Obsah (4)

§ 114§ 120§ 64§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 september 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-07-12096 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meeli

§ 114

p 4, § 120 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25 mai 2009 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.T, kaitsja J.Grossmann, kannatanute esindaja O.Ladva Prokurör Elle- Mai Velling Süüdistatav N.T , ik: XXX, varem korduvalt karistatud, kinni peetud alates 16 aprillist 2007 Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann Kannatanute esidaja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25 mai 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-07-12096 N.T ’u süüdistuses tühistada tsiviilhagi mittevaralise kahju nõude läbivaatamata jätmise osas ja saata kriminaalasi selles ulatuses Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. 1
4. Kannatanute esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: N.T’ule esitati

§ 114p. 4 järgi süüdistus selles, et ta isikuna, keda on 09.10.2000 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt Kr

K § 100 järgi, ajavahemikul 31.03.2007 kuni 04.04.2007 aadressil Tallinn, Xxxxx x korteris xxx tappis Õ. B., peale mida tükeldas Õ. B. surnukeha, eraldades surnukehalt alajäsemed ning viis need Tallinnas A Le Coq staadioni lähedale tühermaale kahe raudtee vahelisele alale, kus need avastati 10.04.2007. Õ. B. surnukeha ülaosa keeras põrandal olnud vaiba sisse ning vedas XXXXX X maja juures asuvasse prügikonteinerisse.

§ 120

järgi esitati N.T-le süüdistus sellest, et ta 2006 aasta augustikuus aastal pärast seda, kui elukaaslane L. K. oli seoses N.T ebakaines olekus käitumisega eelmisel õhtul kutsunud politsei, ähvardas telefoni teel elukaaslast L. K.’e tapmisega, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta. Samuti tema, viibides 08.11.2006 Harjumaal XXXXX vallas XXXXXXX külas XXXX XXX X-X, ähvardas elukaaslast L. K.’e haamriga, vehkides sellega kannatanu suunas. Seejärel võttis N.T hoiuruumist 5 liitrise kanistri bensiiniga, keeras korgi pealt, süütas teises käes oleva tulemasina ning valas osa bensiini põrandale. Selline N.T käitumine andis kannatanule alust karta viimasele kuuluva vara hävitamise ähvarduse täideviimist. Samuti tema, viibides 21.11.2006 Harjumaal XXXXX vallas XXXXXXX külas XXXX XXX X-X, ähvardas elukaaslast L. K.’e, võttes vöö vahelt välja relvataolise eseme, misjärel vinnastas selle ja suunas kannatanu poole. Kannatanu põgeneda üritades ja appi karjumise peale sulges N.T käega kannatanu suu ja ähvardas kannatanut tapmisega, selline N.T käitumine andis kannatanule aluse karta ähvarduse täideviimist. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas N.T ’u süüdi

§ 114

p 4 järgi ja karistas 13 aastase vangistusega,

§ 120

järgi ja karistas 1 aastase vangistusega,

§ 64

lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 13 aastat vangistust.

65 lg 2 alusel mõistis liitkaristuseks 15 aastat vangistust Karistuse kandmise alguseks luges 16 aprill

1. APELLATSIOONID: Kaitsja apellatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse ja tsiviilhagi summas 20100.- krooni väljamõistmise osas. Uue otsusega mõista N.T-le kergem karistus ja J. B. tsiviilhagi jätta rahuldamata. 2 Vaatamata otsuses äratoodud karistust kergendavatele asjaoludele on mõistetud süüdlasele liiga karm karistus, mis pole proportsionaalne kergendavate asjaoludega. N.T süüd tõendab vaid tema enda ütlused, selle aga jättis kohus arvestamata nagu ka asjaolu, et süüdistatav ise püüdis korduvalt uurimisorganitele teatada kuriteost. Ta läks ise politseisse ja teatas tapmisest. Seega alustati menetlust vaid süüdlase enda sihipärase käitumise tagajärjel. Kõik need asjaolud annavad aluse karistust kergendada. Kohus on jätnud tsiviilhagi väljamõistmise põhjendamata. Seos kannatanu mittetöötamise ja toimepandu vahel on jäänud välja uurimata. Haigusleht oli tal kuni 24 maini
2. Süüdistatava apellatsioonis märgitakse et kohus pole arvestanud kõikide kergendavate asjaoludega. 13 aastane vangistus on ebaõiglane ja põhjendamatult range.

§ 120

järgi mõistetud karistust ei vaidlusta.

§ 64lg 1 ja 65 lg 2 kohaldamist ei vaidlusta.

Kannatanute J. B. ja A. B. esindaja apellatsioonis taotletakse otsuse tühistamist mittevaralistes nõuetes esitatud tsiviilhagide läbi vaatamata jätmise osas ning uue otsusega taotletakse ka nende rahuldamist. Apellant märgib, et kohus saab tsiviilhagid jätta läbi vaatamata vaid seaduses sätestatud juhtudel. Selliseid aluseid käesolevas asjas ei esinenud. Kannatanud on oma taotlusi põhjendanud. On viibinud ravil, mis on tõendatud meditsiiniliste dokumentidega. J. B., kes oli ka varem ebastabiilne isiksus. Ema surma järgselt viibis töövõimetuslehel ja korduvalt psühhiaatriahaiglas. Ravi jätkub ka käesoleval ajal ja ta on jäänud töötuks. Ka A. B. on ema surma järgselt vajanud arstiabi ja on viibinud ambulatoorsel ravil. Ravi kestab. Arvestada tuleb millises olukorras oli surnukeha. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant – süüdistatav toetas enda ja ka kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Apellant- kaitsja teotas nii enda kui süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni. Taotles leebema karistuse mõistmist, varalise nõude rahuldamata jätmist. Mittevaralise kahju läbivaatamata jätmise osas palus jätta otsus muutmata. Apellant - kannatanute esindaja toetas esitatud apellatsiooni, kuid leidis, et kui ringkonnakohtul pole võimalik mittevaralisi nõudeid rahuldada tuleb selles osas saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu poolt süüdlasele mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud. Palus süüdistatava ja kaitsja taotlused mõistetud karistuse muutmise osas jätta rahuldamata. Tsiviilhagide osas palus saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED: 1. Karistuse mõistmise osas kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning apellatsioonide alusel kergema karistuse mõistmiseks alused puuduvad.

§ 114sanktsioon näeb ette kaheksa-kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

3 Maakohus on süüdlast karistanud 13 aastase vangistusega. Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud kõikide apellatsioonis esitatud asjaoludega ja need on otsuses karistuse mõistmise põhistustes ka ära toodud ning neid kõiki arvestades ongi kohus tulnud järeldusele, et süüdlast tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema tähtajalise vangistusega. Apellatsioonis esitatud ja maakohtu poolt juba arvestatud asjaolude enamaks või teistkordseks arvestamiseks seaduslikud alused puuduvad. Karistuse mõistmisel süü suuruse arvestamisel ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et N.T, pärast Õ. B. tapmist tükeldas surnukeha. Peitis kehaosad erinevatesse paikadesse. Samuti tuleb arvestada süüdlase isiku osas faktiga, et ta on varem tapmise toimepanemise eest karistatud 6 aastase vangistusega. Olles vabaduses vaid paar aastat, paneb N.T toime uue inimese eluvastase ründe, mille tagajärjeks on inimese surm. Kohtukolleegium leiab, et esimese astme kohtu poolt N.T-le mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Tema suhtes ei ole kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust, seega pole maakohtu poolt mõistetud 13 aastase vangistuse muutmiseks seaduslikke aluseid.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel on kohus kohaldanud kergema karistuse kaetuks raskemaga lugemise põhimõtet ehk süüdlasele leebeimat liitkaristuse mõistmise viisi ning kuna kuriteod olid toime pandud katseajal, oli kohus kohustatud kohaldama

§ 65lg 2 sätteid ning liitma eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse.

Seega on mõistetud 15 aastane liitkaristus samuti kooskõlas seadusega ning selles osas kohtuotsus muutmisele ei kuulu.

