) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (
RINGKONNAKOHTU SELGITUSED
lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks
lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.
lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha
lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole aga edasi kaevatav. Arvestades Tartu Halduskohtu 19.02.
lg 3 sätestab, et määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
MS) §-s 441 sätestatut. TsMS § 441 sätestab, et kohus vormistab otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis. Seega ei pidanud halduskohtunik allkirjastama vaidlustatud määrust omakäeliselt ja halduskohtu 19.02.2024. a määrus vastab vormiliselt igati seaduse nõuetele. Kuna kohtulahendi allkirjastamist ei reguleeri
MS § 441, siis on asjakohatu X väide, et halduskohtu määrus on õigusvastane allkirja puudumise tõttu, kuna
lg 1 p 3 ei sätesta, et piisab üksnes sellest, kui kohtunik allkirjastab lahendi digitaalselt KIS-is. Eeltoodu tõttu kuulub X määruskaebus halduskohtu 19.02.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.