) § 53 lg 1 järgi ainult seaduses ettenähtud andmed. Kande tekst peab muuhulgas sisaldama kinnistatud asjaõiguse sisu (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 24 p 1). Reaalservituudiga kohustatud ja õigustatud isikud ning kinnistusraamatusse kantava õiguse sisu on sätestatud
Kinnistamisavalduse p-s 6.4 soovitakse muuta kinnistusregistri registriosa nr 3672902 kolmandasse jakku kande nr 8 all sisse kantud reaalservituudi kannet, lisades reaalservituudi kandesse viite
lg 1 järgi on reaalservituudi õigussuhtes kohustatud isikuks teeniva kinnisasja igakordne omanik ning õigustatud isikuks valitseva kinnisasja igakordne omanik. Seadus ei näe ette, et teeniva ja valitseva kinnisasja omanike ring on määratletud. Talumiskohustus on seega seotud kinnisasjade igakordsete omanikega. Kokkuleppeid, mis ei saa olla reaalservituudi sisuks, ei saa kinnistusraamatusse kanda. Kinnistamisavaldus ei sisalda KRS § 42 lõikes 2 sätestatud tingimust, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Kinnistusraamatu kande tekst sisaldab KRS § 24 p 1 järgi kinnistatud asjaõiguse või märke sisu, sealhulgas isikut, kelle kasuks kanne tehakse. 8. Reaalservituudi seadmiseks ja kinnistusraamatusse kantud reaalservituudi sisu muutmiseks on
järgi vajalik õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Piiratud asjaõiguse seadmise asjaõiguslepingu kui käsutustehingu võib sõlmida tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 1 mõttes tingimuslikuna või tähtpäeva määrates. Tingimus või tähtpäev, mille saabumisega on piiratud asjaõiguse kestus (lõppemine) seotud, kuulub piiratud asjaõiguse sisu hulka, kuna see väljendab piiratud asjaõigusest tulenevate kitsenduste ulatust koormatud kinnisasja omandi suhtes. Kuivõrd äramuutev tingimus, mille saabumise korral piiratud asjaõigus lõpeb, puudutab asjaomase asjaõiguse kestvust (olemasolu), tuleb see kanda kinnistusraamatusse (
). Piiratud asjaõiguse kestvust määrava äramuutva tingimuse või ka tähtpäeva puhul ei piisa üksnes kinnistusraamatu kande aluseks olevatele dokumentidele viitamisest
Kuna tingimus, mille saabumisega kaasneb piiratud asjaõiguse lõppemine, kuulub õiguse põhisisu hulka, peab see nähtuma kandest. Viidata võib üksnes asjaomase võlaõigusliku lepingu (kausaalsuhte) punktidele, milles täpsustatakse tähtaja arvestamise aluseid, metoodikat vm tingimuse saabumise kindlakstegemise võlaõiguslikult kokkulepitud eeldusi. Kuigi piiratud asjaõigust ei ole võimalik VÕS § 195 ega § 196 järgi üles öelda, saab vastava aluse esinemise korral (VÕS § 195 lg 2) üles öelda võlaõigusliku (kausaalse) kokkuleppe, mille põhjal piiratud asjaõigus seati. Reaalservituudi seadmise aluseks olnud võlaõigusliku lepingu ülesütlemist on võimalik kanda reaalservituudi lõppemise äramuutva tingimusena kinnistusraamatusse.
§-s 571 nimetatud viite abil saab üksnes täpsustada, missugustel eeldustel tekib asjaomase võlaõigusliku lepingu lõpetamise (nt kokkulepitud alusel ülesütlemise) õigus (vt RKTKm 29.11.2023, 2-22-15688/6, p-d 9–13). 4 Kinnistamisavalduse punktis 6.4 soovitakse kanda kinnistusraamatusse reaalservituudi tingimuste muutmise kohta viide
9. Reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmisel tuleb hinnata, kas taotletav kanne (sh viitelisena
kaudu) moonutab reaalservituudi põhilist asjaõiguslikku sisu.
lg 1 järgi saavad reaalservituudist tulenevad õigused kuuluda kinnisasja igakordsele omanikule. See puudutab reaalservituudi kogu sisu. Reaalservituudi kui piiratud kinnisasjaõiguse sisu hulka kuulub õiguslik võimalus kasutada teatud asjaolude esinemise korral õigust öelda üles võlasuhe, millega ühtlasi kaasneb reaalservituudi lõppemine (vt RKTKm 29.11.2023, 2-2215688/6, p-d 17–18). Kinnistamisavalduse punktis 6.4 sisalduva viite järgi on teeniva kinnistu igakordsel omanikul õigus nõuda valitseva kinnistu igakordselt omanikult reaalservituudi lõpetamist ja kinnistusraamatust kustutamist tingimusel, et teeniva kinnistu omanik on Pepe Aaviksoo ja/või Kadri Kiisel ja/või nende alaneja ja/või üleneja sugulane. Kui teeniv kinnisasi võõrandatakse isikutele, kes ei kuulu eelnimetatud isikute hulka, ei ole uuel omaniku õigust reaalservituudi aluseks olevat õigussuhet üles öelda isegi, kui muud eeldused oleks täidetud. Reaalservituudi muutmisega soovitakse seega anda reaalservituudist tulenev õigus üksnes kindlaks määratud isikutele, mitte kinnisasja igakordsele omanikule. Selline muudatus on
MS § 172 lg 2 alusel määruskaebuse esitajate kanda. Kuna määruskaebemenetluses osalesid üksnes kaebuse esitajad, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi alust tagastada määruskaebuse eest tasutud riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.