2022 üldkoosoleku ajaks saabunud, ei saa kostja tugineda

1. aprilli 2022 koosoleku dokumentidele.
2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja juhatuse koosolek, millel otsustati kokku kutsuda
3. mail 2022 kostja üldkoosolek, toimus
4. mail 2022 Skype teel. Hagejaid ei kutsutud juhatuse koosolekule, kuna nad ei olnud koosoleku toimumise ajaks enam juhatuse liikmed. Hagejad kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohtadelt tagasi kostja
5. aprilli 2022 üldkoosoleku otsusega, mitte
6. mai 2022 üldkoosolekul. Seega ei saanud hagejad olla
7. mail 2022 kostja juhatuse liikmed. Formaalseks põhjuseks, mis tingis vajaduse hagejate tagasikutsumist
8. mai
9. a üldkoosolekul

§ 24lg 2 sätestatud alusel uue otsusega kinnitada, oli asjaolu, et 16.

aprilli 2022. a üldkoosolekut juhatanud hageja II asus ise ebaseaduslikult kõrvale hoidma selle üldkoosoleku protokolli allkirjastamisest, ilmse sooviga takistada sel viisil hagejate tagasikutsumise kannete tegemist äriregistris. Samas ei muuda koosoleku juhataja allkirja puudumine protokollil üldkoosolekul toimunud hääletamist olematuks ja üldkoosolekul vastu võetud ühingu liikmete otsuseid kehtetuks. Samuti on juhatuse 3

§ 20lg 4 alusel, vaid juhatus vastavalt 5.

mail 2022 toimunud juhatuse koosolekul otsustatule. Seega oli ka kõnealuse üldkoosoleku päevakorra määramine

§ 201lg 1 kohaselt kostja juhatuse, mitte liikmete pädevuses.

MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad olid kostja juhatuse liikmed ning
2. aprillil 2022 toimus kostja liikmete üldkoosolek. Kostja president K. Höövelson koosolekule ei ilmunud. Üldkoosoleku viis läbi hageja II, kes oli kostja asepresident. Üldkoosolekul said arutatud ja hääletatud kõik koosoleku päevakorra punktid. Päevakorra punktis 3 otsustas üldkoosolek hagejad juhatusest välja hääletada. Kuna kostja põhikirjast tulenevalt on üldkoosolekute juhatamise õigus üksnes presidendil, siis on üldkoosolek läbi viidud kostja põhikirja nõudeid rikkudes ja sellisel üldkoosolekul vastu võetud otsus on kehtetu. Asjaolul, et hageja II juhatas üldkoosolekut kui kostja juhatuse liige ja asepresident, ei ole tähtsust. Samuti ei oma tähtsust kostja väide hageja II poolt üldkoosoleku protokolli allkirjastamata jätmise kohta. Juriidilise isiku otsus on vastu võetud otsuse poolt hääletamistulemuste teatavaks tegemisest ja protokolli allkirjastamata jätmine ei tee üldkoosolekul vastu võetud otsuseid olematuks. Maakohus ei nõustunud hagejate käsitlusega
3. aprillil
4. a üldkoosoleku infokoosolekuks lugemise kohta.
5. aprilli
6. a üldkoosolek on toimunud, üldkoosolek on kõik päevakorra punktid läbi arutanud ja nende punktide osas ka otsuseid vastu võtnud. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejad on kaotanud otsuse vaidlustamise õiguse, kuna ei ole seda

§ 24lg 1 sätestatud kolme kuu jooksul vaidlustanud.

1. mai
2. a üldkoosoleku toimumise ajaks ei olnud
3. aprilli
4. a üldkoosoleku vaidlustamiseks seadusega ette nähtud tähtaeg saabunud. Kuna
5. mail 2022 toimunud üldkoosolek kinnitas
6. aprilli
7. a üldkoosoleku otsuse, siis sellest tingituna ei olnud alates sellest ajast hagejatel võimalik
8. aprilli
9. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist

§ 24lg 2 järgi nõuda.

