Obsah (18)

§ 4023§ 298§ 4024§ 294§ 344§ 345§ 63§ 68§ 73§ 78§ 831§ 288§ 209§ 84§ 5§ 293§ 121§ 274

1-17-3920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2020, Tallinn Kxxxxnaalasja number 1-17-3920 (13221000063) Kohtunik Elina Elki

§ § 294 lg 2 p-de 1 ja 4 (alates 1. jaanuarist 2015

§ 4023

lg 1), § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi ja Toomas Perve süüdistuses

§ 298lg 2 (alates 15.

juuli 2013

§ 298lg 2 p-de 1 ja 3 ning alates 1.

jaanuarist 2015

§ 4024

lg 1), § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav P.G (isikukood: XXX; elukoht: xxxx; kontaktandmed: xxxx, xxxx, xxxx; töökoht: xxxx, xxxx; EV kodakondsus; kõrgharidus; emakeel: eesti; kahtlustatavana kinni peetud 02.12.2013, vabastatud 03.12.2013; kxxxxnaalkorras varem karistamata) Kaitsja Jüri Leppik Süüdistatav Toomas Perve (isikukood: 36212246013; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; EV kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: eesti; kxxxxnaalkorras varem karistamata) Kaitsja Margo Normann Kannatanu Xxxx AS; registrikood 10263574, Põrguvälja tee 3, Rae vald 1 1-17-3920 vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Kannatanu esindaja Advokaadibüroo TGS Baltic AS; Ahtri 6a, 10151 Tallinn; e-post: menetlus@tgsbaltic.com RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 lg 1, § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 lg 1 p 61 ning § 309 lg-st 3 ja TsMS § 429 lg-st 1 kohus otsustas: 1. Tunnistada P.G süüdi

§ 294lg 2 p-de 1 ja 4 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 4023lg 1) järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud.

2. Tunnistada P.G süüdi

§ 344lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 kuud.

3. Tunnistada P.G süüdi

§ 345lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3 kuud.

4.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista P.G-le liitkaristusena 6 kuud vangistust. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes P.G-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka P.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb 3 kuud 28 päeva vangistust. 7.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga. 8.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.

9.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista P.G-lt konfiskeexxxxse asendamise korras 51 150 eurot. Konfiskeexxxxse asendamise tagamiseks kuni nõude täitmiseni jätta aresti alla sularaha 51 150 eurot, mis on arestitud konfiskeexxxxse asendamise tagamiseks Harju Maakohtu 11. detsembri 2013. a määrusega asjas nr 1-13-11013. 10. Lõpetada süüdistatava Toomas Perve suhtes kriminaalmenetlus

§ 298lg 2 (alates 15.

juulist 2013

§ 298lg 2 p-de 1 ja 3 ning alates 1.

jaanuarist 2015

§ 4024lg 1) ja § 345 lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel Kr

MS § 202 lg 1 alusel.

1. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat Toomas Perve tasuma riigituludesse 1000 (üks tuhat) eurot.
2. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 3 määrata KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse kuulutamisest. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE571010220229377229 SEB Pank AS-is ja maksekorraldusele märkida selgitusena „Toomas Perve, kxxxxnaalasi 1-17-3920“ ja viitenumber
3. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
4. Kui Toomas Perve ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel 2 1-17-3920 kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
5. Lõpetada menetlus kannatanu Xxxx AS tsiviilhagi osas Toomas Perve suhtes hagist loobumise tõttu.
6. Asitõendid – salvestised teabekandjatel, mis asuvad kxxxxnaaltoimikus, jätta kxxxxnaalasja juurde. IT-seadmete koopiafailid, mis asuvad Keskkxxxxnaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo andmehoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
7. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista P.G-lt riigituludesse menetluskuluna teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sun draha 876 eurot.
8. Menetluskulu tuleb tasuda 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700014762 ja selgitus „P.G, kxxxxnaalasi 1-17-3920, sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista P.G-lt Xxxx AS kasuks kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku tasu katteks 10 400 eurot. Jätta läbi vaatamata kannatanu taotlus osas, mis puudutab kriminaalmenetluses kantud määruskaebemenetlustega seotud kulu kuni Harju Maakohtu
10. juuni
11. a kohtuotsuse tühistamise ja kxxxxnaaltoimiku tagastamiseni prokuratuurile.
12. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtuotsuse resolutsiooni p-d 10-13 ei ole vaidlustatavad. SÜÜDISTUS P.G süüdistatakse selles, et tema eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuna pani toime altkäemaksu võtmise nii enda kui enda poolt juhitud Xxxx OÜ (reg xxxx) huvides vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest. Nimelt P.G töötas ajavahemikul 12.10.1998-02.12.2013 Xxxx AS-is töölepingu nr xxxx
13. aprilli 2012 redaktsiooni (jõustus tagasiulatuvalt 01.04.2012) kohaselt kinnisvaraosakonna projektijuhi ametikohal. Vastavalt töölepingu p-st 2.3 lähtub töötaja oma tööülesannete täitmisel töölepingust, 3 1-17-3920 ametijuhendist, tööandja juures tööd korraldavatest dokumentidest ja tööandja poolt antavatest korraldustest ja juhistest. Projektijuhi ametijuhendi kohaselt oli P.G töö üldiseks eesmärgiks kaupluste või muude ettevõtte tegevuseks vajalike rajatiste avamise, ümberkujundamise ja rekonstrueexxxxse arendusprojektide juhtimine. Projektijuhi ametijuhendi kohaselt on projektijuhi peamised tulemusvaldkonnad järgmised: 1) Projekti juhtimine, mis hõlmab kokkulepitud ajakavade, eelarvete, tehniliste kirjelduste ja ettevõttesiseste ja väliste suunistega kooskõlas olevat projekti läbiviimise korraldamist, projektiarendusjuhile aruandmist, asjakohase teabevahetuse korraldamist, tarnijatelt tarnete vastuvõtmist kooskõlas allkirjastatud lepingutingimustega, projekti objekti üleandmist rajatiste ja seadmete edasise hooldamise eest vastutavale isikule, projektimeeskonna igapäevast juhtimist; 2) Projekti eelarve haldamine ja tegelike kulude/investeeringute kontroll, mille juures on projektijuhi ülesandeks tagada, et projekt teostatakse vastavalt kindlaksmääratud eelarvele, esitada projekti arendusjuhile kinnitamiseks projekti üksikasjalik eelarve, vajadusel projekti eelarve ületamise ettepanekute koostamine, projekti tegelike kulude ja eelarve jooksev võrdlemine ning vastavusaruande koostamine projekti lõpparuande järgselt. Projektijuhi ametijuhendist nähtuvalt kuulub ametikoha, sh P.G vastutusalasse kogu Xxxx grupi tegevus Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata konkreetsest juriidilisest üksusest. Töötades projektijuhina Xxxx AS-i kinnisvaraosakonnas, oli P.G ülesandeks arendusprojektiga seonduvate hanketingimuste koostamine, pakkumiste küsimine, pakkumiste hindamiskomisjoni töös osalemine, pakkujatega läbirääkimiste pidamine, sõlmitavate lepingute ettevalmistamine ning sõlmitud lepingu alusel teostavate tööde üle järelevalve teostamine ja teostatud tööde vastuvõtmine, sh teostatud tööde eest esitatud arvete kinnitamine. P.G on füüsiline isik, kellel oli töölepingu alusel pädevus tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku Xxxx AS majandustegevuse huvides (samuti oli P.G ka kuni 19.06.2014 kehtinud

§ 288

lg 1 redaktsiooni mõistes ametiisik, kelle täita on juhtimis-, järelevalve- ja haldamisülesanded, samuti kuni 15.07.2013 kehtinud

§ 288lg 1-2 redaktsiooni mõistes).

