) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebus ei vasta
Riigilõivu tasumata jätmine toob
Kaebuse menetlusse võtmist takistavaks puuduseks on ka see, et kaebaja ei täpsustanud, milliseid nõudeid ja millisel alusel ta esitada soovib (
5.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg, vt ka määruse punkti 9). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, mis on seotud asja läbivaatamisega (tunnistajate ülekuulamine, istungi korraldamine). Riigi õigusabi ja e-toimikule juurdepääsu andmise taotlus 6. Kaebaja taotles riigi õigusabi korras advokaadi määramist, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised. Kaebaja märkis, et tal on konkreetse advokaadiga eelnev kokkulepe. 7.
lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1, 2 ja 5 alusel tuleb kohtul riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata, kas taotlejal on õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, kui suur on asjaoludest tulenevalt taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ja kas taotleja oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 6-10 välistavad riigi õigusabi andmise teatavate nõuete puhul. Eeltoodu tähendab, et riigi õigusabi on võimalik saada konkreetse vaidluse või probleemi lahendamiseks. Riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5) on vahetult seotud vaidlusega, milles esindamiseks riigi õigusabi taotletakse. Kaebaja riigi õigusabi taotlust ei ole võimalik lahendada ilma kaebuse puudusi kõrvaldamata. Kuna kaebuse nõuded on ebaselged ja nõude alused täpsustamata, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on põhjendatud ja vajalik ning kas esineb mõni RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus 2 riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. 8. Kohus jätab
lg 2 alusel läbi vaatamata ka taotluse anda kaebaja abikaasale juurdepääs e-toimikule, kuna kaebaja ei esitanud taotluse juurde kohtu küsitud põhjendusi ja tõendeid. 9. Kohus selgitab, et halduskohtusse saab pöörduda ka ilma esindajata ja halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohus peab oma initsiatiivil selgitama välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Kohus saab seda teha korduvalt. Praeguses asjas tegi kohus seda 14.11.2023.a määruses. Kohus selgitab täiendavalt, et kui kaebajal oli kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ka pärast vabanemist saab kaebaja kahju hüvitamise kaebusega kohtu poole pöörduda ainult juhul, kui kaebaja esitab eelnevalt kahju hüvitamise taotluse vanglale. Kui vangla jätab taotluse kahe kuu jooksul lahendamata või kui kaebaja ei ole vangla otsusega rahul, on kohtule võimalik esitada kahju hüvitamise nõue 30 päeva jooksul taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisest või lahendamisest (
10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.