Kohus tuvastas, et kostja juhatuse koosolek toimus 5. mail 2022 elektrooniliselt Skype rakenduse vahendusel. Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Kaido Höövelson, Meelis Höövelson ja Jüri Nisumaa, protokollis kostja peasekretär Tiina Höövelson. 4

§ 20

lg-st 1 oli juhatusel õigus kutsuda üldkoosolek kokku ka liikmete pakutust erineva päevakorraga ja sellisel juhul oli liikmetel endil õigus kutsuda üldkoosolek kokku juhatuse pakutust erineva päevakorraga. Maakohus leidis, et kuigi hagi jääb rahuldamata, ei ole menetluskulude hagejate kanda jätmine õiglane, sest poolte vahel tekkinud vaidlus on saanud alguse kostja poolt põhikirja rikkudes läbi viidud 16. aprilli 2022. a üldkoosolekust. Samuti on vaidluse üheks tekkepõhjuseks kostja poolt 5. mai 2022. a juhatuse koosoleku toimumise kohta liikmetele informatsiooni jagamata jätmine. Seetõttu jättis maakohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 5

§ 20lg-s 3 ja § 201 lg-s 1 sätestatut.

Maakohus on õigesti märkinud, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Hagejad on seisukohal, et kui üldkoosolekut soovivad kokku kutsuda vähemalt 1/10 liikmetest, nii nagu kostja liikmed seda

1. aprillil 2022 tegid, siis on juhatus kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma liikmete poolt määratud päevakorraga. K. Höövelson, M. Höövelson ja J. Nisumaa asusid kostja juhatuse liikmetena ebaseaduslikult kõrvale hoidma üldkoosoleku kokkukutsumisest kostja liikmete soovitud päevakorraga ilmse sooviga takistada sel viisil iseenda tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt. Juhatuse liige K. Höövelson kutsus oma e-kirjas
2. mail 2022 ainuisikuliselt, juhatuse otsusele viitamata, kokku kostja liikmete tahtest erineva päevakorraga üldkoosoleku
3. mail
4. Maakohus tõlgendab liigselt vabalt ja põhjendamatult Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-17-3069 tehtud otsuse punkti 10 osas, mis selgitab küll äriseadustiku § 178 lõiget 2 ja seal sätestatud osanike vahelist suhtlust äriühingus, kuid ei anna alust sarnaste seoste ja paralleelide loomiseks

§ 18osas, kus üldkoosoleku läbiviimisel on teised seaduslikud alused.

Maakohtu poolt osundatud otsuste nn üle kinnitamist ei ole

-is sätestatud. Maakohus oleks pidanud sidustama

1. aprilli
2. a kostja 1/10 liikmete otsused ja liikmete poolt määratud päevakorra
3. mai
4. a üldkoosoleku läbiviimisega.
5. mai
6. a juhatuse protokollis on sõnaselgelt kirjas, et juhatus on käsitlenud oma koosolekul 1/10 liikmete koosolekuga määratud päevakorda, seda omaalgatuslikult muutnud ja ei ole tahtlikult liikmete poolt määratud päevakorraga üldkoosolekut kokku kutsunud. Sellega välistas juhatus liikmetele osalusdemokraatliku võimaluse läbi kaaluda sobilikke juhatuse liikme kandidaate ja oma kandidatuuri või kandidaatide meeskonnaga välja tulla ja seda juba liikmete tahte kohaselt kindlaksmääratud päevakorraga toimuval üldkoosolekul.
7. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hagejad väidavad põhjendamatult, et kostja juhatus pidi
8. mai
9. a üldkoosoleku kokku kutsuma liikmete
10. aprilli
11. a pöördumises märgitud päevakorraga. Sellekohane hagejate käsitlus ei ole kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.
12. mail 2022 toimunud üldkoosolekut ei kutsunud kokku kostja liikmed

§ 20lg 4 järgi, vaid kostja juhatus vastavalt 5.

mail 2022 toimunud juhatuse koosolekul otsustatule. Seega oli ka üldkoosoleku päevakorra määramine seaduse kohaselt juhatuse, mitte liikmete pädevuses. Samale seisukohale on asunud ka maakohus. Juhul, kui juhatuse määratud päevakord liikmetele ei oleks sobinud, oli neil vastavalt

§ 201

lg-tes 2 ja 3 sätestatule õigus nõuda juhatuselt täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, koos põhjendustega. Selliseid nõudmisi juhatusele ei esitatud. Kostja arvates ei ole võimalik rahuldada hagejate taotlust tunnistada tühiseks 21. mai 2022 toimunud üldkoosoleku otsus, kuna üldkoosoleku läbiviimisel on rikutud

§ 241ja § 24 lg-s 1 sätestatut.