Ühtlasi oli P.G OÜ xxxx juhatuse liige ja ainuosanik. Täites Xxxx AS kinnisvaraosakonnas projektijuhi ülesandeid pakkumiste küsimisel, pakkujatega läbirääkimiste pidamisel, teostatud tööde vastuvõtmisel ja nende eest esitatud arvete aktsepteexxxxsel, on P.G eelistanud Xxxx AS teostatavate ehitus- ja muude arendusprojektide raames töövõtjatena äriühinguid Xxxx AS (reg xxxx), Xxxx OÜ (reg xxxx), OÜ xxxx (reg xxxx), OÜ xxxx (reg xxxx), OÜ xxxx (reg xxxx), Xxxx OÜ (reg xxxx), OÜ xxxx (reg xxxx), OÜ xxxx (reg xxxx) ja korraldanud OÜ xxxx poolt teostatud tööde vastuvõtmise ja arvete aktsepteexxxxse ning tasumise arvetel märgitud summades vastutasuna selle eest, et tööde tellimuse saanud äriühingud annavad P.G-le altkäemaksu tema juhitava äriühingu Xxxx OÜ (reg xxxx) kaudu viimase nimel P.G poolt koostatud ja nimetatud äriühingutele esitatud fiktiivsete arvete alusel. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a Xxxx OÜ-d xxxx ümberehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige Toomas Perve P.G-le 4 1-17-3920 altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 24 000 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2012.a vastu Xxxx OÜ poolt xxxxx teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx ASi poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 1428 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2011.a vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx ASi poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 7200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2011.a teisel poolaastal Xxxx OÜ-d külmkambriteja külmasüsteemide ehitaja ning paigaldajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige U S P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 7200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2012.a vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud väli- ja sisereklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx ASi poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a esimesel poolaastal Xxxx OÜ-d Xxxx ehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis tollane Xxxx OÜ töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht J L P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 31 080 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a esimesel poolaastal AS xxxx xxxx elektritööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis AS-i xxxx projektijuht V B P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 14 400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a esimesel poolaastal Xxxx OÜ-d xxxx rulluste tarnija ja paigaldajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige E P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 3840 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2012.a vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx ASi poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isiku T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot. Vastustasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a Xxxx OÜ-d xxxx ehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis tollane Xxxx OÜ töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht J L P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 36 240 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a teisel poolaastal Xxxx OÜ-d xxxx rulluste tarnija ja paigaldajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige E P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele kokku 1200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a teisel poolaastal Xxxx AS-i xxxx elektritööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx AS-i projektijuht V B P.G-le 5 1-17-3920 altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 26 400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a teisel poolaastal Xxxx OÜ-d xxxx külmkambrite- ja külmasüsteemide ehitaja ning paigaldajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liikme U S P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 12 000 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2012.a teisel poolaastal vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx AS-i poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 2400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a teisel poolaastal Xxxx AS-i xxxx elektritööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx AS-i projektijuht V B P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 9600 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a teisel poolaastal Xxxx OÜ-d xxxx ümberehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige Toomas Perve P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 14 400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2012.a lõpus Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud väli- ja sisereklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx AS poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a lõpus, 2013.a alguses Xxxx OÜ-d xxxx ehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis endine Xxxx OÜ töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht J L P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 38 400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a lõpus ja 2013.a alguses OÜ-d xxxx ventilatsiooni ja jahutustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis ja lubas OÜ xxxx osanik ja juhatuse liige I U P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 27 600 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a lõpus Xxxx OÜ-d xxxx supermarketi ümberehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis xxxx OÜ endine töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht J L P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 7200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2012.a lõpus vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx ASi poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele kokku 2400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a alguses Xxxx OÜ-d xxxx supermarketi ümberehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige Toomas Perve P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 32 400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas xxxx OÜ-d 2012.a teisel poolaastal ja 2013.a 6 1-17-3920 esimesel poolaastal xxxx hüpermarketi ja xxxx hüpermarketi ventilatsiooni ja jahutustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige I U P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 64 800 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2012.a teisel poolaastal vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud väli- ja sisereklaami tööd ning korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx AS-i poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 2400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2012.a Xxxx OÜ-d Tatari Xxxx supermarketi ehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ endine töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht J L P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele 41 760 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a esimesel poolaastal Xxxx AS xxxx elektritööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx AS projektijuht V B P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 14 400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a esimesel poolaastal Xxxx OÜ-d xxxx külmkambrite- ja külmasüsteemide ehitaja ning paigaldajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige U S P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele 24 600 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2013.a teisel poolaastal vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud väli- ja sisereklaami tööd ning korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx AS-i poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele 3120 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a Xxxx OÜ-d xxxx fassaaditööde teostajana Xxxx AS jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige Toomas Perve P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele kokku 2400 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a teisel poolaastal Xxxx AS-i xxxx elektritööde teostajana, andis xxxx AS-i projektijuht V B P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a Xxxx OÜ-d xxxx kaubandusseadmete ümberehitustööde teostajana, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige U S P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 6600 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a OÜ xxxx hüpermarketi kaubandusseadmete ümberehitustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis OÜ xxxx osanik ja juhatuse liige U S P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvele 6000 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a Xxxx AS xxxx hüpermarketi elektritööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx AS-i projektijuht V B P.G-le OÜ xxxx kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 12 000 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013. a OÜ xxxx xxxx plaatimis-, demontaaži- ja lammutustööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, lubas OÜ xxxx osanik ja juhatuse liige J L 7 1-17-3920 septembris-oktoobris 2013 maksta P.G-le altkäemaksu Xxxx OÜ kaudu summas 4500 EUR. P.G nõustus J Le lubadusega maksta talle OÜ xxxx Xxxx AS xxxx objektil töövõtjana eelistamise eest altkäemaksu 4500 EUR ning lubas omakorda väljastada OÜ-le xxxx OÜ nimel arve. Altkäemaksu kättesaamiseks koostas P.G Xxxx OÜ nimel 25.11.2013.a arve nr 152 “Eriosade projekti juhtimine, konsultatsioonid kooskõlastused xxxx” summas koos käibemaksuga 5400 eurot, mis jäi xxxx OÜ-l tasumata. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2013.a teisel poolaastal vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud väli- ja sisereklaami tööd ning korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx AS-i poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le OÜ xxxx kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 7200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a Xxxx OÜ-d xxxx supermarketi ehitustööde käigus külmseadmete tarnija ja paigaldajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige U S P.G-le OÜ xxxx kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 15000 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G võttis 2013.a teisel poolaastal vastu Xxxx OÜ poolt xxxx teostatud väli- ja sisereklaami tööd ning korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteexxxxse ja tasumise Xxxx AS-i poolt, andis Xxxx OÜ-ga seotud isik T P P.G-le OÜ xxxx kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a Xxxx AS-i xxxx supermarketi objektil elektritööde teostajana Xxxx AS-i jaoks, andis Xxxx AS-i projektijuht V B P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 12 000 eurot. Vastutasuna selle eest, et P.G eelistas 2013.a teisel poolaastal xxxx OÜ-d xxxx logistikakeskuses jahutusseadmete tarnija ja paigaldajana Xxxx AS-i jaoks, andis xxxx OÜ projektijuht E J P.G-le altkäemaksu OÜ xxxx kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 13 200 eurot. Eelpool nimetatud objektidele töövõtja otsimisel kuritarvitas P.G enda pädevust, sest eelistas hankes konkreetset pakkujat lähtuvalt iseenda erahuvidest, mitte tööandja huvidest. See sai võimalikuks, kuivõrd P.G pädevuses oli ette valmistada tema vastutusalas olevad hanked, koguda kokku vajalikud pakkumused ja vajadusel pidada täiendavaid läbirääkimisi pakkujatega. Sealhulgas on P.G oma ametiseisundit kuritarvitanud selliselt, et on edastanud informatsiooni hangete eelarveliste piiride kohta, mis on võimaldanud pakkumisi eelarve piires võimalikult kõrgeks tõsta; on edastanud informatsiooni hangete eelarve kohta, mis on võimaldanud pakkumisi vajadusel madalamaks muuta nii, et tagada võitu, kuid maksimaliseerides töövõtja kasumit; on edastanud informatsiooni teiste pakkumiste hindade kohta, mis on lubanud tarnijatel pakkumiste hindu kohandada; on võimaldanud hanke võita ning hiljem lisatöödega hinda tõsta; on esitanud andmeid hangete kohta enne hanke väljakuulutamist; on võimaldanud esitada pakkumisi tagantjärele; on esitanud andmeid hangete kohta enne hanke väljakuulutamist; on Xxxx AS-i nimel aktsepteerinud pakkumistest suuremaid arveid; on edastanud konkurentidele teiste tarnijate pakkumisi; on võtnud vastu ebasoodsaid pakkumisi. P.G teadis, et vastavalt kokkuleppele ostetakse võltsarvete alusel projektijuhtimise ja 8 1-17-3920 konsultatsiooniteenust P.G-le kuuluvast äriühingust Xxxx OÜ. Tegelikkuses Xxxx OÜ arvetel märgitud teenuseid ei osutanud. P.G esitas Xxxx OÜ nimelt arveid tegelikkuses mittetoimunud tehingute dokumenteexxxxseks eesmärgiga varjata tegelikku raha saamise kokkulepet tema ja teise osapoole vahel, millest P.G tööandja Xxxx AS ei olnud teadlik. Seega pani P.G toime altkäemaksu võtmise suures ulatuses ja isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu võtmise, s .o

§ 294lg 2 p -de 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 19.

juunist 2014 kvalifitseeritav

4023 lg 1 järgi altkäemaksu võtmisena erasektoris). Samuti süüdistatakse P.G selles, et tema pani juhatuse liikmena toime Xxxx OÜ arvete võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigus arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale. Arvete võltsimine seisnes selles, et P.G koostas ajavahemikul 2012-2013 enda juhitava OÜ xxxx nimelt arveid OÜ-le Xxxx, Xxxx AS-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le projektijuhtimise, konsultatsioonide ja kooskõlastuste eest ilma, et nende arvete alusel oleks Xxxx OÜ reaalselt töid teinud või teenuseid osutanud. Võltsitud arved andsid Xxxx OÜ-le õiguse võtta eespool nimetatud ettevõtetelt vastu arvetel märgitud rahasummad. Nimelt sellise tegevuse läbi omandas P.G läbi enda poolt juhitava Xxxx OÜ õiguse arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale ja arve saanud äriühing omandas õiguse Xxxx AS-i poolt tellitavate tööde teostamisele, samuti garantii, et teostatud tööd võetakse Xxxx AS-i esindaja P.G poolt kindlasti vastu. Kokku esitati arveid summas 530 868 eurot. Seega P.G pani toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s .o dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Samuti süüdistatakse P.G selles, et tema juhatuse liikmena pani toime Xxxx OÜ teadvalt võltsitud arvete kasutamise, mille alusel on võimalik omandada õigus arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale. Võltsitud arvete kasutamine seisnes selles, et P.G , OÜ xxxx juhatuse liikmena esitas ajavahemikul 2012-2013 tema poolt eelnevalt ilma, et Xxxx OÜ oleks reaalselt töid teinud või teenuseid osutanud, koostatud arved OÜ -le Xxxx, Xxxx AS-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le, Xxxx OÜ-le eesmärgiga omandada selliselt õigus võtta Xxxx OÜ pangakontodele vastu arvetel märgitud rahasummad. Sellise tegevuse läbi omandas Xxxx OÜ õiguse arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale ja arve saanud äriühing omandas õiguse Xxxx AS-i poolt tellitavate tööde teostamisele, samuti garantii, et teostatud tööd võetakse Xxxx AS-I esindaja P.G poolt kindlasti vastu. Xxxx OÜ nimel P.G poolt koostatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel tehti Xxxx OÜ-le ülekandeid kogusummas 520 668 eurot. Seega P.G pani toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Toomas Pervet süüdistatakse altkäemaksu andmises erasektoris, nimelt tema OÜ xxxx (reg xxxx) juhatuse liikmena andis altkäemaksu eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädevale isikule P.G-le nii süüdistatava kui ka Xxxx OÜ (reg xxxx) 9 1-17-3920 huvides vastutasuna P.G pädevuse kuritarvitamise eest. Nimelt P.G töötas ajavahemikul 12.10.1998-02.12.2013 Xxxx AS-is töölepingu nr xxxx 23.04.2012 redaktsiooni (jõustus tagasiulatuvalt 01.04.2012) kohaselt kinnisvaraosakonna projektijuhi ametikohal. Raha laekus P.G-le kuuluva ja tema poolt juhitava äriühingu Xxxx OÜ pangakontole nr xxxx Toomas Perve korraldusel Xxxx OÜ poolt. Xxxx AS-i kinnisvaraosakonna projektijuht P.G eelistas Xxxx OÜ-d (reg xxxx) ümberehitustööde teostajana xxxx supermarketi, xxxx, xxxx, xxxx objektidel. Sealhulgas on Toomas Perve olnud teadlik, et P.G oma ametiseisundit kuritarvitanud selliselt, et on edastanud informatsiooni hangete eelarveliste piiride kohta, mis on võimaldanud pakkumisi eelarve piires võimalikult kõrgeks tõsta; on edastanud informatsiooni hangete eelarve kohta, mis on võimaldanud pakkumisi vajadusel madalamaks muuta nii, et tagada võitu, kuid maksimaliseerides töövõtja kasumit; on edastanud informatsiooni teiste pakkumiste hindade kohta, mis on lubanud tarnijatel pakkumiste hindu kohandada; on võimaldanud hanke võita ning hiljem lisatöödega hinda tõsta; on esitanud andmeid hangete kohta enne hanke välja kuulutamist; on võimaldanud esitada pakkumisi tagantjärele; on esitanud andmeid hangete kohta enne hanke välja kuulutamist; on Xxxx AS-i nimel aktsepteerinud pakkumistest suuremaid arveid; on edastanud konkurentidele teiste tarnijate pakkumisi; on võtnud vastu ebasoodsaid pakkumisi. Seega pani Toomas Perve toime altkäemaksu andmise vähemalt teist korda, s.o

§ 298lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.

juulist 2013 kvalifitseeritav

298 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning alates 19. juunist 2014 kvalifitseeritav

§ 4024lg 1 järgi altkäemaksu andmisena erasektoris).

