Obsah (10)

§ 23§ 1§ 9§ 31§ 2§ 108§ 22§ 65§ 193§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2024. a kell 14.00, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-17306 Tsiviilasi A. L. avaldus A.

lg-le 1 on pärandvara väärtus tõenäoliselt väiksem kui pankrotimenetluse kulud. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemisega. Menetluse jätkamiseks ja vara realiseerimiseks kuluks eeldatavalt aega kokku ligikaudu 3,1 tundi: võlausaldajate teavitamine ja muud pankrotihalduri üldised kohustused, kokku 0,3 h; kinnisasja müümine KPK oksjonikeskkonna vahendusel, kokku 0,8 h; nõudeavalduste lahendamine, vaidlused, kokku 2 h. Ajutine haldur töötab tasu eest 130 eurot tund. 3,1 töötunni eest on tasu 403 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 80.60 eurot, kokku 483.60 eurot. Nimetatud summa oleks ajutise halduri hinnangul sobilik deposiidiks. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga ühekordne alammäär on alates 01.01.2023 725 eurot. 2-22-17306 Ajutine haldur on kulutanud enda ülesannete täitmiseks 5,3 tundi, arvestusega 130 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 689 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 826.80 eurot. Ajutine haldur palub määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud makstakse välja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arveldusnumbrile EEXXX, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. II Kohtu põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 4 sätestab, et võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid.

§ 9

lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 31

lg 13 sätestab, et pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 1 punktid 1 ja 3 sätestavad, et pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.

1. A. L. on Harju Maakohtule esitanud avalduse A. L. (surnud xxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on A. L. A. L. pärija, kes on esitanud pärandvara pankrotiavalduse seetõttu, et pärandvaras olevad kohustused ületavad pärandvara väärtust. Võlgniku pärandvara inventuuri on läbi viinud kohtutäitur Tallinna kohtutäitur E. V. 06.04.
2. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei ole pärandvara arvelt võimalik kõiki A. Lehtsaare kohustusi täita.
3. Pärandvarasse kuulub 37/160 osa korteriomandist asukohaga xxx (registriosa numbriga XXX). Ehitisregistri järgi on xxx kinnisasi oletatavalt
4. a kasutusele võetud kortermajas asuv 3-toaline korter pindalaga 66,5 m
5. xxx korter on halvas seisukorras. Kinnisasja osaks on ka eriomand katastritunnusest xxx, mis on tühi 479 m2 suurune maalapp, millel puudub selge kasutusotstarve (eeldatavasti on olnud või mõeldud olema korteriomanike kuurideks, garaažideks või parkimiskohtadeks). Kinnisvara müügiportaali kv.ee andmetel on samas asukohas (xxx) sarnaseid kortereid (remontimata või siseviimistluseta, kolmetoalised, vanemas kortermajas) müüdud hinnaga 12 000 - 22 000 eurot, pärandvara inventuuri läbi viinud täitur 2-22-17306 pidas vara hinnanguliseks väärtuseks 06.04.2022 seisuga 9500-10 000 eurot, ajutise pankrotihalduri hinnangul on korteri väärtus ligikaudu 12 000 eurot ja sellest võlgnikule kuuluva osa väärtuseks eeldatavalt 700-1200 eurot. Pankrotiavalduse esitanud pärija on hinnanud pärandvarasse kuuluva osa väärtuseks maksimaalselt 1500 eurot ja on pakkunud A. L. kinnisasja osa eest tasuda pärandvarasse 1000 eurot. Avalike registrite andmetel ei kuulu võlgnikule relvi, sõidukeid ja osalusi äriühingutes, tal puuduvad sissemaksed pensionifondi II ja III sammbasse. Eestis tegutsevate krediidiasutuste (Bigbank AS, AS Citadele banka Eesti filiaal, Coop Pank AS, Holm Bank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, Swedbank AS, AS TBB Bank, TF Bank AB Eesti filiaal, AS Inbank). Andmetel oli võlgnikul Swedbank AS-is ja AS-is LHV Pank, kuid kontodel ei olnud raha ja nendel puudus mistahes tegevus viimase kolme aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes menetluses kolm täitemenetlust:
6. kohtutäitur M. R.e täitemenetluse nr 007/2006/49543 jääk on 248.61 eurot. Selle aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/1541/05 välja mõistetud menetluskulud 2700 krooni. Täitmisavaldus on esitatud 02.02.
7. Täituri põhitasu on 1026.60 krooni. Täitemenetluses on nõude täitmine tulenevalt TsÜS § 157 lg-st 1 ja VÕSRS § 9 lg-st 3 tõenäoliselt enne võlgniku surma aegunud. Tulenevalt KTS §-st 412 on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kuivõrd täituri tasu oli 1026.60 krooni ehk 65.61 eurot, ei saa allesjäänud kohustus olla ajutise halduri hinnangul suurem kui 32.80 eurot;
8. kohtutäitur M. R.e täitemenetluse nr 007/2006/50402 jääk on 263.74 eurot. Selle aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/125-1670/05 välja mõistetud elatis 1720 krooni võlgniku lapsele S. L. ja 1720 krooni kuus võlgniku lapsele K. L. kuni nende täisealiseks saamiseni. Täitemenetlus ei ole TsÜS § 157 lg 5 kohaselt aegunud, kuna lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks ning § 166 lg-st 1, mille kohaselt pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja. Kohustus summas 263.74 eurot on usutav;
9. kohtutäitur E. V. täitemenetluse nr 022/2010/7361 jääk on 3396.97 eurot. Selle aluseks on Pärnu Maakohtu 09.09.2010 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-10-36569 välja mõistetud summa 43 081.79 krooni. Täituri tasu oli 10 050 krooni. Täitemenetluses on nõude täitmine tulenevalt TsÜS § 157 lg-st 1 ja VÕSRS § 9 lg-st 3 tõenäoliselt enne võlgniku surma aegunud. Täituri põhitasu oli 10 050 krooni ehk 642.31 eurot. Tulenevalt KTS §-st 412 ei saa kohustuse summa ajutise halduri hinnangul olla seega suurem kui 321.15 eurot. Pärandvaras on kohustusi kokku 2698.49 euro ulatuses. Puudub vara, mida oleks võimalik tagasi võita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pärandvara maksejõuetus püsiva iseloomuga.