1. Tsiviilhagisid puudutavas osas kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus 20 100 krooni väljamõistmise osas tühistamisele ei kuulu. Kaitsja oma apellatsioonis on vaidlustanud kannatanu J. B. poolt esitatud tsiviilhagi summas 20 100 krooni rahuldamist ja süüdlaselt väljamõistmist. Leiab, et kohus pole tsiviilhagi rahuldamist põhjendanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-41-09 märkinud, et tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see pole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt saadab ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks juhul, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 657 lg 1 p 21 kohaselt võib ringkonnakohus muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt võib apellatsioonikohus ise anda tsiviilhagi põhjendatusele uue hinnangu ka siis, kui ta tühistab maakohtu otsuse, millega on tsiviilhagi osaliselt või täielikult rahuldatud või rahuldamata jäetud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtul võimalik nii lisada maakohtu otsusele õiguslike ja faktilisi põhjendusi, muutmata otsuse resolutsiooni, kui ka tühistada maakohtu otsuse tsiviilhagi osas ja teha uus otsus. Maakohus on oma otsuse lk 23 leidnud, et J. B. poolt esitatud tsiviilhagi varalises nõudes moodustab tema saamata jäänud töötasu ning see on arvestatud lähtuvalt tema 2007 keskmisest töötasust. Kolme kuuline periood tuleneb tema täielikust töövõimetuse ajast, mil ta ei saanud hüvitist. Kohus ei ole nõude rahuldamisel otsuses ära näidanud õigusnorme, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse ega ole ka põhistanud tekkinud kahju ja vastutuse 4 aluseks oleva asjaolu põhjuslikku seost. Sisuliselt kriminaalmenetlusõiguse seisukohalt on maakohtu poolt tsiviilhagi rahuldamine jäänud maakohtu poolt piisava motiveeringuta, kuid kuna tsiviilhagi otsustuse tegemisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluses sätestatust, millele on viidanud ka Riigikohus eelpool äratoodud lahendis, on ringkonnakohtul võimalik antud juhul lisada õiguslikke ja faktilisi põhjendusi. VÕS §127 lg 1 kehtestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kehtestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos VÕS § 129 lg 1 kehtestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsustes nr 3-2-1-53-06, 3-2-1-45-08 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Kannatanu J. B. on kohtulikul uurimisel kinnitanud oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, et ema kadumine mõjus tema niigi nõrgale psüühikale sedavõrd, et ta oli sunnitud pöörduma arsti poole ning ka viibima haiguslehel. Pärast haiguslehe lõpetamist 24.05.2007 oli ta sunnitud töölt lahkuma kuna ema surma järgselt viibis tugevas depressioonis ega olnud võimeline tööd tegema. Saamata jäänud töötasu soovib 3 kuu eest. Vastavalt Wismari Haigla AS õiendile / I kd. t.lk. 141-142, II kd. t.lk. 144-145/on J. B. tervis järsult halvenenud pärast ema kadumist. Viibis psühhiaatriaosakonnas 4 korda alates 02.04.2007 seoses depressiooni ja suitsidaalkäitumisega. Arst-psühhiaater on 12.09.2007 aasta õiendis märkinud, et käesoleva ajani on ta väga labiilse psüühikaga. Püsib depressioon, mis ei võimalda J. B.l senini tööle rakenduda. Seega on J. B. ütlused sellest, et ema surm ja tema surnukeha ositi leidmine mõjus talle niivõrd tervist kahjustavalt, et ta ei olnud võimeline alates 25.05.2007 tööd tegema. Tuvastatav on ka kolme kuuline töövõimetuse periood kuna arsti poolt oli 12.
2. 2007 kinnitatud tema töövõimetust. Kuni 2007 maini saadud töötasu suuruse kohta on kohtule esitatud tõend/ II kd. t.lk. 158/ ning selle alusel on maakohus tuvastanud tema keskmise töötasu summas 6700.00 krooni, mida apellatsioonis pole vaidlustatud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tõendatud, et N.T on süüdi J. B. ema surmas. On tõendatud J. B.l tekkinud ja süvenenud tervisekahjustus põhjusel, et tema ema tapeti ning on tuvastatud, et J. B. ei olnud ema surmast tekkinud tervisekahjustuse tõttu võimeline töötama ja ta oli sunnitud töölt lahkuma. Tal jäi saamata töötasust saadav tulu. Seega on tuvastatav, et kui N.T ei oleks J. B. ema tapnud oleks J. B. edasi töötanud ning saanud töötasu. 5 Kohtukolleegium leiab, et saamata jäänud tulu kuulub N.T poolt hüvitamisele ja maakohus on seaduslikult temalt 20 100 krooni välja mõistnud.
3. Mittevaralise kahju läbivaatamata jätmise osas otsustuste tegemisel on maakohus eiranud nii Riigikohtu seisukohti kui tsiviilmenetlusõiguse norme. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-47-07 on märgitud, et tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Kriminaalmenetluse seadustikus on ainukene tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alus sätestatud § 272 lg-s
4. Lisaks tuleb kriminaalmenetluses järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Seda juhul, kui konkreetse hagi läbi vaatamata jätmise aluse kohaldamine ei ole välistatud kriminaalmenetluse eripära tõttu. Erinevalt enne
5. juulit 2004 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi §-st 270 ei näe kehtiv kriminaalmenetlusõigus ette võimalust jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust. KrMS § 272 lg 2 kehtestab, et kui kohus leiab, et tsiviilhagi pole võimalik tsiviilkostjata läbi vaadata, jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 on ettenähtud hagi läbivaatamata jätmise alused. Maakohus ei ole viidanud ühelegi seaduse sättes äranäidatud alusele ega ole sellesisulist põhjendust esitanud. Ebapiisavate tõendite korral ei ole kohtul seaduslikku alust jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3-1-1-41-09 otsuses on kehtestatud, et tsiviilhagi lahendamine ringkonnakohtu poolt on välistatud juhul, kui maakohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. Sellisel juhul peab ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 340 lg 2 p-st 5 ja lg 4 p-st 5 koostoimes TsMS §-ga 427 saatma kriminaalasja tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4,lg 2 p 2, § 340 lg 2 p 5, lg 4, 5 § 341 lg 2 ja TsMS § 657 lg 1 p 3 tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 25 mai 2009 otsuse kriminaalasjas tsiviilhagi mittevaralise kahju nõude läbivaatamata jätmise osas ja saadab selles ulatuses kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Muus osas jätab maakohtu otsuse muutmata. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätab rahuldamata, kannatanute esindaja apellatsiooni rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA PAAVO RANDMA 6