Samuti süüdistatakse Toomas Pervet teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Nimelt Toomas Perve, olles Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige, võttis

1. ja
2. aastal P.G-lt vastu viimase poolt OÜ xxxx nimelt koostatud võltsarveid, mis olid koostatud teenuste eest, mida OÜ xxxx ei ole tegelikult Xxxx OÜ-le osutanud ning milliste kohta Toomas Perve teadis, et teenuseid ei ole äriühingu poolt tegelikult osutatud. Sellise tegevuse läbi omandas Xxxx OÜ õiguse arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale ja arve saanud äriühing omandas õiguse Xxxx AS-i poolt tellitavate tööde teostamisele, samuti garantii, et teostatud tööd võetakse Xxxx AS esindaja P.G poolt kindlasti vastu. Seega Toomas Perve pani toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
2. aprillil 2017 süüdistusakti kxxxxnaalasjas nr 1-17-3920 (üldmenetluses), mille kohaselt P.G süüdistatakse

4023 lg 1, § 344 lg 1, 345 lg 1 ja § 209 lg 1- § 22 lg 3 järgi ning Toomas Pervet

§ 4024lg 1 järgi), § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi.

Süüdistusaktis nimetatud teiste süüdistatavate suhtes 10 1-17-3920 praeguses asjas menetlust ei toimu. Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusega anti süüdistatavad kohtu alla.
3. Harju Maakohtu
4. septembri
5. a määrusega jäeti Xxxx AS tsiviilhagi T. Perve vastu lahendamiseks eraldi menetluses. Seejärel rahuldas kohus süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri taotluse ning määras, et kxxxxnaalasi nr 1-17-3920 T. Perve ja P.G süüdistuses lahendatakse lühimenetluses.
6. Prokurör esitas kohtule
7. oktoobril 2019 T. Perve ja P.G muudetud süüdistuse, milles täpsustati teo õiguslik kvalifikatsioon ja täiendati teokirjeldust. P.G tegu kvalifitseeriti altkäemaksu võtmisena suures ulatuses ja isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu võtmise, s.o

§ 294lg 2 p-de 1, 4 järgi (alates 19.

juunist 2014 kvalifitseeritav

4023 lg 1 järgi altkäemaksu võtmisena erasektoris). Samuti süüdistati teda

§ 209

lg 1§ 22 lg 3,

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

T. Perve tegu kvalifitseeriti altkäemaksu andmisena vähemalt teist korda, s.o

§ 298lg 2 järgi (alates 15.

juulist 2013 kvalifitseeritav

298 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning alates 19. juunist 2014 kvalifitseeritav

§ 4024lg 1 järgi altkäemaksu andmisena erasektoris).

Samuti süüdistati teda

§ 209

lg 1,

§ 345lg 1 järgi.

P.G ja T. Perve end neile etteheidetavas tegudes süüdi ei tunnistanud.

1. Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus P.G ja T. Perve suhtes otstarbekusest osaliselt, s.o vastavalt

§ 209lg 1- § 22 lg 3 ja § 209 lg 1 järgi.

5. Kohtuvaidlustes palus prokurör tunnistada P.G süüdi

§ 294

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi (praegu kehtiv

§ 4023

lg 1) ja karistada teda vangistusega 3 aastat,

§ 344

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ja

§ 345

lg 1 järgi samuti vangistusega 6 kuud.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristusena vangistus 3 aastat, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Lugeda karistuse hulka eelvangistus 2 päeva, mistõttu ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 11 kuud 28 päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti palus prokurör

§ 84alusel mõista P.G-lt konfiskeexxxxse asendamise korras välja 51 150 eurot.

T. Perve osas palus prokurör lõpetada kriminaalmenetluse otstarbekusest KrMS § 202 alusel, pannes talle kohustuseks maksta riigituludesse 1000 eurot tähtajaga 6 kuud alates kohtulahendi tegemisest. Kui kohus ei nõustu selle taotlusega, palus prokurör tunnistada T. Perve süüdi

§ 298

lg 2 (praegu kehtiv

§ 4024

) järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta ning

§ 345

lg 1 järgi vangistusega 4 kuud.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristusena vangistus 1 aasta, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, s.o lõplikuks karistuseks jääb 8 kuud.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kannatanu esindaja palus samuti tunnistada P.G süüdi ja karistada teda vähemalt osaliselt reaalse vangistusega. T. Perve osas nõustus kannatanu esindaja süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega otstarbekusest ja loobus tsiviilhagist tema vastu. Samuti taotles kannatanu esindaja kannatanul tekkinud menetluskulude hüvitamist summas 20397 eurot P.G või riigi poolt. 11 1-17-3920
2. P.G kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmist ja P.G-le valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 13146 eurot. T. Perve kaitsja taotles lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava suhtes otstarbekusest KrMS § 202 alusel või mõista süüdistatav õigeks talle etteheidetavates kuritegudes ja hüvitada T. Pervele valitud kaitsjale makstud tasu summas 3720 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. P.G-le heidetakse ette altkäemaksu võtmist korduvalt ja suures ulatuses, s.o

§ 294lg 2 p-de 1, 4 järgi kvalifitseeritav tegu (alates 19.

juunist 2014 on tegu kvalifitseeritav

4023 lg 1 järgi altkäemaksu võtmisena erasektoris). Seega tuleb tuvastada, et P.G tegu oli karistatav teo toimepanemise ajal ja on jätkuvalt karistatav ka praegusel ajal. 9. Esmalt tuleb kohtu hinnangul kindlaks teha, et P.G vastab süüteokoosseisu nõutava subjekti tunnustele.

§ 294

eeldab teo toimepanijana ametiisikut

§ 288

tähenduses.

§ 288lg 2 kohaselt (kehtis 15.

märts 2007 – 15. juuli 2013) oli ametiisik

§-des 293–298 nimetatud kuritegudes ka füüsiline isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Seejärel muudeti

§ 288

lg 2 sõnastust ja ametiisikuna määratleti isikut, kellel on pädevus juhtida eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides. Alates 1. jaanuarist 2015 saab

§ 4023

lg 1 (altkäemaks erasektoris) järgi vastutada eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Kohus leiab, et P.G vastas koosseisusubjekti tunnustele nii teo toimepanemise ajal kui ka seejärel kehtinud seaduste kohaselt ja põhjendab seda järgmiselt. 9.