§ 1

lg 2 ja 4 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna A. L. pärandvarast ei piisa kõigi teadaolevate kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik A. L. kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna 2-22-17306 pärandvarasse kuulub registrisse kantud kinnisvara, mille arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb A. L. pärandvara pankrot välja kuulutada. 7.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgnik oma elustiililt alkoholi liigtarvitaja ja töötu. Ajutine pankrotihaldur o oma aruandes välja toonud, et võlgniku maksejõuetuse põhjus ei ole selge, kuid tõenäoliselt põhjustas selle võlgniku elustiil. Võlgnik oli alkohoolik, ta on olnud kriminaalkorras süüdi mõistetud ja on viibinud alkoholivastasel ravil. Võlgniku suhtes oli tema elu jooksul läbi viidud üle kahekümne täitemenetluse. Alkoholismiga kaasnesid süüteod, nendega rahatrahvid ja menetluskulud. Võlgnik oli aastakümneid ka elatisvõlglane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. 8.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Kohus leiab, et vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused tuleb täiendavalt välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. 9. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A. L. pärandvara (pankrotis) pankrotihalduriks. 10. Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 2-22-17306

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 193

lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. A. L. pärandvara (pankrotis) ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 5,3 töötunni eest 689 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 826.80 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 130 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 5,3 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, aruande koostamine jne. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 130 eurot.

§ 23

lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2022. a oli töötasu alammääraks 654 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. Seega on

§ 23lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 130.80 eurot.

Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arveldusarvele.

§ 23

lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel

§ 65

lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ-le, 2-22-17306 mis on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga.

Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele 5,3 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ott Lepmetsa ajutise pankrotihalduri tasu summas 689 eurot, millele lisandub käibemaks 137.80 eurot, kokku 826.80 eurot, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ pangakontole.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Harju Maakohtu 27.02.2024 kohtumäärusega on välja kuulutatud A. L. pankrot. Kohus on tuvastanud, et A. L. pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 689 eurot välja mõista riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on ajutise pankrotihalduri taotlus määrata ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest, ei ole põhjendatud, kuna pärandvara pankroti väljakuulutamise tõttu kuulub ajutise pankrotihalduri tasu

§ 150lg 2 kohaselt väljamaksmisele pankrotivarast.

Eeltoodust tulenevalt tuleb ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista A. L. pärandvara (pankrotis) vara arvelt. Kohus selgitab, et juhul, kui edaspidises pankrotimenetluses selgub, et pärandvara arvelt ei ole võimalik välja maksta ajutise pankrotihalduri tasu, siis on ajutisel pankrotihalduril võimalik, tulenevalt muutunud asjaoludest, esitada kohtule taotlus ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahendite arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik