← Eesti

1-24-1512/5

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Rakvere Kriminaalasja number 1-24-1512 (24259050206) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Ann

§ 424

lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav ANDRUS KALA, isikukood 37409264910, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 6 klassi, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, kahtlustatavana kinni peetud 09.03.2024 kell 17.18 Kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 - 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada ANDRUS KALA

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 09.03.-11.03.2024, s.o 3 päeva karistusaja hulka. ANDRUS KALA’l kuulub ärakandmisele 7 (seitse) kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ANDRUS KALA ei pane 1 (ühe) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse. 2 Määrata Andrus Kala katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Andrus Kala käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 78

p 1 alusel hakkab Andrus Kalale määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.03.2024.

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kahtlustatavana kinni peetud Andrus Kala vabastada pärast kohtuotsuse kuulutamist. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel välja mõista Andrus Kalalt menetluskuluna sundraha 615 (kuussada viisteist) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 87,84 eurot vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Andrus Kalal tasuda sundraha summas 615 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 51,25 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700007911 ning selgitus: „Andrus Kala, 1-24-1512, sundraha osamakse.“ Kui sundraha osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Elektrooniline andmekandja, s.o üks DVD+R plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS 3 Andrus Kala süüdistatakse selles, et tema juhtis 09.03.2024.a kella 17.17 paiku LääneVirumaal Väike-Maarja vallas Pikevere külas Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere tee
  4. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Andrus Kala väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,27 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Andrus Kala liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani Andrus Kala toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Andrus Kalale mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 1 järgi 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 09.03.2024 kuni 11.03.2024. Ärakandmata karistus on 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Andrus Kala ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt Andrus Kala on kohustatud: 1) elama alalises elukohas, aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada Andrus Kala katseajal mitte tarvitama alkoholi.

Kahtlustatavana kinni peetud Andrus Kala vabastada peale kohtuotsuse kuulutamist. Süüdistatav Andrus Kala on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Andrus Kala on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. 4 Andrus Kala tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks ½ sundrahast, s.o 615 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 87,84 eurot vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 87,84 eurot riigi kanda. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 1,3 alusel, kohustub Andrus Kala hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 615 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole (51,25 eurot kuus). Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Elektrooniline andmekandja, s.o üks DVD+R plaat, jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.