1. P.G töötas ajavahemikul 12.10.1998-02.12.2013 Xxxx AS-iga sõlmitud töölepingu kohaselt kinnisvaraosakonna projektijuhi ametikohal (vt kd I, lk 7-8), kelle ülesanded on sätestatud ametijuhendis (kd I, tl 9-13). Projektijuhi ametijuhendi kohaselt oli P.G töö üldine eesmärk kaupluste või muude ettevõtte tegevuseks vajalike rajatiste avamise, ümberkujundamise ja rekonstrueexxxxse arendusprojektide juhtimine (p 3 ja 4.1); projektide eelarvestamine ning tegelike kulude ja investeeringute kontroll (p 4.2), projektide teostamisega seotud varade ja teenuste ostmise korraldamine, lepingute läbirääkimine (p 4.6). Ametijuhendi kohaselt vastutab süüdistatav kogu kaupluste või muude rajatiste avamise/ümberkujundamise/rekonstrueexxxxsega seotud tegevuse eest, sealhulgas kõigi projektide rakendamisega seotud ettevõttesiseste/-väliste osapoolte koordineexxxxne. Samuti nähtub ametijuhendi p-st 1, et projektijuhi vastutusalasse kuulub kogu Xxxx grupi tegevus Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata konkreetsest juriidilisest üksusest. 9.
2. Tunnistaja K R, kes on Xxxx järelevalve osakonna juht (kd 20, tl 1-4) andis ütlusi selle kohta, et P.G töö sisu oli xxxx kinnisvaraprojektide ehituskorraldus, s.t vastavate hangete läbiviimine, pakkujatega suhtlemine ja otsuste vastuvõtmine. Selle käigus pidi P.G valvama ehitusprojektide täitmise järele ja võtma täitmise vastu. Kuni 50 000 hanke puhul ei kaasata komisjoni, vaid võetakse 2-3 võrdlevat pakkumist ja sõlmitakse leping. Hanke läbiviija valib võitja, arutades seda läbi osakonnajuhatajaga. 50 000 – 300 000 eurot hõlmava hanke puhul on 12 1-17-3920 kolmeliikmeline komisjon ja 300 000 eurot ületavate hangete puhul kaasatakse komisjoni üks välisosakonna liige (GNFR). K.R kirjeldas üksikasjalikult hangete läbiviimist Xxxx AS-s ja selgitas, et kogu sisulise töö hangete ettevalmistamisel ja pakkujatega läbirääkimisel tegi P.G. Samuti kinnitas K.R, et xxxx AS on xxxx tütarettevõte, mis tegeleb kinnisvaraga. Tunnistaja E.S (end L), kes on Xxxx AS kinnisvarajuht (kd 20, tl 7-12), selgitas, et P.G oli tema alluv, kes vastutas kinnisvaraosakonna projektide juhtimise eest algusest lõpuni, hinnapakkumise võtmisest kuni objekti vastuvõtmiseni, sh kogu vahepealne koordineexxxxne ja kontroll. P.G valmistas ette ka hankedokumentide sisu, s.t tehniline joonis või ehitusprojekt või muu lähteinfoga dokument pakkumise koostamiseks. Tunnistaja S kinnitas, et juhul kui pakkumine on eelarves, ei süvenenud ta täpsemalt projekti sisusse. Kui ei olnud, siis suhtlesid nad pakkujaga rohkem. Kuigi komisjon, kes otsustas hangete üle, oli kolmeliikmeline, lähtuti P.G professionaalsusest ja tema edastatud andmetest, sh vastutas P.G ka pakkujatega läbirääkimiste pidamise eest. See puudutab ehitushankeid ja külmasüsteemi paigaldushankeid; tehnika (ostmise) kohta olid sõlmitud lepingud n-ö xxxx põhiselt ja selles osas olid hinnakirjad paigas. Tunnistaja ütluste kohaselt allkirjastas tema ehituslepinguid, jälgides eelarvet, kuid sisendi selleks andis P.G . Ka tunnistaja U S, kes töötab AS xxxx kinnisvarajuhina kirjeldas põhjalikult ja analoogselt teiste tunnistajatega P.G ülesandeid, hangete protsessi ja muu hulgas ka lisatööde tegemise korda, mille kohaselt ehitaja peab esitama kirjaliku pakkumise ja kui lisatööd ei ületa 10% eelarvest, siis nende kohta annab nõusoleku kinnisvarajuht. P.G ülesandeid ja töö sisu kirjeldab samalaadselt teiste tunnistajatega ka tunnistaja E A, kes töötas xxxx haldusspetsialistina ja osales hankekomisjoni töös (kd 20, tl ), kes kinnitas, et hankeprotsesse organiseeris algusest lõpuni just P.G, kuigi hankepakkumisi saadeti ilmselt ka kinnisvarajuht Lale. 9.
3. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et töölepingu ja ametijuhendi kohaselt pidi P.G tegutsema eraõigusliku juriidilise isiku ehk Xxxx gruppi kuuluvate äriühingute nimel ja huvides, täites arendusprojektides juhtimis-, järelevalve ja haldamisülesandeid seoses grupi tegevusega hõlmatud kaupluste või muude rajatiste projektitöödega. Ka tunnistajate ütlustest nähtub, et P.G tegeles lepingute läbirääkimisega ja nende sisulise ettevalmistamisega, tema ülesannete hulka kuulus osapoolte tegevuse koordineexxxxne ja projektide kulude kontroll. Kohus märgib, et isegi kui lepingu allkirjastas lõppkokkuvõttes kinnisvarajuht, tegutses P.G selle sisulise suunaja ja ettevalmistajana, mis vastab ametiisiku mõiste tunnustele. Samuti lükkavad tunnistajate ütlused ümber P.G kohtuistungil antud ütlusi, et lepingute sõlmimisel ei saanud ta eelistada ühte või teist ettevõtet, sest paljude äriühingute puhul oli juba Xxxx poolt ette otsustatud, kes neid töid teeb või ei vastanud paljud ettevõtted üldse pakkumiskutsele, kuna töö oli nende jaoks liiga keeruline. Tema ütluste usaldusväärsust kahandab kohtu silmis ka tõsiasi, et P.G ei suutnud selgitada, kes sellise otsuse eelnevalt tegi ega viidata selles osas ühelegi dokumendile. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu eriti tunnistaja S selgitustele, et ehitushangete osas ei olnud Xxxxl mingeid raamkokkuleppeid kindlate äriühingutega ega olnud ette öeldud, kellega tuleb leping sõlmida, ning seda kinnitavad ka teised tunnistajad, kes kirjeldavad hankeprotsessi. Kohtu hinnangul kinnitab tunnistajate ütluste usaldusväärsust see, et nad kirjeldavad P.G ülesandeid laias laastus analoogselt ja need kirjeldused on kooskõlas ka süüdistatava ametijuhendiga. Eeltoodust tulenevalt peab 13 1-17-3920 kohus P.G ütlusi selles osas (töötegijate ettemääratus Xxxx poolt) ebausaldusväärseks ja jätab neid tõendikogumist kõrvale. Seega oli P.G

§ 288lg-te 1 ja 2 tähenduses ametiisiku mõistele vastav pädevus ja ülesanded.

Vaieldamatult on vastavad ülesanded käsitatavad ka Xxxx majandustegevuse osana, sest on seotud ettevõtte põhitegevusega ehk jaemüügiga. Samuti on tuvastatud, et süüdistatava tegevus seisnes ka ettevõtte nimel tegutsemisele suhetes ehitus- jm teenuste pakkujatega. 10. Süüdistuse kohaselt sai P.G äriühingutelt Xxxx AS (reg xxxx) – füüsilise isikuna V B, Xxxx OÜ (reg xxxx) – E P, OÜ xxxx (reg xxxx) – J L, OÜ xxxx (reg xxxx) – I U, OÜ xxxx (reg xxxx) – Toomas Perve, Xxxx OÜ (reg xxxx) – U S, OÜ xxxx (reg xxxx) – J L, OÜ xxxx (reg xxxx) – E J ja OÜ xxxx – T P altkäemaksu tema juhitava äriühingu Xxxx OÜ (reg xxxx) kaudu viimase nimel P.G poolt koostatud ja nimetatud äriühingutele esitatud fiktiivsete arvete alusel. Varana on käsitatavad süüdistuses nimetatud rahasummad, mida äriühingute esindajad kandsid OÜ Xxxx OÜ arveldusarvele. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt tuleb vara mõiste sisustamisel lähtuda TsÜS §-st 66, mille kohaselt vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (vt nt RKKK 3-1-1-14-14, p 904). Arveldusarvel olev raha kui nõudeõigus panga vastu on käsitatav varana. Puutuvalt sellesse, kas vara tuleb lugeda üleantuks OÜ-le xxxx või P.G-le, ei ole see kohtu hinnangul määrav, sest karistatav on ametiisiku poolt vara vastuvõtmine nii endale kui ka kolmandale isikule (RKKK 3-1-1-14-14, p 899). Siiski ilmneb OÜ xxxx äriregistri andmetest ja majandusaasta aruandest (kd 1, tl 18-27), et P.G oli selle ainuosanik ja juhatuse liige, mis andis tal võimaluse osaühingu arveldusarvele laekunud vara vahetult käsutada. Muu hulgas on P.G isiklikule arveldusarvele üle kantud OÜ xxxx arvelduskontolt 50132,63 eurot selgitusega „avansiaruanne“; samuti on äriühingu arvelduskontolt tehtud kaardimakseid näiteks riidepoodides (xxxx, xxxx ja xxxx), spordipoodides (xxxx, xxxx) ja tehtud ülekanne xxxx ASle sõiduauto xxxx ostu-müügitehingu käigus – see nähtub vaatlusprotokollist koos lisadega (kd 27, lk 145-166), milles on vaadeldud OÜ xxxx arvelduskontode väljavõtteid) ja vaatlusprotokollist koos lisadega, milles on vaadeldud P.G arvelduskontode väljavõtteid (kd 27, lk 167-192). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud summad, mida isikud kandsid OÜ xxxx arveldusarvele on vaadeldavad varana

§ 294

ja § 4023 tähenduses, mis on antud ametiisikule (majandustegevuses tegutsemiseks pädevale isikule) või, alternatiivselt, kolmandale isikule, aga ametiisiku (majandustegevuses tegutsemiseks pädevale isikule) käsutamiseks ja tema huvides. Vastavate rahasummade ülekandmisega oli täidetud seega ka vastuvõtmise tunnus. 11. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas P.G sai raha vastutasuks ametiseisundi kasutamise (

§ 294

) või

§ 4023

tunnustest lähtudes pädevuse kuritarvitamise käigus toimepandud teo eest, s.o kas esineb ekvivalentsussuhe ja kas kokkulepitavad teod kuulusid P.G ametialasesse pädevusse. Ametiisik ja altkäemaksuandja peavad kohtupraktika kohaselt olema ühel meelel, et ametiisik nõustub soodustuse saamisega ametialase vastuteene eest ehk peab osaliselt valitsema arusaam, et altkäemaksu andja jaoks on see sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene ja altkäemaksu võtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasustatud teene. (RKKK nr 3-1-1-118-06, p 14). Oluline on seejuures, et s üüteokoosseisu moodustab isiku poolt vara vastuvõtmine teo eest, mille toimepanemiseks ta kasutab ära (või kuritarvitab) oma 14 1-17-3920 ametiseisundit, s.o teo toimepanemine on võimalik vaid seetõttu, et isikul on äriühingus teatav positsioon või pädevus, mis võimaldab tegu teise isiku huvides toime panna. Seejuures ei pea tegu olema tegelikkuses toime pandud, vaid oluline on kokkulepe vara vastuvõtja ja andja vahel. Ametialane tegu, mida ametiisik toime paneb, ei pea olema seejuures ühemõtteliselt kindlaks määratud, kuid peab olema mingilgi määral konkretiseeritud (vt nt RKKK 1-187807/58, p 13; 3-1-1-31-14, p 21.1).

