Obsah (4)

§ 171§ 2§ 175§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-6283 Tsiviilasi N B kohustustest vabastamise menetlus Menetlu

§ 171ja nimetas võlgniku usaldusisikuks võlgniku enda.

Kohus nõudis 10.06.

1. a, 08.06.
2. a, 22.08.
3. ja 24.01.
4. a kirjadega usaldusisikult aruande esitamist. Kohus kuulas võlgniku ära 12.07.
5. a. Võlgnik ei esitanud kohtule mitte ühtegi korrektset aruannet. Võlgnik esitas kohtule 26.07.
6. a kohtule oma tütre pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt võlgniku töötasu xxx laekub võlgniku tütre pangakontole ning 03.07.
7. a tööandja palgateatised perioodi kohta mai
8. a kuni mai
9. a.
10. Kohus küsis võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise kohta.
11. Võlausaldaja xxx AS ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega ning leidis, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada. Nõude jääk on samasugune kui kohustustest vabastamise menetluse algatamisel (878,28 eurot).
12. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega. Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu oli 250 218,94 eurot. 08.02.
13. a seisuga on Eesti Vabariigi nõude jääk 239 470,58 eurot. 396,86 eurot on tasaarvestatud kohustustest vabastamise menetluse ajal võlgniku 2019-
14. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksuga ning 10 351,50 eurot on tasutud solidaarvõlgnike poolt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et N B kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
16. Alates 01.07.
17. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMS jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 7. Vastavalt

§ 2

teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. 8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

2 9.

§ 175

lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

1. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi.
2. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 12.

§ 173

lg 1 tuleneb võlgniku kohustus menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 13.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda.
2. Kohus leiab, et N B on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud kohtule informatsiooni esitamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust.
3. Asja materjalidest nähtub, et kohustuste vabastamise menetluse perioodil (07.05.
4. a kuni jaanuar
5. a) ei ole võlgnik teinud mitte ühelegi võlausaldajale väljamakseid. Maksuja Tolliamet on tasaarvestanud nõudeid võlgniku vastu tagastamisele kuuluva tulumaksu arvelt. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule mitte ühtegi korrektset aruannet. Esitatud palgaarvestusest nähtub, et enamuse ajast oli N B töötasu suurem kui Eesti Vabariigis kehtinud töötasu alammäär, mis võimaldas võlgnikul võlausaldajatele väljamakseid teha. Vaatamata sellele ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset.
6. Kohtule aruannete esitamata jätmine ja võlausaldajate nõuete tasumata jätmine on kohtu arvates võlgniku kohustuste süüline täitmata jätmine.
7. Kohus keeldub kuni 30.06.
8. a kehtinud

§ 175

lg 2 p 2 ja 5 alusel N B kohustustest vabastamisest ja lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 3 19. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4