Obsah (7)

§ 76§ 91§ 186§ 119§ 1046§ 1043§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. november 2023 Tsiviilasja number 2-23-1506 Tsiviilas

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Hageja nõuab kostjalt kahjuna kohtutäituri tasu 1324 euro 80 sendi hüvitamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Pooled leppisid lastele elatise maksmises kokku. Kokkulepe kinnitati 2 8. juuli 2019. a kohtumäärusega. Elatis tuli tasuda jooksva kuu 28. kuupäevaks kummalegi lapsele summas 50 eurot. Elatise kui rahalise kohustuse täitmist hinnates tuleb juhinduda võlaõigusseaduse sätetest.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 91

lg 3 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Võlasuhe lõpeb

§ 186p 1 järgi kohase täitmisega.

See tähendab, et kui laste seadusliku esindaja pangakontole laekus hageja poolt tasutud elatise makse, tuleb

§ 91

lg 3 alusel lugeda hageja poolt elatise tasumise kohustus ülekande summas täidetuks ning selles osas elatise tasumise võlasuhe täitmisega lõppenuks. Asjaolu, et laste seaduslik esindaja tagastas tasutud elatisemakse hagejale, ei oma tähtsust seetõttu, et juunikuu eest võlga ei nõutud. Vastuvõtuviivitust ei ole

§ 119lg 1 järgi, sest polnud midagi vastu võtta.

Kohustuse täitmise pakkumist, st elatise ülekannet perioodil juuli 2021 kuni oktoober 2022 ei olnud. Kostja ei ole oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud, samuti ei ole tema tegevus käsitletav tahtliku heade kommete vastase käitumisena (

§ 1046lg 1 p-d 7 ja 8).

Hageja on eksimuses, tõlgendades enda kohustuse täitmata jätmist endale meelepärasemalt. Hageja ise ei ole oma kohustust täitnud. Väide, et laste ema ei soovigi elatist ja on tekitanud olukorra, kus hageja ei saanud oma kohust täita, on meelevaldne. Pole tõendeid, et hageja oleks juulist 2021 kuni oktoobrini 2022 elatise tasumise kohustust täitnud või proovinud seda täita. Maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud. Maakohus võimaldas hagejal riigilõivu tasuda seitsme 40 euro suuruse osamaksena. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuses menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Hageja tasus elatist vastavalt kohtumäärusele. Kostja tagastas
2. juunil 2021 makstud elatise hagejale selgitusega, et ei soovi mingit raha, nii väikest summat pole mõtet kanda. Hageja ja kostja suhtlesid pärast seda e-posti teel, kuid elatise maksmisest ei olnud juttu. Kostja saatis
3. augustil 2022 e-kirja, milles märgiti, et elatis 50 eurot lapse kohta on väike summa, seda pole mõtet maksta, lapsed soovivad esitada kohtusse nõude elatise suurendamiseks. Maakohus kohaldas

§ 119ja tõlgendas kostja tahteavaldusi valesti.

Kostja sattus

§ 119lg 1 kohaselt vastuvõtuviivitusse.

Kostja ei soovinud hagejalt raha. Kostja tahteavaldust ei saa seostada üksnes juuni 2021 maksega. Kostja märkis

1. juunil 2021, et ta ei soovi mingit raha. Kostja ei teinud pärast seda midagi, et hagejalt elatist saada. Kostja kinnitas
2. augusti
3. a e-kirjas, et ta ei soovi nii väikest elatist. Kostjal oli õigus loobuda kohtumäärusest tuleneva elatise maksmise kohustuse täitmise nõudmisest. Kostja tegigi seda. Hagejale ei saa seega ette heita, et ta ei maksnud lastele elatist. Kostja, esitades
4. oktoobril 2022 täitemenetluse alustamise avalduse, käitus vastuolus enda varem avaldatud tahtega. Kostja tegevus tekitas hagejale kahju ega ei olnud heade kommetega kooskõlas. 3 Maakohus leidis, et asjaolu, et kostja tagastas tasutud elatisemakse hagejale, ei oma tähtsust, kuna juunikuu eest võlga ei nõutud. See seisukoht on vale. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist kalendrikuu eest ette.
5. juuni 2021 elatise makse oli seega
6. a juulikuu eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.
8. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga, kuna hageja hagihind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks (tl 43). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, samuti ei ole maakohus rikkunud selgelt menetlusõiguse norme, mh tõendite hindamise osas. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks.
9. Hageja esitas kostja vastu

§ 1043, § 1045 lg l p 7 ja 8 ja § 1050 alusel nõude kahju hüvitamiseks.

Hageja väitel tekkis talle kahju seetõttu, et kostja algatas alaealiste laste nimel kohtulahendist tuleneva elatise nõude sundtäitmiseks hageja suhtes täitemenetluse, kuigi kostja oli ise varem öelnud, et ta ei soovi elatise tasumist. Hageja kahjuks on täitemenetluse kulud. 7.

1. Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et hageja kohustus Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määruse alusel tasuma oma kahele lapsele elatist kokku 100 eurot iga jooksva kuu eest
4. kuupäevaks kostja pangakontole. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei olnud tema suhtes täitemenetluste alustamise ajaks tasunud lastele elatist perioodi eest, mille osas täitemenetlused alustati, s.o juulist 2021 kuni oktoobrini
5. Kuna hageja kohustus kohtulahendi kohaselt tasuma elatist jooksva kuu eest
6. kuupäevaks, ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg
7. Hageja poolt
8. juunil 2021 tehtud elatise makset ei saa seega käsitleda
9. juuli kuu elatise maksmise kohustuse täitmisena ainuüksi PKS § 100 lõikele 4 tuginedes. 7.
10. Maakohus ei kohaldanud

§ 119

valesti.

§ 119

lg 1 järgi eeldab vastuvõtuviivitusse sattumine, et võlgnik pakub võlausaldajale täitmist, kuid ta ei saa oma kohustust täita võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Perioodilise elatise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks iga kuu uuesti (nt RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.1). Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et hageja ei pakkunud perioodil juuli 2021 kuni oktoober 2022 elatise maksmise kohustuse täitmist. Isegi, kui hageja oleks pakkunud täitmist, kuid ta ei oleks saanud oma kohustust laste esindaja, s.o kostja, tõttu täita, oleks hageja saanud kohustuse

§ 120

lg 1 ja § 122 lg 1 järgi täita raha 4 notari juures tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega ja sellest

§ 120lg 3 järgi kostjale teatamisega.

7.3. Maakohus ei rikkunud menetlus- ega materiaalõiguse norme, kui pidas hageja väited selle kohta, et kostja ei soovinudki elatist saada, põhjendamatuks. Hageja kohtulahendist tulenevad kohustused maksta lastele juulist 2021 oktoobrini 2022 elatist ei saanud seega

§ 186p 4 ning § 207 lg 1 ja 2 järgi olla enne täitemenetluse alustamist lõppenud. 8. Hagi jäi rahuldamata. Menetluskulude Ts

MS § 162 lg 1 alusel hageja kanda jätmine oli seega põhjendatud.

1. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust kostjale kätte. See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole selles menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
3. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Kuna kaebuse menetlusse võtmata jätmisel kuulub apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamisele, ei ole vaja eelnimetatud menetlusabi taotlust lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) 5