1. Praegusel juhul seisnes tegu süüdistuse kohaselt selles, et P.G eelistas ehitusobjektidele töövõtja otsimisel ja seejärel tööde teostamise käigus konkreetset pakkujat, lähtudes seejuures eeskätt sellest, kas äriühing ja selle esindaja olid nõus maksma talle konsultatsiooniteenuse eest. Muu hulgas edastas ta informatsiooni hangete eelarveliste piiride kohta, mis on võimaldanud pakkumisi eelarve piires võimalikult kõrgeks tõsta; edastas informatsiooni hangete eelarve kohta, mis on võimaldanud pakkumisi vajadusel madalamaks muuta nii, et tagada võitu, kuid maksimaliseerides töövõtja kasumit; edastas informatsiooni teiste pakkumiste hindade kohta, mis on lubanud tarnijatel pakkumiste hindu kohandada; võimaldades hanke võita ning hiljem lisatöödega hinda tõsta; edastas andmeid hangete kohta enne hanke väljakuulutamist; võimaldas esitada pakkumisi tagantjärele; on Xxxx AS-i nimel aktsepteerinud pakkumistest suuremaid arveid; on edastanud konkurentidele teiste tarnijate pakkumisi; on võtnud vastu ebasoodsaid pakkumisi. Kohtu hinnangul on järgnevalt analüüsitud tõendite pinnalt tuvastatud, et P.G teod, mis moodustasid altkäemaksu kokkuleppe eseme, seisnesid puhul läbivalt mitte enda tööandja ehk Xxxx huvides, vaid vastava hanke läbiviimisel ja hiljem tööde teostamisel tööde teostajate huvide järgimises, kes andsid üle vara tema äriühingule OÜ xxxx ja just sellest tulenevalt. Kohtu hinnangul tuleneb see järgmistest tõenditest. 12.
2. Esmalt kinnitavad seda vähemalt osaliselt juba süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt rahasummad, mida süüdistuses nimetatud äriühingud kandsid OÜ-le xxxx, moodustasid tasu P.G osutatud konsultatsiooniteenuste, sh ehituslikud eritööde konsultatsioonid, projektijuhtimine, alltöövõtjate konsulteexxxxne nendel projektidel, kus P.G tellis teenust või osales selle vastuvõtmisel Xxxx esindajana. Seega nähtub ka süüdistatava enda ütlustest, et raha oli saadud nende äriühingute huvides tegutsemise eest. Seejuures ilmneb ka OÜ xxxx pangaväljavõttest, mis on kajastatud vaatlusprotokollis, et ülekantava rahasumma kohta käivad selgitused puudutasid samu ehitusobjekte, kus P.G pidi tegutsema Xxxx esindajana. Seda kinnitavad läbivalt ka kõik kahtlustatavana ülekuulatud isikud, keda süüdistati vara andmises. Samuti kinnitas P.G, et summad lepiti kokku sõltuvalt tööde mahust, kuid kirjalikke lepinguid selles osas ei sõlmitud ega aruandeid ei tehtud, mis kohtu hinnangul seab kahtluse alla süüdistatava ütlusi selles osas, mis oli konkreetselt tehtava töö sisu. Selles osas olid süüdistatava kohtuistungil antud ütlused ka vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, milles süüdistatav kinnitas, et arvetes oli palju õhku ja tegemist oli pistisega. Kohus leiab, et süüdistatava selgitused selle kohta, miks tema ütlused on muutunud, ei ole veenvad. Isegi kokkuleppemenetlusega nõustumisel ei ole isikul põhjust anda valeütlusi ja ennast süüstada. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus P.G ütlusi töö põhjendatuse ehk konsultatsioonide vajalikkuse osas usaldusväärseks ja leiab, et järgnevate tõenditega on tuvastatud, et tegelikult oli tasu suunatud äriühingutele Xxxxga lepingute kindlustamisele ja tööde teostamisel neile soodsate ja sobivate tingimuste saavutamine, sh tööde probleemideta vastuvõtmine. 15 1-17-3920 12.
3. Võttes arvesse väidetavate konsultatsioonide eest makstu ulatust, ei ole kuigi tavapärane, et selle kohta ei koostata dokumente, mida vajadusel kajastada raamatupidamises väljamakse ja sissemakse alusdokumentidena ning mis kirjeldavad konkreetset tööd, võttes arvesse ka nende tööülesannete eest makstavaid summasid. Samuti ei ole tavapärane, et vastava summa saab ühepoolselt määrata konsultatsiooni osutaja. Ühtlasi ilmneb P.G ametijuhendist ja eelviidatud Xxxx töötajate ütlustest, et väidetavalt OÜ xxxx kaudu osutatav konsultatsiooniteenus oli P.G tööülesanne Xxxxs. P.G enda ütluste kohaselt maksid süüdistuses nimetatud äriühingud talle raha seetõttu, et Xxxx projektid ei olnud piisavalt detailsed, mistõttu tööde teostamine nende alusel ei olnud võimalik ilma täiendavate konsultatsioonideta. Seejuures on märkimisväärne, et ametijuhendi ja Xxxx töötajate ütluste kohaselt kuulus ehitusprojekti lähteülesanne andmine ja sellega kaasnev nõustamine just P.G ülesannete hulka Xxxxs. Kohus nõustub seejuures ka kannatanu esindaja kohtuvaidlustes väljendatud seisukohaga, et juba konsultatsioonide eest makstavad summad aastate lõikes annavad alust kahelda selles, et neid maksti osutatava sisulise teenuse eest. On märkimisväärne, et ühegi arve puhul ei ole sellele märgitud hinnakalkulatsiooni ega töötunde või kulusid. Eelnevalt viidatud Xxxx OÜ majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõttel ei olnud töötajaid ega tööjõukulusid, seega pidi kogu väidetava töö tegema ise P.G, kes seda ka ei eita. Võttes arvesse, et süüdistatav töötas samal ajal täiskohaga Xxxxs, ei olnuks tal võimalik ka advokaadiga võrreldava tunnitasuga (nt 150-200 eurot/tund) teenuseid osutades puhtfüüsiliselt mahutada seda tööd Xxxx töö kõrvale, võttes arvesse, et süüdistuses märgitu kohaselt maksti Xxxx OÜ-le teenuste eest kokku üle poole miljoni eurot ja seda vähem kui 3 aasta jooksul. 12.
4. Täpsemalt on vastavaid kokkuleppeid kirjeldanud oma ütlustes I.U, keda kuulati kriminaalmenetluses üle kahtlustatavana P.G-le pistise andmises (kd 20, tl 190-212). I.U ütluste kohaselt Xxxx AS projektijuht P.G küsis Xxxx OÜ-lt hinnapakkumisi ning ütles, et selle eest, et Xxxx OÜ saaks võimaluse teha ventilatsiooni- ja isolatsioonitöid Xxxx AS-le tuleb talle maksta konsultatsioonitasu. Pärast tööde tellimist Xxxx OÜ-lt palus P.G hinnapakkumises nimetatud summat suurendada seoses lisanduvate kuluarvetega (s.o Xxxx OÜ poolt Xxxx OÜ-le esitatavad arved). Selleks esitas P.G Xxxx OÜ nimelt arved Xxxx OÜle kas tööde teostamise ajal või vahetult enne tööde lõpetamist. Xxxx OÜ hinnapakkumise summa sisaldas ka seda osa, mida Xxxx OÜ pidi hiljem maksma Xxxx OÜ-le. Hinnapakkumise summa suurenemise ja P.G-le makstava osa lepiti kokku kohtumistel avalikes söögikohtades, kus süüdistatav ütles I.Ule, millistest summadest jutt käis. Seega oli kokkulepe sisu see, et raha maksmine P.G-le kindlustab I.U ettevõttele lepingu Xxxxga, mida ta sai suunata tulenevalt oma tööülesannetest Xxxxs. Samuti tuleneb I.U ütlustest, et süüdistatav lahendas Xxxx OÜ huvides kõik probleemid, mis tekkisid ehitustöö käigus, näiteks kooskõlastades värvi ja materjali muudatuse või lubades vabalt valida tööde teostamise perioodi. OÜ xxxx esitas Xxxxle erinevaid hinnapakkumisi (hinna ja tehniliste detailide osas). P.G valis nendest sobiva ja sellele lisati OÜ-le xxxx makstava tasu. Tehtud tööd anti üle P.G-le ja veel ühele Xxxx tehnilisele töötajatele. Kohtu hinnangul on oluline, et I.U ütluste kohaselt ei tellinud OÜ xxxx OÜ-lt xxxx konkreetseid projekteexxxxs-, konsulteexxxxs- ja kooskõlastamise teenuseid ning peale arvete ei esitanud P.G-ga tema ettevõte OÜ-le xxxx muid dokumente. Raha maksti 16 1-17-3920 selle eest, et saada töid ja et nende tegemise ei tekiks probleeme. Seega kinnitavad I.U ütlused, et P.G ja OÜ xxxx ei osutanud tegelikult OÜ-le xxxx selles mahus ja arvetele märgitud sisuga konsulteerimisteenuseid. Kohtu hinnangul nähtub ütlustest selgelt, et tasu maksmine oli seotud sellega, et P.G oli nende lepingute puhul teise poole ehk tellija esindaja ja tegeles projektiga Xxxxs töötamise tõttu, mitte seetõttu, et OÜ xxxx vajas täiendavat konsultatsiooniteenust kui sellist. Kohtul ei ole alust pidada I.U ütlusi ebausaldusväärseks, võttes arvesse, et sisulise töö kohta puuduvad igasugused lepingud või seda kirjeldavad dokumendid. Kuigi kohtu käsutuses ei ole tõendusteavet konsultatsiooniteenuse tavapärase hinnataseme kohta, siis makstavad summad iga projekti lõikes ületasid seejuures reeglina kordades P.G igakuist palka Xxxxs (töölepingu kohaselt 2000 eurot), mis tema ametijuhendi kohaselt hõlmas analoogseid ülesandeid. Nt OÜ xxxx tehtud tööde puhul maksti P.G-le Tartu Xxxx hüpermarketi (xxxx) projekti raames kokku 24 000 eurot (3600 jäi maksmata), Xxxx xxxx puhul kokku 64 800 eurot 3 kuu jooksul. Tunnistaja ütlusi kinnitab vähemalt kaudselt tema e-kirjavahetus P.G-ga (vt
5. aprilli
6. a vaatlusprotokoll koos lisadega, mis kajastab OÜ xxxx läbiotsimisel leitud dokumente, vt protokoll koos lisade tabeliga kd 8, tl 1-4). Vaadeldud on muu hulgas P.G ja I.U meilivahetust, milles P.G eatab I.Ule, et ta valmistab ette kahte uut jahutuse hanget, kuid talle tundub, et OÜ xxxx ei ole sellest enam eriti huvitatud, sest I.U ei vasta enam tema kõnedele (tl 5). Samuti saadab P.G I.Ule kirja, kus nõuab koheselt arve tasumist (tl 6, 38). Samuti saadab I.U P.G-le kirja, kus märgib, et muudetud pakkumisele on lisatud „telefonis räägitud osa“ (tl 43). Kaudselt kinnitab I.U ütlusi ka tema kirjavahetus R V (lisa
7. augusti
8. a vaatlusprotokollile, milles vaadeldi I.U kasutuses olevaid IT-seadmeid, kd 16, tl 126-130), kus
9. juulil 2012 kell 15.21 teatab I.U, et saatis just Xxxx pakkumised ära, olles eelnevalt küsinud, kas saab pakkumise esitamiseks tund aega juurde, mille peale P.G vastas talle, et see pakkumine on koostatud „ainult neile“ (tl 134).
10. detsembril 2012 saadetud kirjas, mille teemaks on „xxxx logistikakeskuse projektid“ kirjutab I.U R. V, et ta arvab, kui nad teevad korraliku pakkumise, siis ta ütleb, et sobib ja tehke akt (tl 173).
11. oktoobril 2012 saadetud kirjas teemaga „xxxx“ teatab I.U, et rääkis P.G-ga üle, tema soov oli, et saaks enne aastavahetust tehtud, aga see oli pigem kantud sellest, et P.G saaks jõulupreemia (tl 179). Viimaks nähtub R. V kirjast I.Ule, kus teemaks on „Xxxxd, hinnapakkumised“ ja viimase vastusest kohtu hinnangul üsna selgelt, et P.G esitatavatel arvetel väidetavalt tehtud töö eest majanduslikku sisu ei ole ja R. V seab selliseid lisakulusid küsimuse alla, pidades seda vähemalt ebaeetiliseks (tl 142-143). 12.
