Obsah (4)

§ 151§ 145§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 151 lg 2 p-le 3 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebaja kohtu nõudele ei vastanud, on ta kaebuse vastu huvi kaotanud. Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata tuginedes eelnevalt viidatud

§ 151lg 2 p-le 3.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. M.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei hoiatatud kaebajat selle eest, et kui ta jätab kohtu nõudmisele vastamata, on sel mingisugused tagajärjed, st tema kaebus jäetakse läbi vaatamata.

§ 145

p 3 keelab jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebajat ei ole hoiatatud kohtule vastamata jätmise tagajärgede eest. Muu kaebus, mille kaebaja oli esitanud ja mille halduskohus oli menetlusse võtnud, oli puudusteta ning halduskohus oleks selle pidanud läbi vaatamata täpselt sellise nõude alusel, mis halduskohtule oli esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
4. M.M. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada
5. jaanuari ja
6. veebruari
7. a distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad ning
8. juuni
9. a vaideotsuse, millega jäeti tema vaided rahuldamata. Nimetatud nõuete osas võttis halduskohus kaebuse
10. aprilli
11. a määrusega menetlusse. Sama määrusega kohustas halduskohus kaebajat täiendavalt selgitama, kas tema kaebuse eesmärgiks oli muu hulgas vaidlustada vangla toimingut seoses tema kartserisse paigutamisega. Juhul kui vaidluse esemeks oli muu hulgas vangla toiming, pidi kaebaja kaebust muutma täiendades seda vastava nõude ja asjakohaste põhjendustega ning näitama ära enda põhjendatud huvi sellise nõude esitamiseks.
12. Kaebaja ei reageerinud halduskohtu
13. aprilli
14. a määrusele ega vastanud küsimusele, millega halduskohus soovis teada, kas kaebaja soovib esitada ka tuvastamiskaebust või mitte. Sellele järgnevalt jättis halduskohus
15. septembri
16. a määrusega kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 3 alusel, mis näeb kohtule ette võimaluse jätta kaebus määrusega läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele. 2 9. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud alusel ja põhjusel kaebuse läbi vaatamata jätmine oli väär. 10.

15. peatükk käsitleb kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärgi.

§ 144

lg 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.

§ 145

p-st 3 tuleneb kaebuse läbi vaatamata jätmisele piirang, mille kohaselt ei jäta kohus

§-s 144 sätestatud juhul kaebust läbi vaatamata, kui kaebajat ei ole hoiatatud kohtule vastamata jätmise tagajärgede eest. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohus ei hoiatanud kaebajat

1. aprilli
2. a määruses selle eest, et kui ta jätab kohtu esitatud küsimusele vastamata, on tagajärjeks tema kaebuse läbi vaatamata jätmine. Seega ei saanud kohus jätta
3. septembri
4. a määrusega

§ 151lg 2 p 3 alusel kaebust läbi vaatamata.

Lisaks on oluline ka see, et halduskohus võttis

1. aprillil 2023 menetlusse kaebaja kaebuse, millega kaebaja taotles distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade ja vaideotsuse tühistamist. Kohtu esitatud küsimus puudutas seda, kas kaebaja soovib kaebust täiendada tuvastamisnõudega, mille eesmärgiks on tuvastada vangla toimingute õigusvastasus seoses kaebaja kartserisse paigutamisega. Olukorras, kus halduskohus on juba menetlusse võtnud tühistamisnõude ning selle nõude osas esinenud puudused on kaebaja varasemalt kõrvaldanud, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas saab kohus jätta kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebaja ei vastanud küsimusele, mis puudutas hoopiski tuvastamisnõude esitamise soovi. Kuna kaebaja ei vastanud halduskohtu küsimusele, olnuks kohane järeldada sellest, et kaebaja soovib kaebuse läbivaatamist vaid esitatud tühistamisnõuete osas ning ei soovi esitada täiendavalt ka kaebust kartserisse paigutamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Seega on halduskohtu arusaam sellest, et taolisele küsimusele või kohtunõudele vastamata jätmine toob kaasa juba menetlusse võetud tühistamiskaebuse läbi vaatamata jätmise, kuna kaebaja on kaotanud asja menetlemise vastu huvi, igati vale. Halduskohtu
2. aprilli
3. a määruses esitatud küsimusele vastamata jätmine ei takista juba menetlusse võetud tühistamiskaebuse läbi vaatamist ning sel ettekäändel, et kaebaja vastust ei esitanud, ei saa halduskohus jätta tervet kaebust läbi vaatamata. Seega tuleb vaidlustatud halduskohtu määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
4. Kuna kaebaja avaldas määruskaebuses, et soovib kohtulahendi avaldamisel enda nime asendamist initsiaalidega, rahuldab ringkonnakohus

§ 175

lg 3 alusel esitatud taotluse ning asendab käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega M. M. (allkirjastatud digitaalselt) 3