← Eesti

3-23-741/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

  1. oktoober 2023, Tartu 3-23-741 A.P.i kaebus Jõhvi Vallavalitsuse
  2. oktoobri
  3. a korralduse nr 835,
  4. novembri
  5. a korralduse nr 919 ning
  6. märtsi
  7. a vaideotsuste nr 1215 ja 1216 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  8. mai
  9. a määrus A.P.i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – A.P. Esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja – Jõhvi vald RESOLUTSIOON Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  10. mai
  11. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. A.P. sai
  13. mail 2020 Xxx kinnisasja omanikuks ning esitas
  14. novembril 2021 Jõhvi Vallavalitsusele avalduse Xxx kinnisasjaga piirneva reformimata maa (Xxxa) erastamiseks.
  15. Jõhvi Vallavalitsus lõpetas
  16. oktoobri
  17. a korraldusega nr 835 Xxxa maaüksuse osas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetluse, mis algatati Xxx eelmiste omanike
  18. märtsi
  19. a avalduse alusel.
  20. Jõhvi Vallavalitsus lõpetas
  21. novembri
  22. a korraldusega nr 919 Xxxa maaüksuse osas iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise menetluse, mis algatati kaebaja
  23. novembri
  24. a avalduse alusel. Jõhvi Vallavalitsus oli seisukohal, et Xxxa maaüksus on otstarbekas anda munitsipaalomandisse.
  25. Jõhvi Vallavalitsus tagastas
  26. märtsi
  27. a vaideotsusega nr 1215 kaebaja vaide Jõhvi Vallavalitsuse
  28. oktoobri
  29. a korralduse nr 835 peale haldusmenetluse seaduse § 79 lõike 1 punkti 1 alusel. Vald asus seisukohale, et kaebajal puudub asjas vaide esitamise õigus.
  30. Jõhvi Vallavalitsus jättis
  31. märtsi
  32. a vaideotsusega nr 1216 kaebaja vaide Jõhvi Vallavalitsuse
  33. novembri
  34. a korralduse nr 919 peale rahuldamata.
  35. A. P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ülal märgitud korralduste ja vaideotsuste tühistamiseks.
  36. Tartu Halduskohus tagastas
  37. mai
  38. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja taotles Jõhvi Vallavalitsuse
  39. oktoobri
  40. a korralduse nr 835 ja
  41. märtsi
  42. a vaideotsuse nr 1215 tühistamist. Halduskohus tugines kaebus vastavas osas tagastades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 1, mis võimaldab kohtul kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vastustaja seisukohast tuleneb, et
  43. oktoobri
  44. a korralduse alusel lõpetati maa erastamise menetlus, mis oli alustatud Xxx eelmiste omanike
  45. a esitatud avalduse alusel. Vastustaja tõlgendas kaebaja
  46. novembril 2021 esitatud avaldust uue haldusmenetluse algatamise avaldusena ja tegi kaebaja avalduse osas otsuse
  47. novembril
  48. Halduskohus märkis, et isegi kui vastustaja eksis ja ei võimaldanud kaebajal astuda kinnisasja eelmiste omanike asemele, ei tekita see asjaolu eraldiseisvalt kaebajale õigust vaidlustada
  49. oktoobri
  50. a korraldust. Vastustaja lahendas kaebaja avalduse Xxxa kinnisaja omandamiseks
  51. novembri
  52. a korraldusega. Xxxa kinnisasja omandamist takistab kaebaja jaoks just viimati nimetatud korraldus. Kaebaja õiguste kaitseks on kohane ja piisav vaidlustada
  53. novembri
  54. a korraldust. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole eraldiseisvalt kaebeõigust ka
  55. märtsi
  56. a vaideotsuse nr 1215 vaidlustamiseks ning tagastas kaebuse vastava nõude osas samuti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  57. A. P. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  58. mai
  59. a määruse peale osas, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse
  60. oktoobri
  61. a korralduse nr 835 ja
  62. märtsi
  63. a vaideotsuse nr 1215 tühistamiseks. Kaebaja õiguste kaitse seisukohalt omab tähtsust, kas vastustaja võttis kaebaja avalduse osas seisukoha kinnisasja endiste omanike
  64. märtsil
  65. a avalduse alusel alustatud menetluses või kaebaja
  66. novembri
  67. a avalduse alusel väidetavalt alustatud uues haldusmenetluses. Kui vastustaja eksis sellega, et ei võimaldanud kaebajal astuda Xxx kinnisasja endiste omanike asemele, on eksitud kaebajale menetlusosalise positsioonist tulenevate õiguste tagamisega, sh õigusega olla menetluses ära kuulatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  68. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  69. Halduskohus tagastas kaebaja esitatud kaebuse tühistada vastustaja
  70. oktoobri
  71. a korraldus nr 835, millega lõpetati kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetlus, HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Samal alusel tagastas halduskohus ka kaebuse tühistamaks vaideotsust, millega vastustaja ei rahuldanud maa erastamise menetluse lõpetamise korralduse peale esitatud vaiet.