12. I.U ütlustega on vähemalt osaliselt kooskõlas ka kahtlustatavana ülekuulatud U S ütlused. Nimelt selgitas U. S, et tema arusaamist mööda täitis P.G ehitusobjektidel OÜ xxxx jaoks küll vajalikke ülesandeid, s.o vahendas infot alltöövõtjatega ja andis vajadusel kohapeal juhiseid ning edastas teavet. Selle kohta ei olnud mingit kirjalikku lepingut, vaid suuline kokkulepe P.G initsiatiivil. U. S ütluste kohaselt arvestati P.G-le ehk OÜ-le xxxx väljamakstavad summad Xxxxle osutatud hinna sisse. Ühte või teist projekti alustades ei teadnud U. S kunagi, kui suureks see summa kujuneb, kuid ta sai seda hinnata projekti mahu pinnalt (kd 20, tl 223-231). Hilisemal ülekuulamisel tunnistas U. S, et jooksvalt on hinnapakkumisi muudetud P.G juhiste kohaselt ja temalt tulenevate lähteandmete 17 1-17-3920 kohaselt. OÜ-le xxxx väljamakstavad summad olid arvestatud hinnapakkumiste sisse. OÜ -le xxxx väljamakstavad summad olid suured ja sellises mahus teenust kindlasti ei osutatud. U. S möönis, et mingisuguse eelise see ilmselt andis ja arvete maksmisest keeldumisel olnuks tema ettevõttel Xxxx objektidel keerulisem (tl 237-238). 12.
13. Kahtlustatavana ülekuulatud E J i ütlustest (kd 21, tl 8-17) nähtub, et P.G pöördus kevadel 2013 Xxxx OÜ poole, küsides hinnapakkumist Xxxx AS-le jahutussüsteemi ehitamiseks. Algselt teatas P.G paari nädala möödudes, et jahutussüsteemi ei ole siiski vaja, sest Xxxxl ei ole raha, kuid sügisel 2013 helistas P.G uuesti ja ütles, et jahutussüsteemi on ikkagi vaja. Seejärel pakkus ta Xxxx OÜ-le teenust, mille kohaselt oleks ta esindanud ettevõtet, olles n-ö vahendajaks, et Xxxx OÜ saaks töö Xxxxs. Selle eest soovis P.G tasu, arve esitati OÜ xxxx vahendusel. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud, oli vaid suusõnaline kokkulepe. Vahenduse eest makstava summa – 13 200 eurot – määras P.G ja E. J ei tea, kuidas see kujunes. Kuna hinnapakkumine Xxxxle oli selleks ajaks juba esitatud, siis oli tegemist täiendava kuluga. Kohtu hinnangul nähtub ka E. J ütlustest, et mingit sisulist teenust P.G ettevõttele ei esitanud, seda enam, et hinnapakkumine oli selleks ajaks juba esitatud. E. J ei osanud seejuures selgitada ei seda, milles teenus seisnes ega sedagi, miks OÜ-l xxxx olnuks üldse vaja täiendavat vahendajat ja üsna märkimisväärset kulu ärisuhetes Xxxxga, kui vahendusteenust osutas seejuures Xxxx enda töötaja. Seega on kohtu hinnangul ilmne, et ainukeseks raha maksmise põhjuseks ja kokkuleppe esemeks võis olla ettevõttele Xxxxga lepingu kindlustamine, mida P.G sai lubada tulenevalt oma ametiülesannetest Xxxxs. 12.
14. Kahtlustatavana ülekuulatud E P on kirjeldanud samuti kokkulepet P.G-ga , mille kohaselt oli tal vaja P.G konsultatsioone, et teha objektidel tööd õigesti, s.t saada kogu teavet ehituse ja logistika kohta ning et tal ei oleks hiljem probleeme tööde üleandmisega. Konsultatsiooni eest maksti tasu OÜ-le xxxx ja vastav arve esitati ka Xxxxle. Konsultatsioonid olid suulised ja mingit kirjalikku lepingut selle kohta ei olnud, summat nimetas ta ise (kd 21, tl 25). Seega ilmneb ka E. P ütlustest vähemalt asjaolu, et P.G-le maksti tasu samade ülesannete eest, mida ta pidi täitma Xxxx esindajana ja sisuliselt selleks, et vältida võimalikke probleeme tööde üleandmisega. 12.
15. Samuti nähtub T Pi ja P.G kirjavahetusest (vt
16. augusti
17. a vaatlusprotokoll, milles vaadeldi T. P kasutuses olevate IT-seadmete koopiafailid ja selle lisad kd 16, tl ), et
18. oktoobril 2009 küsib T. P, mis hinnaga saaks teenust osutada xxxx, sest siis oleks temal lihtsam hinda pakkuda ja P.G vastas, et temal olemasoleva info kohaselt oleks hind orienteeruvalt 18 000-20 000 eurot. Sellest kirjavahetusest nähtub, et P.G väljastas teavet, mis sai talle teatavaks tööalaste läbirääkimiste käigus, mis oleks võimaldanud T. P ettevõttel (Xxxx OÜ) kohandada oma hinnapakkumist (tl 101).
19. juunil 2011 edastas P.G T. P kirja sisu kohaselt konkureeriva pakkumise xxxx Xxxx osas, mida esitas Xxxxle xxxx esindaja. Kohus ei näe põhjust kahelda selles, et kiri saadeti just T. P , sest vaatlusprotokolli kohaselt oli e-kirja adressaadiks xxxx ja e-kiri avastati T. P kasutuses oleva IT-seadme vaatlemisel. Seega avaldas P.G T. P ka selles osas õigustamatult teavet, mis kuulus tema tööandjale. Märkimisväärne, et kiri saadeti seejuures P.G erameiliaadressilt (xxxx), mis kinnitab, et P.G soovis hoida seda kirjavahetust oma tööandja eest igal juhul saladuses. 18 1-17-3920
20. Viimaks kinnitab süüdistust kohtu hinnangul ka
21. märtsi
22. a jälitustoimingu protokoll (kd 27, lk 1-86). Kohtumenetluses tutvustas prokuratuur kaitsjatele ja kannatanutele nii jälitustoimingu protokolli aluseks olevaid prokuratuuri taotlusi kui ka eeluurimiskohtuniku lubasid (kd 27, tl 87-89; 90-92). Kohus tutvus samuti jälitustoimikuga ja märgib jälitustegevuse seaduslikkuse osas järgmist. Vaidlust ei ole selles, et jälitustegevuse load on välja antud seaduses märgitud tähtajaks ja pädeva kohtuniku poolt. Kaitsjad on aga menetluses leidnud, et täidetud ei ole -põhimõte. Kohus möönab, et eeluurimiskohtuniku
23. septembril 2013 ja
24. oktoobril
25. a välja antud lubades on seda küsimust käsitletud üsna põgusalt, nõustudes prokuratuuri taotlusega, et jälitustoimingu tegemine on ainuvõimalik, sest muul viisil tõendite kogumine ei ole võimalik. Siiski ei saa eeluurimiskohtuniku välja antud lube tervikuna lugeda pealiskaudseks või üldsõnalisteks – nendes on põhjalikult analüüsitud senine menetluse käik ja kontrollitud ka seda, mis eesmärgil jälitustoiminguid tehakse, seostades seda konkreetsete sündmustega, mille kohta teabe kogumine on menetluses vajalik (P.G suhtlemine vara andjatega, uue tehingu planeeritud toimumine). Lisaks tuleb kohtu hinnangul võtta arvesse, et prokuratuuri
26. septembri
27. a ja
28. oktoobri
29. a taotlustes on põhjalikult analüüsitud küsimust sellest, miks tuleb käesolevas asjas tõendeid koguda just jälitustoiminguga, seda tuginedes nii konkreetses kriminaalasjas olemasolevale teabele kui ka kriminoloogilistele tõdedele, sh korruptsioonikuritegude tavapärase varjatuse kohta. Eeluurimiskohtuniku luba järgib nii struktuurilt kui ka sisult suuresti prokuratuuri taotlust, mistõttu kohtu hinnangul on alust järeldada (ja nii on seda määruses ka üheselt kirja pandud), et eeluurimiskohtunik nõustus prokuratuuri argumentidega ega pidanud vajalikuks neid üksikasjalikult korrata.
30. Puutuvalt jälitustoimingu protokolli sisusse, kinnitab see vastuvaidlematult süüdistust selles osas, et hinnapakkumiste suurendamine toimus vähemalt mõnel juhul P.G initsiatiivil ja oli seotud tema esitatavate arvetega. Seda kinnitab tema vestlus J L
31. septembril 2013, milles P.G teatab J.Lele, et ta sai kätte ja sobis, aga pani umbes 2 juurde, aga seda erinevates kohtades, mida kavatsetakse arutada hilisemas vestluses.
32. septembril 2013 helistab P.G J.Lele ja dikteerib, milliseid numbreid tuleb millisele arvepositsioonile juurde panna. Kohtu hinnangul ei ole tellija esindajal muud põhjust öelda tööde teostajale ette numbreid hinnapakkumise suurendamiseks, kui tulenevalt nendevahelisest altkäemaksukokkuleppest. Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav P.G kohtuistungil pakutud selgitus, et J.L ei pruukinud ise teada, milliseid töid tehakse juurde ja kui palju selles osas tuleb pakkumist suurendada. Räägitakse ka sellest, et P.G tahab mingit pakkumist juurde saada nii nagu J.L on varem teinud ja arveid võib teha tagantjärele. Hindade suurendamisest on juttu ka
33. oktoobril 2013 (kd 27, tl 3-5, tl 49). Vestluses U.S teatab P.G , et teeb viimasele arved ja kokku tahaks saada umbes 15 000 (tl 7).
34. oktoobril 2013 toimunud vestluses selgitab P.G U. S, et vaatas üle ja tegelikult saab sinna veel 4 liita, „kaks sulle, kaks mulle“, selgitades, mille alla saab vastavaid summasid paigutada (tl 10).
35. oktoobril 2013 arutatakse T. P seda, kuhu võiks arvel midagi lisada ja et arveid võiks teha ka tagantjärele (tl 32-33, 36). Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist, et
36. novembril 2013 helistab P.G T. P ja avaldab talle Xxxx järgmise aasta tööplaani, selgitades, milliseid võimalusi on selles T. P (tl 72). E. P helistab P.G ettepanekuga suurendada hinnapakkumist
37. novembril 2013 (tl 77). „Susserist“ xxxx ja võimalikest tulevastest tehingutest räägib P.G Toomas Pervega (kd 27, tl 64-73). T. Perve 19 1-17-3920 ettevõte deklareeris ka OÜ-le xxxx makstud summad Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni esitades pistise/altkäemaksuna.
38. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis on kohtu hinnangul vastuvaidlematult tuvastatud, et rahasummad, mida süüdistuses nimetatud äriühingud kandsid OÜ xxxx arveldusarvele on käsitletavad varana, mis on antud vastutasuks P.G poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise eest ehk altkäemaksuna. Võttes arvesse eeskätt süüdistuses nimetatud OÜ-le xxxx tehtud maksete ühetaolist mustrit (Xxxx projektide eest, suured summad alusdokumentide puudumisel, millel ei ole mingit selget arvestusalust, vaid tegemist on kõigi kahtlustatavana üle kuulatud isikute ütluste puhul P.G enda väljakäidud summadega) ehk n-ö ja eelnevalt kirjeldatud telefonikõnesid ja kirjavahetust on see kohtu hinnangul tuvastatud ka nendes tegudes, kus kokkuleppe teine pool (sh V. B, J.L, T. P ja T. Perve) eitas oma kohtueelses ütlustes raha maksmise kokkulepe seotust P.G tööülesannetega Xxxxs või ei soovinud ütlusi anda. Kohtu hinnangul ei ole V. B ja J.Le ütlused sellesse puutuvalt usaldusväärsed ja ta jätab neid tõendikogumist välja. Kohus märgib, et T. P ütlus selle kohta, et P.G ei saanud midagi tema heaks teha, kuna leping oli eelnevalt sõlmitud Xxxx xxxx osakonnaga, ei muuda kohtu hinnangut, sest selles osas (Xxxx OÜ) heidetakse P.G-le raha saamist tööde vastuvõtmise eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et P.G ja äriühingute esindajate ütlused seoses sellega, et P.G ka tegelikult osutas vastavatele äriühingutele teenust, mille eest talle tasuti ja see ei olnud vastuolus tema ametiülesannetega Xxxxs, on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta ka seetõttu, et sel juhul saanuks äriühingud kajastada neid oma Xxxxle esitatud arvetel ka vahetult (s.o märkides, et OÜ xxxx osutas konsultatsiooniteenust vastava summa väärtuses ), kuid seda ei ole tehtud.
39. Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 294redaktsiooni kohaselt (kuni 1.

