4-23-974/8

1-18-6898 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-6898 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Merike Allikmäe (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Kristel Eslase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Kristel Eslas (ik: 48802024916; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 05.03.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Kristel Eslas karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Kristel Eslas katseaja lõpuni KarS § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada Kristel Eslase suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elek troonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
6. Kristel Eslasele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. Kristel Eslas vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista Kristel Eslaselt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 60 € (kuuskümmend eurot) , mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Kristel Eslasele eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele, Kristel Eslasele ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 13.02.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristel Eslase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 01.10.
10. a kohtuotsusega tunnistati Kristel Eslas süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.10.2018 . a ja lõpp on 22.06.
11. a. Kristel Eslase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning vanglas viibib isik esimest korda. Sooritatud kuriteod on valdavalt samaliigilised – varavastased, viimaste kuritegude puhul on esinenud ka vägivalla tarvitamist. Vanglas on toime pannud kahel korral kehalise väärkohtlemise kaaskinnipeetavate suhtes. Vabaduses toime pandud kuriteod olid ette planeeritud ja toime pandud grupis. Vabaduses on kuritegude ajendiks majandusliku kasu saamine, soodusteguriks suhtlusringkond ja kehv majanduslik toimetulek. Vanglas on kuriteo ajendiks probleemsed suhted kaaskinnipeetavatega ja oskamatus neid normikohaselt lahendada. Vangistuses on isikul kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglas olles on kinnipeetav omandanud põhihariduse ning jätkab haridusteed
12. klassis, osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist seoses elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise üürikorteriga, kus käesoleval hetkel elavad kinnipeetava ema ja poeg . Korteri omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Vabanedes hakkab ta saama töövõimetuspensioni näol püsivat sissetulekut. 21.01.
13. a seisuga on K- Raha andmetel isikul täitmata nõudeid summas 18 659,85 eurot ning vabanemisfondis on 573,27 eurot. Varasema töötamise käigus on kinnipeetav omandanud pulbervärvija ja ehitaja/maalri oskused. Kristel Eslas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kristel Eslase vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et vanglas on pinged kerged tekkima ning sinna juurde võib lisanduda ka vägivald. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis „Võida“ ning sellest on talle abi olnud ja peale vangistust suudab ta oma elu elada seaduskuulekalt. Isikul on küll xxxx töövõimetus, mis tagab talle invaliidsuspensioni, kuid samas annab see talle võimaluse ka tööd teha. Suuri riske vabastamisega ei kaasne. Palun vabastada isik tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Kristel Eslase võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kristel Eslase isikut iseloomustavad andmed – tem a käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tegemist on süüdimõistetu esimese vanglakaristusega. Kohtu hinnangul on see aeg piisav, et süüdimõistetu jõuaks teha vajalikke järeldusi enda käitumisest ja oleks suuteline edaspidi käituma õiguskuulekalt. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Kristel Eslase tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kristel Eslasele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et viimase aastaga on näha isiku puhul arenemise märke, on toimunud muudatusi senistes hoiakutes ning isik suudab paremini väärtustada enda heaolu ka kaugemas tulevikus. Kohtu hinnangul on tegemist väga oluliste asjaoludega, sest need viitavad isiku negatiivsete põhimõtete muutumisele ning näitab, et tal tekib arusaam ühiskonnas aktsepteeritavast käitumisest. Kohus arvestab, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega ning peagi on saabumas karistusaja lõpp, mille tõttu on põhjendatud vabastada isik enne saabuvat karistusaja lõppu ning allutada ta kriminaalhooldusele, et selliselt jälgida tema muutumist positiivses suunas. Pärast vabanemist on Kristel Eslasel olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Kristel Eslas , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/