Kehtiv seadus ei näe ette nõuet "tühiseks tunnistamine" ning

§ 241ega § 24 lg 1 ei reguleeri üldkoosoleku läbiviimisega seotud küsimusi. 7

§ 241

lg 1 ja 2 järgi tuvastada, et mittetulundusühistu üldkoosoleku otsus on

§ 241lõikes 1 või muul seaduses sätestatud alusel tühine.

Kohus võib

§ 24

lg 1 järgi mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Juhul kui hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet senise kohtupraktika järgi käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (vt RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 27). 9.3. Ringkonnakohtu hinnangul on need seisukohad asjakohased ka praegusel juhul. Hagejate esitatust ei ole võimalik üheselt aru saada, kas hagejad leiavad, et 21. mail 2022 toimunud kostja üldkoosoleku otsused on seaduses sätestatud alusel tühised või tuleb kohtul need

§ 24lg 1 järgi hagejate hagi alusel kehtetuks tunnistada.

Igal juhul on tuvastatav hagejate eesmärk vabaneda nende hinnangul ebaseaduslikest kostja üldkoosolekute otsustest. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel haginõuet ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena.

1. Hagejate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud otsuse resolutsiooni muutmiseks osas, millega maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata. 10.
2. Hagejate esitatud asjaoludel ei ole kostja
3. mai
4. a üldkoosoleku otsused tühised.

§ 241

lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub 8

§ 20lg 1 järgi kutsub mittetulundusühingu üldkoosoleku kokku juhatus.

Sellest sättest ei tulene, et kostja juhatuse liikmed võisid üldkoosoleku kokku kutsuda ainult ühiselt. See, milline juhatuse liige või liikmed korraldavad üldkoosoleku kutsete edastamine ühingu liikmetele, on juhatuse sisemise töökorralduse küsimus ning üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse sellest ei sõltu. Poolte vahel ei ole asjas vaidlust, et kutse

1. mai
2. a üldkoosolekule saatis ühingu liikmetele
3. mail 2022 ekirjaga ühingu juhatuse liige (president) K. Höövelson. Seda asjaolu on kinnitanud mõlemad pooled oma väidetes. 10.1.
4. Lisaks tuvastas maakohus vaidlustatud otsuses, et
5. mai
6. a üldkoosoleku kokku kutsumise kutses märgitud päevakorraga oli otsustanud kostja juhatus
7. mai
8. a koosolekul. Hagejate apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et hagejad sooviksid seda maakohtu järeldust vaidlustada. Samuti leiab ringkonnakohus, et juhatuse otsuse puudumine üldkoosoleku kokku kutsumise kohta ei muudaks üldkoosolekul vastu võetud otsuseid veel tühiseks (eeldusel, et üldkoosoleku kutse oli ühingu liikmetele nõuetekohaselt edastatud). Samuti ei annaks see alust üldkoosoleku otsuseid kehtetuks tunnistada (

§ 24lg 1).

10.1.

1. Põhjendatud ei ole ka hagejate apellatsioonkaebuse keskne väide, et kostja juhatus eiras
2. mai
3. a üldkoosolekut kokku kutsudes

§ 20lg-s 3 ja § 201 lg-s 1 sätestatut.

Hagejad leiavad, et juhatus pidi üldkoosoleku kokku kutsuma sellise päevakorraga, mida olid soovinud kostja 11 liikmesklubi

1. aprilli
2. a avalduses või pöördumises (I kd, tl 12). Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kostja juhatus ei pidanud kutsuma üldkoosolekut kokku
3. aprilli
4. a avalduses märgitud päevakorraga.

§ 201

lg 1 esimese lause järgi määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui ühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Praegusel juhul ei ole tegemist

§ 201lg 1 teises lauses sätestatud olukorraga.