jaanuarini 2015) vastutas ametiisik altkäemaksu võtmise eest vaid juhul, kui tema tegu oli ebaseaduslik. Seadusliku teo puhul vastutas ametiisik pistise võtmise eest, seega oli tegu samuti karistatav. Kuigi tegemist ei ole klassikalises mõttes põhi- ja kvalifitseeritud koosseisudega, on altkäemaks sisuliselt pistise modifitseeritud (raskem) koosseis. Selline seisukoht on põhjendatav sellega, et altkäemaksu võtmise ja andmise koosseisude keskse tunnuse moodustab ametiisiku õigusvastane tegu, samas kui pistise võtmise ja andmise puhul on selleks ametiisiku õiguspärane käitumine. Muude tunnuste osas langevad aga nii altkäemaksu kui pistise võtmise ja andmise süüteokoosseisud kokku. (RKKK nr 3-1-1-22-10, p 13.2). 16.

1. Küll aga tuleb tegu kvalifitseerida siiski teo toimepanemisel kehtinud seaduse järgi, mistõttu järgnevalt käsitleb kohus ka seda küsimus t. Ametiisiku teo lugemine seaduslikuks või ebaseaduslikuks ei sõltu teistest objektiivsetest koosseisutunnustest, vaid üksnes isoleeritult ametiisiku teole antavast hinnangust. Seega ei saa P.G tegevust muuta ebaseaduslikuks ainuüksi fakt, et ta võttis vastu raha ametialase teo eest. 16.
2. Kohtu hinnangul tuleb erasektoris toimepandava altkäemaksu puhul teo seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse hindamisel kontrollida konkreetse töötaja tegevust reguleerivat reeglistikku – näiteks töö- või käsunduslepingut, mille õiguslikuks aluseks võib olla omakorda eeskätt võlaõigusseadus, töölepingu seadus (sh selle § 15 lg 1 ja § 16 lg 1, mis sätestavad lojaalsuskohustust) või näiteks äriseadustiku normid, mis reguleerivaid juriidilise isiku 20 1-17-3920 juhtorgani liikmete ülesandeid. Sellega seoses märgib kohus, et P.G pani toime või lubas toime panna tegusid, mis olid otseselt vastuolus TLS § 15 lg 1 ja § 16 lg 1 ja selle alusel tema töölepingust, ametijuhendist ja Xxxx ärieetika poliitikast (mida isik pidi järgima töölepingu kohaselt) tulenevate kohustustega olla tööandjale lojaalne ja tegutseda viimase huvides, nimelt leppides äriühingule teenust osutavate ettevõtjatega hinnapakkumiste alusetus suurendamises ja vastava summa lisamises Xxxxle esitatavatele arvetele, seejuures seda arvetel üheselt kajastamata, valides teenuse pakkuja välja sõltuvalt sellest, kas viimane oli nõus tasuma OÜ-le xxxx raha (vastuolus töölepingu p 6.2.3, ärieetika poliitika p 2.2-2.3, 2.5), avaldades kolmandale isikule tööandja ärisaladusi (töölepingu p 6.2.1, ärieetika poliitika p 2.5). Kohus möönab siiski, et need normid võivad kohtupraktika valguses osutuda liiga üldisteks teo ebaseaduslikkuse määratlemisel, millisel juhul tuleb tegu ümberkvalifitseerida pistise võtmisena. Praegusel juhul ei ole enam sellel vaheteol määravat tähtsust, sest karistatav oli tegu selle toimepanemise ajal igal juhul ja teo eest võimalike õigusjärelmite hindamisel peab kohus lähtuma

§ 5

lg 2 mõttes kergeimast normist, milleks praegu on

§ 4023

ehk teise astme süütegu, mille eest mõistetavaks maksimaalkaristuseks on 5 aastat (ehk sama sanktsioon, mis pistisel

§ 293lg 2 p 1 ja 4 alusel).

Samuti ei vääraks see kohtu hinnangul seisukohta, et tegu oleks igal juhul karistatav

§ 4023

järgi isiku pädevuse kuritarvitusena, kuna nagu eelnevalt märgitud tuvastas kohus, et P.G tegu oli vastuolus tema tegevust reguleerivate normidega sisesuhtes Xxxxga. 16.

1. Hinnates võimalikke koosseisu kvalifitseerivaid tunnuseid leiab kohus, et P.G tegu vastab nii korduvalt kui ka suures ulatuses altkäemaksu võtmise tunnustele. P.G on võtnud altkäemaksu süüdistuses nimetatud erinevatelt isikutelt ja suurim summa ühe objekti eest oli 64 800 eurot (I.Ult), mis vastas nii teo toimepanemisel kui ka praegusel ajal suure ulatuse tunnustele (karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 kohaselt lähtuti suure kahju määrast, mis
2. a oli 29 000 eurot ja
3. aastal 32 000 eurot; kehtiva

§ 121kohaselt peab süüteo ulatus ületama 40 000 eurot).

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.G tegu vastab

§ 294

lg 2 p-de 1 j 4 objektiivsele koosseisule ja on praegusel ajal jätkuvalt karistatav

§ 4023lg 1 järgi.

Samuti on tegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatav oli teadlik oma ülesannetest Xxxxs ja sai aru, et raha vastuvõtmine on seotud tema ametiülesannetega, samuti oli ta teadlik sellest, et tema tegevus on vastuolus töölepingust tulenevate kohustustega. Muu hulgas tõendavad seda isiku vastused nn Xxxx ärieetika küsimustikule, milles isik eitas igasugust huvide konflikti. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 18. Järgnevalt hindab kohus P.G vastutust

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi arvete võltsimise ja võltsitud arvete kasutamise eest.

1. Siinkohal märgib kohus, et vastupidiselt kaitsja väidetule, tunnistab Eesti kohtupraktika intellektuaalset võltsimist ja seda mitmel korral just näidete puhul, mis puudutasid arveid, mis ei kajasta tegelikke asjaolusid. Kohtupraktikas on selgitatud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-1-1-40-11, p 13). Arve võltsimisega kahjustatakse

§-ga 344 kaitstavat õigushüve, s.o dokumendi puutumatust ja dokumendiga 21 1-17-3920 seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Arvega on võimalik tõendada õiguslikult olulisi asjaolusid ja kohtupraktikas on arvet dokumendina

§ 344lg 1 tähenduses käsitatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.

aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-20-14). Kuigi tsiviilõigused ja kohustused tulenevad üldjuhul arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest, võib arve olla kasutatav õiguse olemasolu tõendamisel.

§ 344

koosseisu realiseerimiseks ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või vabaneti kohustustest. Võltsimist ei välista see, et nii arve koostaja kui ka arve adressaat olid teadlikud sellest, et arve sisaldas ebaõigeid andmeid. (Vt nt RKKK nr 1-16-10888/62, p 50-51). 20. Kohus leiab, et praeguses asjas on kohtuistungil uuritud tõenditega, mida on käsitletud altkäemaksu võtmist puudutavas osas ammendavalt tõendatud, et arved, mida P.G koostas ja esitas Xxxx OÜ nimel erinevatele äriühingutele ja mis on loetletud süüdistuses, olid mõeldud varjama altkäemaksu andmist ega kajastanud seetõttu tehingute tegelikku sisu. P.G kinnitas kohtuistungil arvete koostamist ja esitamist. Seega oli tegemist olukorraga, kus formaalselt autentne dokument ei kajastanud õigesti tegelikke asjaolusid. P.G kasutas neid arveid, soovides luua näilikku õiguslikku alust raha ülekandmiseks OÜ-le xxxx. See tegu oli toimepandud kavatsetusega ja puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt tuleb P.G süüdi tunnistada ka

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

Karistus 21. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 5

lg 2 kohaselt kergeimat sanktsiooni ettenägevast seadusest, mistõttu P.G-le võimalikult mõistetavaks karistuseks on rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus (

§ 4023

). Ühtlasi tuleb kohtu hinnangul karistuse mõistmisel paratamatult võtta arvesse käesolevas asjas toimetatud kriminaalmenetluse pikkust, mis praeguseks ajaks ületab 6 aastat. Lisaks tuleb arvestada, et menetlus venis mitte P.G süül, vaid seetõttu, et algselt ei kaasatud menetlusse kannatanut, mis põhjustas 3 aastat kestnud õiguslikku vaidlust ja mis viis lõppkokkuvõttes süüdistatava suhtes kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamiseni;

