Obsah (8)

§ 423§ 426§ 173§ 168§ 174§ 177§ 178§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Tanel Kivi Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3796 Tsiviilasi Ravonet OÜ hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Selleks, et hagejal saaks olla perspektiivne nõue kostja vastu peab hageja suutma tõendada, et ta on omandanud nõude Ferrumex Ltd-lt KNOKE Kaubandus OÜ vastu summas 15 000 eurot. Antud juhul ei ole hageja seda tõendanud. Arvestades asjaolu, et kohus on korduvalt esitanud hagejale nõudeid, mille kohaselt hageja peab nõude loovutamist tõendama, ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul ega peale tähtaega hageja sellekohaseid tõendeid esitanud. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on perspektiivitu ning sellega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal 2 alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on hagejal nõude loovutaja esindajaga kontakti saavutamisel ja tema viibimiskoha kohta täiendavate andmete teadasaamisel õigus pöörduda uuesti sama hagiga kohtu poole. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. 13. Vastavalt

§ 174

lg-s 2 sätestatule määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja esindaja esitas 20.02.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja maakohtus kantud õigusabikulud ilma käibemaksuta moodustavad 1548 eurot (8,6 tundi). Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb kostja kulude hüvitamist käibemaksuta. Kostja tasub oma lepingulisele esindajale tasu arvestusega 180 eurot tunnis.

1. .Kostja õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: alusdokumentide ja hagiavalduse analüüs, nõupidamine kliendiga, täiendava info kogumine, taotluste ja esialgse vastuse koostamine hagile, 26.04.2022 – 3,4 t, telefonivestlused kliendiga, 25-26.04 – 0,3 t, taotluse koostamine ekspertiisi teostamiseks, 16.05 – 1,4 t, kohtu kirja, hageja seisukoha analüüs, 06.06 – 0,2 t, hageja seisukoha analüüs, e-kirja koostamine kohtule, 14.06 – 0,6 t, kohtu kirja analüüs, 13.10 – 0,1 t, hageja seisukoha analüüs, vastuse koostamine, 24.10 – 0,5 t, kirja koostamine kohtule, 08.11.2022 – 0,3 t, kohtu kirja analüüs, hageja vastuse analüüs, e-kiri kliendile, kohtule, 16.10.2023 – 0,9 t, kohtu kirja analüüs, e-kiri kliendile, 01.02.2024 – 0,3 t, menetluskulude nimekirja koostamine, 20.02 – 0,6 t.
2. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
3. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kostja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud. Kohtu hinnangul vastab tööaeg kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Kohus ei näe, et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatutele toimingutele.
4. Kostja esindaja ühe töötunni hind on 180 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Samuti on Riigikohus pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 2-16-3785, p 31.4.). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning asjaolu, et kostjat esindas vandeadvokaat kui kõrgelt kvalifitseeritud lepinguline esindaja, saab tunnihinda 180 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 1548 eurot (käibemaksuta).
5. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 1548 eurot (käibemaksuta, õigusabikulu) ning mõistab selle kostjalt välja.
6. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3 20. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

21.

§ 427alusel võib hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4