1. mai
2. a üldkoosoleku kutsus kokku kostja juhatus ning sai sellest lähtuvalt määrata ise ka koosoleku päevakorra.
3. aprilli
4. a avalduse koostanud 11 liikmesklubil (maakohtu otsuses märgitud nn initsiatiivgrupil) on

§ 20

lg-test 3 ja 4 tulenevalt sellises olukorras õigus kutsuda kokku üldkoosolek viidatud

1. aprilli
2. a avalduses toodud päevakorraga. 10.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hagejate väited alust ka
4. mai
5. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

§ 24

lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hagis esitatud asjaoludest ei nähtu, et

1. mai
2. a üldkoosolekul oleks vastu võetud seaduse või kostja põhikirjaga vastu olevaid otsuseid. 10.2.
3. Hagejad on käesolevas asjas esitatud hagis vaidlustanud
4. mai
5. a üldkoosoleku otsused, kuid kuna sellel üldkoosolekul on kinnitatud mh osasid kostja
6. aprilli
7. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, tuleb asja lahendamisel n-ö eeldusküsimusena hinnata ka
8. aprilli
9. a üldkoosoleku otsuste kehtivust, täpsemalt seda, kas otsused ei ole tühised. Esialgset tühist otsust ei oleks ühingu liikmetel võimalik uue (kinnitava) otsusega kehtivaks muuta (võimalik on küll võtta esialgse tühise otsuse asemel vastu uus samasisuline otsus, millel on iseseisev õigusjõud). Kostja liikmete
10. mai
11. a üldkoosolekul sai seega kehtivalt kinnitada
12. aprilli
13. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid eeldusel, et viimased ei olnud tühised. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate arusaamaga, et mittetulundusühingu üldkoosolek ei 9

§ 24lg 2 selgelt viitab sellisele kinnitamise võimalusele.

10.2.

1. Maakohus on
2. aprilli
3. a üldkoosoleku otsuste kehtivust otsuses kontrollinud, kuid kohtu vastavasisulised põhjendused ja järeldused on arusaamatud ning vastuolulised. Kokkuvõttes ei selgu maakohtu otsusest üheselt, kas kõnealuse koosoleku otsused on tühised või kehtivad ning millist tähtsust omab asjaolu, et
4. aprilli
5. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tähtaeg ei olnud
6. mai
7. a koosoleku toimumise ajaks lõppenud. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas muuta. 10.2.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
9. aprilli
10. a üldkoosoleku otsused tühised põhjusel, et koosolekut juhatas liidu (kostja) presidendi K. Höövelsoni asemel toonane asepresident A. Jaadla (hageja II). Kostja põhikirja p 5.6 järgi juhatab üldkoosolekut president, kuid koosoleku juhatamine teise juhatuse liikme (asepresidendi) poolt ei ole kindlasti selline oluline rikkumine, mis võimaldaks pidada koosolekul vastu võetud otsuseid tühiseks. Lisaks ei ole kostja põhikirjas (I kd, tl 140–144) reguleeritud olukorda, kus president ei saa või ei ole pikemaajaliselt võimeline (nt terviserikke tõttu) üldkoosolekut juhtima. Seda arvestades on presidendi puudumisel üldkoosolekult koosoleku juhtimine asepresidendi poolt seaduse ja põhikirja mõttega kooskõlas. 10.2.
11. Samuti ei muuda
12. aprilli
13. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid tühiseks üksnes see, et koosoleku juhataja (st hageja II) ei ole allkirjastanud koosoleku protokolli (kostja väitel on hageja II allkirjastamisest keeldunud). Pooled ei vaidle asjas selle üle, et
14. aprilli
15. a üldkoosolek selle protokollis märgitud päevakorraga toimus (vaidlus on küll koosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse üle). Koosoleku toimumisele on mõlemad pooled oma väidetes tuginenud. Hagejate käsitlusel
16. aprilli
17. a üldkoosolekust kui (üksnes) infokoosolekust puudub õiguslik sisu. 10.2.
18. Hagejad ei väida, et
19. aprilli
20. a üldkoosolekul vastu võetud otsused oleks kohtu poolt hagejate või muu otsuste vaidlustamiseks õigustatud isiku hagi alusel kehtetuks tunnistatud (

§ 24

lg 1) või et selline hagi oleks seaduses sätestatud tähtaja jooksul või hiljem esitatud. 10.2.