1. aprillil 2017 esitas prokurör süüdistusakti kohtule üldmenetluses; seejärel takistas menetlust tsiviilhagi menetlusse võtmata jätmine; süüdistatav anti kohtu alla
2. jaanuaril
3. Kohtuniku vahetumisel algas kriminaalasja arutamine uuesti eelistungiga
4. veebruaril 2019 ja lõppes
5. detsembril
6. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati
7. märtsil 2020 ja põhistatud kohtuotsus tehti kättesaadavaks
8. mail
9. Seega kestis kohtulik arutamine (pärast kokkuleppemenetluses tehtud otsuse lõplikku tühistamist) enam kui 3 aastat.
10. Isegi eeltoodut arvesse võttes ei pea kohus siiski võimalikuks karistada P.G rahalise karistusega. Esiteks on kohtule teadaolevalt kohtumenetluses ka Xxxx hagi P.G vastu ja teiseks ka praeguse menetlusega seoses on tal tekkinud rahalised kulutused (kaitsjatasu ja sundraha), mistõttu rahalise karistuse mõistmine võib põhjendamatult halvendada isiku toimetulekut. Teiseks ei pea kohus rahalise karistuse mõistmist ka sisuliselt põhjendatuks ehk vastavaks isiku süüle. Kuigi isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, sai süüdistatav kohtuotsusega tuvastatu kohaselt teo toimepanemisel varalist kasu väga suures ulatuses ja tegu pandi toime korduvalt ja pikema aja jooksul. Süüdistatav ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud oma tegu. Rahaline karistus kui koosseisus ettenähtud sanktsioonidest kergem 22 1-17-3920 karistuse liik ei vasta kohtu hinnangul seega isiku süüle ega ka üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Vangistuse mõistmisel võtab aga kohus arvesse menetluse pikkust ja mõistab P.G-le karistuse, mis jääb pigem sanktsiooni alammäära lähedale, s.o 6 kuud vangistust.

§ 344

lg 1 järgi karistab kohus P.G vangistusega 2 kuud ja

§ 345

lg 1 järgi vangistusega 3 kuud.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista P.G-le liitkaristusena 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes P.G-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka P.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb 3 kuud 28 päeva vangistust. Kuigi kannatanu taotles süüdistatava karistamist reaalse vangistusega, märgib kohus, et arvestades teo toimepanemisest möödunud aega, menetluse kestust ja süüdistatava vahepealset õiguskuulekat käitumist ei ole praegusel ajal karistuse täitmisele pööramine õigustatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.

Konfiskeerimine 23. Prokurör taotles

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista P.G-lt konfiskeerimise asendamise korras 51 150 eurot. Kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on tuvastatud, et OÜ-le xxxx äriühingutelt ülekantava raha puhul oli tegemist altkäemaksuga

§ 294ja § 4023 tähenduses ehk kuritegelikul teel saadud tuluga, kokku 530 868 eurot.

P.G-le arveldusarvetele on OÜ xxxx arvetelt üle kantud 50 132,63 eurot, mis arvestades OÜ xxxx sissetulekuid pidi olema kriminaaltulu. Samuti nähtub OÜ xxxx arveldusarvete väljavõttelt, et sellelt on tehtud kaardimakseid P.G poolt ilmselgelt isiku erahuvides (spordipoed, riidepoed, kosmeetikapoed) kokku summas 193 806,57 eurot. Kuna nii P.G arvele ülekantud summa kui ka kaardimaksetena tasutud summa on praeguseks ajaks ära kulutatud, peab kohus põhjendatuks välja mõista P.G-lt prokuratuuri taotletud summa, mis vastab vaieldamatult tema poolt saadud kuritegelikule tulule ehk 51 150 eurot ega kahjusta oluliselt süüdistatava toimetulekut edaspidi. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks kuni nõude täitmiseni tuleb jätta aresti alla sularaha 51 150 eurot, mis on arestitud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a määrusega asjas nr 1-13-
3. Asitõendid
4. Salvestised teabekandjatel, mis asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kohtu hinnangul jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. IT-seadmete koopiafailid, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo andmehoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Menetluskulud
5. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista P.G-lt riigituludesse menetluskuluna teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot. Kohus lähtub seejuures isiku jaoks kergemast seadusest, s.o

§ 4023ka sundraha väljamõistmisel.

Süüdimõistmisel jäetakse valitud kaitsjale makstud tasu P.G kanda. 23 1-17-3920

1. Kannatanu esindaja esitas kohtule taotluse mõista P.G-lt või riigilt välja Xxxx AS menetluskulud summas 20 397 eurot. Kannatanu esindaja selgituse kohaselt on vandeadvokaat D. Teplõhhi tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid summa taotluses on kajastatud ilma käibemaksuta. Selle taotlusega seonduvalt märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul tuleb kannatanu tasutaotluse jätta läbi vaatamata osas, mis puudutab kriminaalmenetluses kantud määruskaebemenetlustega seotud kulu kuni Harju Maakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku tagastamiseni prokuratuurile. Vastavad kulud pidanuks kannatanu esitama vastavas määruskaebemenetluses enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa ja need ei ole lahendatavad kriminaalasja arutamises praeguses menetluses. Veelgi enam, kohtu hinnangul nähtub RKKK
4. mai
5. a määrusest nr 3-1-1-41-15, et vähemalt ühel juhul on kannatanu esindaja seda ka teinud ja kannatanule on hüvitatud vastava määruskaebemenetlusega seotud kulusid, kuid sama kulu on esitatud kohtule hüvitamiseks praeguses menetluses (vt arve nr 150032,
6. ja
7. detsembril tehtud toimingud). Asjakohaseks praeguses menetluses võib kohtu hinnangul pidada seega eeskätt kulusid, mis on tehtud pärast Tallinna Ringkonnakohtu
8. mai
9. a määruse jõustumist kriminaalasjas nr 1-14-3958 (jõustunud kohtuinfosüsteemi andmetel
10. juulil 2015), millega tühistati P.G suhtes varasemalt kokkuleppemenetluses tehtud otsus ja saadeti kriminaaltoimik prokuratuurile. Vastav summa on 16757 eurot. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kannatanu esindaja taotlus sisaldab muu hulgas summasid, mis ei seondu vahetult kannatanu rolliga kriminaalmenetluses ega ole sel viisil hüvitatavad süüdistatava poolt (nt esitatud süüdistuse kohta prokurörile arvamuse koostamine – vt arve nr 192430). Lisaks ei ole kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nõuda P.G-lt, et viimane hüvitaks kannatanule tema esindaja büroosisesed nõupidamised ja vestlused teiste süüdistatavate kaitsjatega (vt nt arve nr 191875, 192123), kui kannatanu esindaja möönis kohtuistungil ja ka taotluses, et ta esitab arved vaid P.G puudutavas osas. On märkimisväärne, et kannatanu taotlus ületab üsna suurel määral süüdistatavate kulusid valitud kaitsjatele. Kokkuvõttes leiab kohus, et hinnates kannatanu esindaja ülesandeid tervikuna on põhjendatud välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel P.G-lt Xxxx AS kasuks kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku tasu katteks 10 400 eurot (80 töötundi). Toomas Perve suhtes kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamine ja tsiviilhagi
11. KrMS § 202 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör ongi kohtuvaidluses asunud seisukohale, et T. Perve suhtes võib kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 alusel

§ 298lg 2 (alates 15.

juulist 2013

§ 298lg 2 p-de 1 ja 3 ning alates 1.

jaanuarist 2015

§ 4024lg 1) ja § 345 lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel, kohustades Kr

MS § 202 lg 2 p 2 alusel süüdistatavat tasuma riigituludesse 1000 eurot, määrates selle täitmise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kui T. Perve ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel 24 1-17-3920 arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. T. Perve ja tema kaitsja nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. 28. Vastavalt

§ 274lg-le 5 võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse Kr

MS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul ei välista seadus vastavat otsustust ka kohtuotsuse tegemisel, s.o kohtuotsusega võib lahendada ka küsimusi, mille puhul näeb seadust võimalust lahendada neid määrusega (kuid mitte vastupidi). Selline otsustus ei ole ka vaidlustatav tulenevalt KrMS § 385 p-st 10. 29. Süüdistatava T. Perve tegu, mis on käsitatav süüdistuse kohaselt altkäemaksu andmisena (

§ 298

lg 2) oli selle teo toimepanemise ajal esimese astme süütegu, kuid praegusel ajal vastab tegu

§-le 4024 , mis on teise astme süütegu. Kohus leiab, et ka menetluslike tagajärgede puhul on võimalik lähtuda

§ 5

lg-s 2 sätestatud põhimõtetest ja kohaldada isiku jaoks kergemat seadust, mis annab võimaluse kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 järgi.

§ 345lg 1 on samuti teise astme süütegu.

30. T. Perve hüvitas kannatanule tekitatud kahju ja kannatanu esindaja kinnitas, et tal ei ole nõudeid T. Perve vastu menetluskulusid puudutavas osas. Hüvitatud. Süüdistatav on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, tal on töökoht ja kindel sissetulek. Ta on läbi oma kaitsja esitanud prokuratuurile taotluse selle teo osas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätetest lähtuvalt. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul võimalik lõpetada kriminaalmenetlus T. Perve suhtes

§ 298

lg 2 (

§ 4024

) ja

§ 345lg 1 järgi Kr

MS § 202 lg 1 järgi, kohustades KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel süüdistatavat tasuma riigituludesse 1000 eurot, määrates selle täitmise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kui T. Perve ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. 31. Ühtlasi teatas kannatanu esindaja kohtuvaidlustes kohtule, et Xxxx AS loobub tsiviilhagist T. Perve vastu. Kuigi kohus jättis eelnevalt kohtumäärusega hagi eraldi lahendamiseks KrMS § 310 lg 3 alusel, on kohtu hinnangul praeguses olukorras põhjendatud lahendada see küsimus kohtuotsusega. KrMS § 310 lg 7 alusel võib kannatanu sellise otsustuse puhul võib kannatanu kuni tsiviilhagi eraldi menetlemise alguseni selle tagasi võtta. Praegusel juhul ei võtnud kannatanu tsiviilhagi tagasi, vaid loobus sellest, mis kriminaalmenetluse seisukohalt on võrdväärne tagasivõtmisega ehk võimaldab kohtul võtta selles osas seisukohta. Kuna kriminaalmenetlus ei reguleeri sellel etapil tsiviilhagist loobumist, kohaldab kohus TsMS § 429 lg-st 1 ja lõpetab selles osas menetluse, misjärel samal alusel ja sama esemega hagi esitamine T. Perve vastu ei ole võimalik. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 25