Obsah (5)

§ 175§ 1933§§ 169§ 6§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-20-2131 Tsiviilasi L

) § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuivõrd võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse enne 1. juulit 2022, siis tuleb kohtul viidatud sättest tulenevalt otsustada kohustustest vabastamine viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist. Käesolevaks hetkeks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle kolme aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise. Maakohus leidis, et kuivõrd võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel rikkunud

§-s 173 loetletud kohustusi raske hooletuse või tahtluse tõttu, tuleb võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

1. Swedbank AS (määruskaebuse esitaja/võlausaldaja I) esitas
2. jaanuaril 2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ning jätkata kohustustest vabastamise menetlust kuni
3. juulini
4. Swedbank AS palub tagastada määruskaebuse rahuldamisel kaebuselt tasutud riigilõiv 10 eurot. Swedbank AS ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisega. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 1933lg-t 2.

Seadusandja eesmärk oli, et seaduse jõustumise hetkest ei oleks enam kohustustest vabastamise menetlusi, mis kestaksid kauem kui kolm aastat. Rakendussätte mõte oli panna isikud võrdsesse olukorda alates seaduse jõustumisest. Seadusandja mõte ei olnud rakendada tagasiulatuvalt kõigile võlgnikele kolme aasta pikkust kohustustest vabastamise menetlust. Seega saaks käesoleval juhul tegemist olla üksnes võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamise otsustamisega

§ 175lg 11 alusel.

Swedbank AS leiab, et ennetähtaegse kohustustest vabastamise eeldused ei ole täidetud, sest võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud.

1. Võlgnikul ei ole määruskaebusele etteheited. Võlgniku arvates on kõik õige.
2. Võlausaldaja TF Banks AB (publ.) Eesti filiaal leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud
6. novembri 2020 määrusega. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele tuleb kohaldada pankrotiseaduse kuni
7. juulini 2022 kehtinud sätteid (

§§ 169-177).

Samas jättis maakohus tähelepanuta, et

§ 175

lg 1 järgi võib kohus üldreeglina otsustada võlgniku kohustustest vabastamise viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisest. Maakohtu otsustas võlgniku kohustustest vabastamise

1. jaanuari 2024 määrusega, milliseks ajaks oli võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud vähem kui 5 aastat, st 3 aastat, 1 kuu ja 10 päeva.
2. Õige on määruskaebuse esitaja viide, et maakohtu määruses puuduvad selged põhjendused, miks maakohus otsustas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ennetähtaegselt, puudub ka viide

§ 175

lg-le 11, mis võimaldab kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegset lõpetamist juhul, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kolm aastat, võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Maakohtu määruse põhjendused võlgniku kohustustest vabastamisel ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel piirduvad üksnes viitega

§ 1933lg-le 1.

1. juulist 2022 reguleerivad kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist FIMS §-d 45 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetusseaduse jõustumist
2. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FIMS § 68 lg 1). FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest. Kohus võib menetlust ka pikendada, kuid mitte rohkem kui neli aastat menetluse 3 algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Seega lühenes
3. juulist 2022 esitatud maksejõuetusavalduse alusel algatatud menetlustes tähtaeg, mille järgselt saab kohus otsustada füüsilise isiku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 1933lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

§ 1933lg-eid 1 ja 2 valesti tõlgendanud.

Tegemist on üleminekusätetega olukorras, kus FIMS-i kohaselt lüheneb kohustustest vabastamise menetluse kestvus kolme aastani, mis on direktiivist (EL) 2019/1023 tulenev nõue (art 21 lg 1). Käesoleval juhul oli 1. juuliks 2022

§ 175

lg 1 alusel jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni 3 aastat, 4 kuud ja 23 päeva. AS Swedbank on õigesti märkinud, et seetõttu lüheneb võlgniku suhtes kohustustest vabastamise otsustamise tähtaeg

§ 1933lg 1 alusel 1.

juulini

1. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kõigis enne
2. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlustes on võimalik menetluse lõpetamine otsustada pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust võlgniku kohustustest vabastamiseks ennetähtaegselt.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlausaldajad on võlgniku vastu esitanud nõudeid kokku 8895,21 eurot. Võlgnik on tasunud menetluses ühele võlausaldajale 50 eurot, s.o 0,8% kogunõuetest, mis ei ole kohustuste täitmine arvestatavas ulatuses. Seega puudus maakohtul alus lõpetada võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohustustest vabastamise menetlus jätkub.

§ 175

lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist

1. juulist
3. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruses märgitud kaebekord maakohtu määruse peale on ebaselge. Maakohus märkis, et määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (avaldamisest) alates. Maakohtu määrusest võib aru saada nii, et maakohus määras määruse võlgnikule ja võlausaldajatele kättetoimetamise viisiks avaldamise Ametlikes Teadaannetes

§ 175lg 7 alusel ja saatis määruse ka võlgnikule teadmiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 6

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Sellisel juhul tuleb ka 15-päevast määruskaebuse esitamise tähtaega arvestada viie päeva möödumisest teate Ametlikes Teadaannetes ilmumisest, aga mitte teate avaldamisest, nagu on selgitanud maakohus. Ringkonnakohus möönab, et

§ 175

lg 7, mis paneb kohtule kohustuse avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded on ebaselge. Samasisuline säte on ka FIMS § 49 lg 14. Teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes kannab eelkõige menetlusosaliste ja avalikkuse informeerimise eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sättest ei saa tuletada kohtu õigust toimetada kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määrus menetlusosalistele kätte üksnes avaliku kättetoimetamise teel ja siduda määruskaebuse esitamise tähtaeg teate avaldamisega. Käesolevas asjas on maakohus KIS-i andmetel nii võlgnikule kui ka võlausaldajatele määruskaebuse kätte toimetanud e-toimiku kaudu, mida tuleb pidada mõistlikuks. Ringkonnakohus leiab, et pankrotiseaduses eriregulatsiooni puudumise tõttu 4 kohalduvad kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse teatavakstegemisele

§ 3lg 2 alusel Ts

MS § 479 sätted.

1. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb käesoleva määruse jõustumisel avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta.
2. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab seetõttu AS Swedbank taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu 10 euro tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 5 teise alternatiivi alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5