1. Kuna
2. aprilli
3. a üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole hagiavalduses toodud asjaolude põhjal tühised, kehtis kõnealusel koosolekul tehtud otsus hagejate juhatusest välja arvamise kohta alates vastava otsuste tegemisest. Seda ei muuda asjaolu, et selleks õigustatud isikutel (sh hagejatel) oli

§ 24

lg 1 järgi võimalus hageda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist (ringkonnakohus ei hinda siinkohal sellise võimaliku hagi edukust). Seega ei ole õige ka maakohtu seisukoht, et hagejad olid pärast

1. aprilli
2. a üldkoosolekut jätkuvalt kostja juhatuse liikmed. Hagejad ei olnud enam juhatuse liikmed ning neid ei olnud seetõttu vajalik kutsuda ka
3. mail 2022 toimunud juhatuse koosolekule. Teistsugused põhjendused maakohtu otsuse p-s 36 tuleb vaidlustatud kohtuotsusest välja jätta. 10.2.
4. Ringkonnakohus märgib, et kui hagejad olnuks jätkuvalt juhatuse liikmed, oleks nende juhatuse koosolekule kutsumata jätmine koosoleku kokku kutsumise korra oluline rikkumine. Maakohtu seisukoht, nagu ei saanuks hagejad niikuinii mõjutada juhatuse koosolekul otsuste vastuvõtmist, on üksnes oletuslik. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei sõltu
5. mai
6. a üldkoosoleku otsuste kehtivus ringkonnakohtu arvates sellest, kas juhatus oli eelnevalt kehtivalt otsustanud üldkoosoleku kokku kutsumise.
7. Hagejad on maakohtule esitanud mh nõuded
8. mai
9. a üldkoosoleku otsuse alusel
10. mail 2022 registrile esitatud kandeavalduse põhjal tehtud kannete tühistamiseks ning hagejate kostja juhatuse liikmeteks ennistamiseks. 10

§ 24lg 6 ja § 241 lg 4 alusel otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.

Otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tehtud kande muutmine eeldab seega, et kohus tuvastab kande aluseks olnud üldkoosoleku otsuse tühisuse või tunnistab selle kehtetuks. 11.2. Mittetulundusühingu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on

§ 19lg 1 p 2 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuses.

Üldjuhul ei saa kohus mittetulundusühingu üldkoosoleku eest isikute mittetulundusühingu juhatuse liikmeks olekut otsustada. Kohus saab ülalviidatud normide alusel üksnes tuvastada mittetulundusühingu juhatuse liikmete määramise või tagasikutsumise kohta tehtud üldkoosoleku otsuste tühisuse või tunnistada otsused kehtetuks.

§-s 30 sätesatud eeldustel on võimalik juhatuse liikme määramine kohtu poolt, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. 11.

1. Seega ei ole hagejate kõnealused nõuded registrikannete tühistamiseks ning hagejate kostja juhatuse liikmeteks ennistamiseks ringkonnakohtu hinnangul õiguslikult perspektiivikad ning maakohus oleks võinud nende nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda või jätta nõuded läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). Maakohus on jätnud hagi siiski tervikuna rahuldamata ning esitatud apellatsioonkaebused ei anna alust vastavas osas maakohtu otsust muuta.
2. Kostja apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on ka praegusel juhul lähtunud menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 4, kuid ei ole sätte kohaldamist nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. 12.
3. Maakohus ei pidanud menetluskulude hagejate kandma jätmist õiglaseks põhjusel, et poolte vahel tekkinud vaidlus on saanud alguse kostja poolt põhikirja rikkudes läbi viidud
4. aprilli 2022.a üldkoosolekust. Samuti pidas maakohus vaidluse tekkimise üheks põhjuseks kostja poolt
5. mai
6. a juhatuse koosoleku toimumise kohta liikmetele informatsiooni jagamata jätmist. 12.
7. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 162 lg 4 rakendamine on küll kohtu kaalutlusehk diskrestsiooniotsus, kuid senise kohtupraktika järgi ei piisa sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates tuvastanud nõuetekohaselt selliseid erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Selliseid asjaolusid asja materjalidest ka ei nähtu. Nagu ringkonnakohus eespool järeldas, ei esinenud kostja liikmete
8. aprilli
9. a üldkoosoleku läbiviimisel selliseid rikkumisi, mis tooksid kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Samuti ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, et selle üldkoosoleku otsused oleksid tühised. Liiatigi ei saa jätta tähelepanuta, et
10. aprilli
11. a üldkoosolekut juhatas (st osales koosoleku läbiviimisel) hageja II ise. Samuti ei leia ringkonnakohus, et kostja poolt
12. mai
13. s juhatuse koosoleku toimumise kohta liikmetele informatsiooni jagamata jätmine võinuks 11