KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2016.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10192 (14230103704) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill

§ 69

lg 6 ja § 74 lg 4 kohus määras: Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Pöörata täitmisele Z.B-le Pärnu Maakohtu 08.06.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Z.B ´e karistusaja algust arvata alates tema kinnipidamisest 23.07.2016.a, kell 02:

1. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Z.B on karistatud Pärnu Maakohtu
2. juuni 2015.a. kohtuotsusega 1-14-6227

§ 209

lg 2 p 1, 4 ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust ja

§ 201

lg 1 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistusaeg 11.05-08.06.2015.a, s.o 29 päeva. Ärakandmata karistus on seega 1 aasta, 3 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 74

alustel otsustati vangistust täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja järgib kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid

§ 75

lg 1 p 1-6 järgi.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt oli süüdimõistetu kohustatud katseajal elama kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukohas. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuupäev. 30.06.2016 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt Z.B ei ilmu määratud aegadel registreerimisele. Oli kohustatud ilmuma registreerimisele 13.05.16, aga ei ilmunud ja mobiiltelefonilt teda kätte ei saanud. Ilmus kohale 24.05.16 ning siis sai talle määratud uus aeg 03.06.16, aga määratud ajal kohale ei ilmunud ning mobiiltelefonilt ei ole ta seisuga 29.06.16 endiselt kättesaadav. Samuti ei ela Z.B kohtu poolt määratud elukohas. On kohustatud elama aadressil X. XXXXXXXXXXXX. Ametnikud tegid kodukülastuse nimetatud aadressile 12.06.

1. Kodus viibis hooldusaluse ema K.E, kelle sõnul nägi ta tütart viimati nädal tagasi. 29.06.16 on kriminaalhooldusametnik võtnud telefonitsi ühendust K.Eega ning viimase sõnul ei ole tütar endiselt välja ilmunud, küll aga suhtlesid nad omavahel telefonitsi 28.06.
2. Z.B katseaeg on kulgenud probleemselt. Registreerimiskohustuse täitmisega on tal probleeme olnud varemgi. Oli kohustatud kohale ilmuma ka 22.01.16, aga ei ilmunud ja ei teavitanud mitteilmumise põhjustest, ei olnud telefonitsi kättesaadav ega reageerinud koju saadetud kutsele. 29.01.16 tehtud hooldusaluse juurde kodukülastus, aga hooldusalune kodus ei viibinud, kodus viibis tema ema K.E, kes lubas tütrele edasi öelda, et too ilmuks kriminaalhooldusesse kohale 01.02.
3. 01.02.16 hooldusalune kohale ei ilmunud, aga saatis sõnumi, kus palus aeg järgmisele päevale lükata, sest politsei olevat tema xxxxxxx kinni pidanud ja see võttis aega. Ametnik selgitas välja, et Z.B oli xxxxxxx koos teiste kriminaalkorras karistatud isikutega ja politsei kontrollis nende dokumente ühes korterelamus. Ametnik helistas hooldusalusele, et põhjus pole aktsepteeritav, sest busse liigub xxxxx suunas mitmeid ning andis korralduse samal päeval siiski kohale tulla - Z.B ei ilmunud. 10.02.16 helistas ja uuris, millal peab registreerima tulema ning väitis, et oli haige – ühtegi arstitõendit tal esitada ei olnud. Rikkumiste kohta koostas ametnik kirjaliku hoiatuse, kus muulhulgas sai hooldusalust teavitatud, et kui ta jätkab rikkumistega, siis palub ametnik tema karistuse täitmisele pööramist. Ka hooldusaluse elukohaga seoses on katseajal olnud segased lood. 07.10.15 kirjutas tollase kriminaalhooldusametniku R. Pedosoni järelevalve all olles, et asub elama aadressilexxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kui 06.12.15 tegid kriminaalhooldusametnik M Mõttus ja S. Rumberg kodukülastuse nimetatud elukohta, siis kedagi kodus ei olnud ning jäi mulje et selles majas pole ammu keegi viibinud. Üle tee naabritega rääkides selgus, et püsivalt ei ela selles majas kedagi. Hooldusalusega sai nimetatud probleemist ka räägitud, aga siis ta ärritus, keeldus ametnikke oma elukohta laskmast ning taotles ka elukoha vahetamist taas aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldusametnikega suhtlemisel on olnud ükskõikne, manipuleeriv ning pole olnud koostöövalmis. On registreerimistel alati kinnitanud, et tal uusi seaduserikkumisi ei ole olnud. Aprillis 2016 ilmnes, et hooldusaluse vastu tunneb huvi xxxxxxx asuva raskete kuritegude talituse uurija, kes kurtis, et Z.B ei reageeri nende kutsele ning ei ilmu kohale, et nad saaksid ta üle kuulata. Veel 30.06.16 ei olnud Z.B uurijate jutule läinud. 09.06.16 ilmnes lisaks, et Paide politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 2 menetlusteenistuse eriasjade uurija on Kristeli üle kuulanud kahtlustatavana