  72. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole eksinud kaebust vastavas osas tagastades.
  73. oktoobri
  74. a korraldus (dtl 11 ja 12) puudutab menetlust, mis alustati Xxx eelmiste omanike
  75. a esitatud avalduse alusel. Kuna
  76. a vahetas kinnisasi omanikke, siis kaotasid eelmised omanikud subjektiivse õiguse taotleda maa erastamist. Vahepealsel ajal muutus ka veel maareformi läbiviimise menetluskord. Seega leidis vastustaja, et Xxx eelmiste omanike avalduse alusel alustatud menetlus tuleb lõpetada, st lõpetada Xxxa maaüksuse osas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetlus. Ringkonnakohus leiab, et selle haldusakti adressaadiks on Xxx eelmised 2 omanikud, kes alustasid maa erastamise menetlust. See korraldus ei tekita mingeid õigusi ja kohustusi kaebajale, vaatamata asjaolule, et korraldus puudutab Xxx kinnisasja, mille kaebaja
  77. a omandas. Kaebajale on adresseeritud
  78. novembri
  79. a korraldus nr 919 (dtl 27), millega vastustaja lõpetas kaebaja enda
  80. a esitatud avalduse alusel algatatud Xxxa maaüksuse osas iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise menetluse. Nimetatud korralduse tühistamise nõude on halduskohus ka menetlusse võtnud.
  81. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda maa erastamise menetluse lõpetamise korralduse tühistamisnõude osas kaebuse tagastamise õigsust ka asjaolu, et vastustaja võis eksida, kui ta ei võimaldanud kaebajal astuda haldusmenetlusse, mille olid algatanud Xxx kinnisasja eelmised omanikud, kes esitasid taotluse maa erastamiseks
  82. a. Kaebaja esitas ise taotluse, mis kandis sama eesmärki
  83. a ning haldusorgan on selle ka lahendanud. Nagu ka halduskohus õigesti märkis, takistab isikul xxx erastamist just
  84. novembril
  85. a korraldus. Seega puudub kaebajal ka igasugune vajadus vaidlustada
  86. oktoobri
  87. a korraldust, sest isegi kui see korraldus tühistataks, jääks ikkagi kehtima kaebaja suhtes erastamisest keelduv
  88. novembri
  89. a korraldus. Seega ei annaks
  90. oktoobri
  91. a korralduse tühistamine kaebajale mingisugust eelist ega õiguslikku kasu. Samamoodi ei mõjuta selle korralduse kehtimajäämine kuidagi kaebaja õigusi, sest see ei takistaks kaebajale maa erastamise taotluse uut lahendamist, kui hilisem,
  92. novembri
  93. a korraldus tühistataks. Seega ei ole ajaliselt esimese,
  94. oktoobri
  95. a korralduse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks kuidagi vajalik ning halduskohus on selles osas põhjendatult kaebuse tagastanud.
  96. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  97. mai
  98. a määrus muutmata osas, millega halduskohus kaebuse osaliselt tagastas. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.