Obsah (11)

§ 651§ 456§ 654§ 436§ 5§ 652§ 230§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. detsember 2023 Tsiviilasja numbe

) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on

§ 456lg 2 p 1 alusel selles osas jõustunud.

9. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 9.

1. Maakohus ei eksinud TLS § 68 lg 1 kohaldamisel. Viidatud sätte järgi antakse töötajale põhipuhkust töötatud aja eest. Ringkonnakohtu hinnangul on sättes "töötatud aja" all silmas peetud töösuhte (TLS § 1 lg-d 1 ja 2) kestust. TLS § 68 lg-s 2 on sätestatud ka ajavahemikud, mida põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajavahemiku hulka ei arvestata. Käesolevas asjas ei ole tegemist selliste juhtumitega. Pooled ei ole menetluses vaielnud selle üle, et kostja ütles töölepingu üles
2. septembri
3. a avaldusega. Eelduslikult oli kostjal võimalus tööleping hageja väidetavate rikkumiste tõttu ka varem üles öelda. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt selleks takistusi polnud. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja töötas kostja juures alates
4. juunist kuni
5. septembrini 2020 ning hagejal on õigus põhipuhkusele selle töötatud ajavahemiku eest. 9.
6. Apellatsioonkaebuses viidatud TLS § 95 lg 2 ja § 105 lg 2 ei ole vaidluse eset arvestades asjakohased. Nagu eelnevalt märgitud, ei vaidle pooled selle üle, et tööleping on kostja ülesütlemisavalduse alusel lõppenud
7. septembril
8. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna hageja ei ole töölepingu ülesütlemist (ja ülesütlemisavalduses esitatud põhjendusi, I kd, tl 37) seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TLS § 105 lg 1) 6 vaidlustanud, on hageja omaks võtnud, et ta augustis 2020 kostjale tööd ei teinud. Kohtu arvates ei tulene TLS § 105 lg-st 2 ega ka muudest seadusesätetest sellist õiguslikku tagajärge. 9.
9. Apellatsioonkaebuse väidetest jääb selgusetuks, millega on maakohus rikkunud kohtu selgitamiskohustust, millises osas on vaidlustatud otsus kostjale üllatav ning kuidas need väidetavad rikkumised võisid mõjutada asja lahendamise tulemust. Maakohtu otsus on kontrollitavas osas nõuetekohaselt põhjendatud (

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8) ning apellatsioonkaebuses väidetud vastuolusid ringkonnakohus maakohtu otsuses ei tähelda.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 652

lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud.

§ 652

lg 3 p 2 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja on asunud apellatsioonkaebuses väitma, et hagejal säilis pärast töölepingu sõlmimist kostjaga töösuhe ka teise tööandja, Advance Sports Installation Europe AS-iga ning

1. a augustis täitiski hageja selle tööandja (mitte kostja) tööülesandeid. Seega oli hagejal apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kostja arvates alates
2. juunist 2020 (kuni pooltevahelise töölepingu lõppemiseni) kaks paralleelset töösuhet. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud sellel, et hagejal oli alates
3. juunist 2020 nimetatud kaks paralleelset töösuhet – kostjaga ning Advance Sports Installation Europe AS-iga. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused, mis võimaldaksid kõnealuse uue asjaoluga apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. 9.
4. Maakohus ei ole ka eksinud tõendite hindamisel ega tõlgendanud ebaõigesti elulisi asjaolusid. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas

§ 230lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetega.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Muu hulgas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna hageja kinnituste kohaselt ei palunud ega vajanud hageja töötasu ettemaksu, ei tõenda üksnes tööandja (kostja) poolt maksekorralduse selgitusse märgitud sõna "avanss" töötasu ettemaksu. 10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning otsustusi hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

11. Ringkonnakohus määrab

§ 174lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

11.

1. Hageja
2. novembril 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 510 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja M. Valgmäe teinud menetluses toiminguid järgmiselt: vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (3 tundi), ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a määrusega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine (kokku 0,75 tundi) ning menetluskulu nimekirja koostamine ringkonnakohtule (0,5 tundi). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Hageja 7 kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 11.
5. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 11.3.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Ringkonnakohus leiab, et asja keerukust ja mahukust ning apellatsiooniastmes esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on ringkonnakohtu arvates samuti

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 11.

1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 510 eurot (4,25 t × 120) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 11.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 8