§ 199lg 2 p 4 järgi. 03.06.16 on Z.B-le määratud väärteokorras rahatrahv NPALS § 15

§ 74

lg 4 alusel pöörata hooldusaluse Z.B karistus, 1 aasta, 3 kuud ja 1 päev vangistust, täitmisele. 25.07.2016.a kohtuistungil vaidles Z.B erakorralises ettekandes esitatud taotlusele vastu. Süüdimõistetu kinnitusel on ta kogu aeg olnud xxxxxxxxxxxx kodus ja kättesaadav, kuid keegi teda otsimas ei ole käinud. Süüdimõistetu on ka ise kriminaalhooldajaga otsinud kontakti, kuid see pole õnnestunud. Kriminaalhooldaja Janeliis Voltenberg jäi ka kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Karistusseadustiku (

) § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 409 kinnitab, et jõustunud kohtuotsust ja –määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralise ettekande Z.B suhtes, sest ta on rikkunud registreerimiskohustust, ei ela kohtu poolt määratud elukohas ja on muutunud kriminaalhooldajale kättesaamatuks. Kirjeldatud tegevustest saab järeldada, et Z.B hoidub tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest. Kohtuotsusega anti isikule võimalus kanda talle määratud karistus vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole suutnud seda täita. Tuvastatud on, et Z.B ei ole alates 03.06.2016 täitnud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldaja esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et Z.B on oma käitumise ja suhtumisega näidanud ükskõiksust ja hoolimatust temale määratud kohustuste täitmise osas. Oma mitteilmumist ning kriminaalhooldajaga kontakteerumata jätmist on ta põhjendanud sellega, et oli haige. Samas ametnikule haiguse tõendamiseks arstitõendit esitatud ei ole. Samuti, et viibib xxxxxxxx ja ei saa registreerimisele tulla. Kohtu hinnangul ei ole need mõjuvad põhjused registreerimiskohustuse mittetäitmiseks, eriti olukorras kus haigusjuhtu tõendatud ei ole. Isikule oli teada, et kriminaalhooldaja otsib temaga kontakti, kuid isik kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud või temaga ühendust ei võtnud. Isik ei ela püsivalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänaval, viibides elukohast eemal ka nädalasi perioode, kuid jätnud neist asjaoludest kriminaalhooldusametnikku teavitamata, millega on rikutud

§ 75lg 1 p 1 ja 5 toodud ja kohtuotsusega talle pandud kohustust.

Isikut on katseajal ühel korral väärteokorras karistatud. 3 Isiku tabamiseks oli kohus sunnitud kuulutama ta tagaotsitavaks, mille tulemusel ta peeti kinni ja toimetati kohtu ette. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. Määratud katseaja ja käitumiskontrolliga ei ole Z.B puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke. Süüdimõistetu on olnud kriminaalhooldaja jaoks üle pooleteise kuu kadunud. Samas on isik teadlik talle pandud kohustuse täitmise vajalikkusest ning nende mittetäitmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et isik hoiab tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning ei oma motivatsiooni kriminaalhoolduses käimiseks resotsialiseeruvate tegevustega tegelemiseks. Süüdimõistetu on asunud sisuliselt kriminaalhooldajat vältima. Kohus leiab, et Z.B on teadlikult jätnud talle 08.06.2015.a kohtuotsusega pandud kohustused täitmata, olles teadlik sellest tulenevatest võimalikest tagajärgedest. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks Z.B ei oleks saanud kohtuotsust täita. Kohtul puudub põhjendatud alus arvata, et tema karistuse täitmisele pööramata jätmise korral Z.B asuks edaspidi kontrollnõudeid täitma.

§ 56

lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. Süüdimõistetule on selgitatud kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustustesse suhtunud vastutustundetult ning ei võta talle määratud kohustusi tõsiselt, siis kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes ei ole karistuse eesmärke saavutamine kergemate vahenditega võimalik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Z.B-le mõistetud karistus 1 aasta, 3 kuud ja 1 päev tuleb pöörata täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik 4