Obsah (5)

§ 223§ 2§ 14§ 16§ 50

4-23-890 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-890 Kohtunik Ingrid Kullerkann Sekretär Margot Nigol Väärteoasi

§ 223

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 223

lg 1 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, otsuse sisu s.o 800 eurot Kaebuse esitaja taotlus karistuse vähendamine/otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 07.03.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,22,007812 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Tartu politseijaoskonna uurija Marite Oidjärv koostas 09.02.2023 väärteoprotokolli menetlusalusele isikule I.M-ile liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumise eest. Tegu on kvalifitseeritav liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 järgi. I.M-ile heidetakse ette, et 03.08.2022 kella 00.23 ajal juhtis ta Tartu linnas XXX suunaga XXX poole mootorsõidukit BMW 330XD reg nr XXX ning ei kohaldanud sõidukiirust olukorrale vastavaks ja ei tajunud liiklusolusid, mistõttu sõitis sõidutee keskel asuvale ohutussaarele ja otsa seal paiknenud tänavavalgustus postile, mille küljes asus valgusfoor ja liiklusmärgid nr 543 (ülekäigurada), 687 (märgiposti tähis), 421 (ümberpõike suund). Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas I.M varalise kahju Tartu linnavalitsusele 4-23-890 tänavavalgustuse, valgufoori ja liiklusmärkide kahjustamise näol.

1. 07.03.2023 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade uurija Tarvo Säälik otsuse väärteoasjas nr 2780,22,007812, millega määras menetlusalusele isikule liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot.
2. I.M vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule 16.03.2023 esitatud kaebusega, milles märgib, et talle jääb arusaamatuks, miks ja mille eest ta peab rahatrahvi maksma. Lõhutud valgusfoori parandab tema sõnul ju kindlustus. Kaebaja ei ole enda hinnangul midagi rikkunud. Lisaks selgitab I.M, et ta on hetkel vanglas ja tal puudub võimalus sellist rahatrahvi maksta ning pigem võiks siis juba juhiload ära võtta. I.M taotleb minimaalse karistuse määramist.
3. Kohtuväline menetleja Tarvo Säälik esitas 23.03.2023 kohtule kirjaliku seisukoha. Selles avaldatu kohaselt on menetlusalune isik toime pannud temale süüks pandud rikkumise ning seetõttu palub kohuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ning otsuste muutmata. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et I.M ei tajunud liiklusolusid ja ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, mille tulemusena põhjustas liiklusõnnetuse. Sõites otsa tee keskel asetsevale ohutussaarele, tekitas I.M ülimalt ohtliku situatsiooni, mis oleks võinud traagiliselt lõppeda nii temale endale, kui ka teistele liiklejatele. Hinnates karistuse suurust, on kohtuväline menetleja seisukohal, et varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine on raske liiklusalane rikkumine. Kohtuväline menetleja võttis menetlusalusele isikule karistust määrates arvesse ka tema varasemaid samaliigilisi rikkumisi ja nende eest määratud karistusi, samuti hindas karistuse eripreventiivset jõudu, mis aitaks vältida taoliste juhtumite kordumist. Samuti nägi kohtuväline menetleja, et isik viibib kinnipidamisasutuses ja seetõttu juhtimisõiguse äravõtmine ei täidaks hetkel karistuse eesmärki. Seega ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul I.M-ile määratud rahatrahv kuidagi ülemäära range või ülekohtune, vaid vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Kohtuotsuse põhjendused
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. I.M-ile heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist, millega tekkis varaline kahju.

§ 2

p 32 sätestab, et liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 näeb mh ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Liiklusõnnetuse toimumist tõendavad 03.08.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (tl 37-38), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 32), isiku samal ööl meditsiiniasutusse toimetamine (tl 28-30), sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 34) ning I.M-i ütlused. I.M sõitis 03.08.2022 öösel sõiduautoga BMW 330XD sõidutee keskel olevale ohutussaarele, otsa postile, mille küljes asusid valgusfoor ja liiklusmärgid. Post kukkus ümber, valgusfoor, liiklusmärgid ja tänavavalgustus said kannatada. Sellega tekkis kahju Tartu linnavalitsusele. 7.

§ 14

lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 50

lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, 2 4-23-890 ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

1. I.M , kes ei kohaldanud sõidukiirust olukorrale vastavaks ja ei tajunud liiklusolusid piisavalt, et vältida teiste isiku vara kahjustamist, rikkus sellega eelnimetatud liiklusnõudeid ning põhjustas liiklusõnnetuse. Varaline kahju on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt murdus otsasõidu tõttu tänavavalgustuspost ja purunesid valgusfoor ja liiklusmärk
3. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani I.M väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei kohaldanud oma sõidukiirust liiklusolukorrale vastavaks ning ei tajunud liiklusolusid ja ohtusid. I.M ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et sellise hooletu või kiirustatud liiklemise korral võib tema tegevus kaasa tuua teise isiku, s.o antud juhul Tartu linna vara kahjustamise.
4. Menetlusaluse isiku väide, et kahju hüvitab kindlustus, õiguslikku tähendust ei oma. Liiklusõnnetuste tõttu tekkinud kahju hüvitab peaaegu alati liikluskindlustus. See ei tähenda, et autojuhid võiksid karistamatult liiklusõnnetusi põhjustada. 11.

§ 223lg 1 süüteokoosseis täidetud.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. I.M on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 12. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 13.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. I.M-ile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 2/3 sanktsiooni maksimaalsest määrast. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud ka tema varasemaid samaliigilisi rikkumisi ja nende eest määratud karistusi.

1. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuses on nii karistuse liigi kui ka määra valikut ammendavalt käsitletud ning sanktsiooni 2/3 määras karistus on kohane. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistrist nähtuvad andmed – rikkumiste sagedus ja samaliigilisus – võimaldavad prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Ka praegu viibib I.M vahi all kahtlustatuna liikluskuritegude toime panemises. Kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et I.M oleks oma käitumise ebaõigussisu teadvustanud, mistõttu puudub kohtul veendumus, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt puudub igasugune alus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks. 3 4-23-890
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 4