← Eesti

4-23-1153/16

Obsah (5)§ 298§ 43§ 623§ 911§ 3

4-23-1153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Lahendi tegemise aeg ja koht 30. mai 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1153 (230323000250) Kohtunik Sandra-Krist

) § 298 järgi 100-eurose rahatrahviga selle eest, et ta viibis Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, sealhulgas Eestis alates

  1. märtsist 2023 seadusliku aluseta (s.o ilma viisata) kokku 12 päeva (s.o perioodil 16.-
  2. märts 2023).
  3. Otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes leiab kokkuvõtvalt, et menetlusalune isik ei ole seadusliku aluseta Eestis viibinud kuni
  4. märtsini 2023, sest ta võis seadusest tulenevalt viibida Eestis oma pikaajalise viisa taotluse menetlemise ajal. Seega tuleks menetlus lõpetada väärteo tunnuste puudumise või alternatiivselt otstarbekuse kaalutlusel.
  5. Kohtumenetluse pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.
  6. Kaebuse vastuses leidis kohtuväline menetleja kokkuvõtvalt, et perioodil 16.-
  7. märts 2023 viibis menetlusalune isik Eestis tõepoolest seaduslikult, kuna sel perioodil vaadati läbi menetlusaluse isiku pikaajalise viisa taotlust ning taotluse läbivaatamise ajal Eestis viibimine on seaduslik. Seega seadusliku aluseta viibis menetlusalune isik Eestis hoopis alates
  8. märtsist 2023 kuni kiirmenetluse otsuse tegemiseni
  9. märtsil
  10. Sellegipoolest palus PPA jätta kaitsja kaebus rahuldamata. Lisaks oleks menetlusalune isik pidanud esitama pikaajalise viisa taotluse hiljemalt 10 tööpäeva enne viibimisaja lõppu, millest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui isiku terviseseisund või mõjuv isiklik põhjus ei võimaldanud tal taotlust tähtajal esitada. Menetlusalune isik esitas taotluse aga 6 päeva enne viisa kehtivuse lõppu, lisamata sealjuures ühtegi põhjendust, miks ei olnud võimalik viisataotlust tähtaegselt esitada. Kuna taotlust menetletakse 10 tööpäeva, pidi menetlusalune isik seega arvestama asjaoluga, et viisa andmisest keeldumise puhul ta võib jääda Eestisse ebaseaduslikult.
  11. Täiendavas seisukohas leidis kaitsja, et kui
  12. märtsil 2023 teavitati menetlusalust isikut viisa andmisest keeldumisest, siis oleks pidanud kohtuväline menetleja tegema menetlusalusele isikule lahkumisettekirjutuse
  13. märtsil 2023, mitte
  14. märtsil
  15. Seega
  16. märtsil 2023 menetlusalusele isikule antud vabatahtlik 7-päevane tähtaeg Eestist lahkumiseks pidi hõlmama ka perioodi 24.-
  17. märts
  18. Kui kohtuväline menetleja oleks menetlusalusele isikule lahkumisettekirjutuse õigeaegselt esitanud, oleks menetlusalune isik Eestist lahkunud, ning kohtuvälisel menetlejal ei esineks alust trahvi määramiseks. Kaitsja oli seisukohal, et lahkumisettekirjutusega määratud vabatahtliku lahkumise tähtaja jooksul ei olnud võimalik isikut väärteo korras trahvida.
  19. Täiendavas seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik viibis riigis seadusliku aluseta alates hetkest, kui menetlusalune isik sai viisast keeldumise otsuse kätte ehk alates
  20. märtsist
  21. Samast ajahetkest tekkis ka seadusest tulenev kohustus Eestist lahkuda. Viisataotluse esitamisel hoiatatakse välismaalast, et keelduva otsuse kättesaamisel muutub välismaalane kohe illegaaliks. Samal päeval, kui tehti
  22. märtsi 2023 kiirmenetluse otsus, koostas kohtuväline menetleja ka lahkumisettekirjutuse ning määras seadusest sätestatud 2

(8)4-23-1153 minimaalse vabatahtliku lahkumistähtaja 7 päeva. Samuti juhtis kohtuväline menetleja taas tähelepanu sellele, et menetlusalune isik ei ole käesoleva ajani esitanud tõendeid selle kohta, miks ta esitas pikaajalise viisa taotluse tähtaega rikkudes. Kokkuvõtvalt puudub kohtuvälise menetleja hinnangul alus menetluse lõpetamiseks. Kohtu seisukoht Sissejuhatus
  1. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
  2. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist kaebusele lisatud tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
  3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Eelöeldu tähendab mh, et kohus ei ole seotud kohtumenetluse poolte õiguslike avaldustega.
  4. Kõigepealt peatub kohus kiirmenetluse otsuses etteheidetava teo kirjeldusel (I). Seejärel põhjendab, miks ei ole alust praeguses asjas menetlus lõpetada (II). Lõppeks selgitab kohus välismaalaste seaduse (

) §-s 298 sätestatud väärteokoosseisu kohaldamisala ning millal ei ole võimalik isikut selle alusel karistada (III). I 11.

§ 298

sätestab, et välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  1. Menetlusalune isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellele heidetakse ette seadusliku aluseta Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ehk Schengeni alal, sh Eestis viibimist konkreetsel ajaperioodil.
  2. Olgugi, et kiirmenetluses ei koostata VTMS § 55 lg 1 p 2 järgi väärteoprotokolli, tuleb isikule süüks pandavat tegu kirjeldada sama selgelt ja loogiliselt nagu seda tehtaks väärteoprotokollis. Asjaolud, millest tulenevalt on menetlusalune isik toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, peavad olema ära toodud kiirmenetluse puhul juba kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, milline oli nõutav tegu, mille isik tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (RKKKo 3-1-1-7-06, p 10).
  3. Antud asjas on kiirmenetluse otsuse teokirjelduses vastuolulised ning väärteomenetluse sisu arvestades mõistmatud laused: „[v]iibis Schengeni alal viisa alusel ajavahemikul 16.03.2023-27.03.2023 kokku 12 päeva“ (kuigi tegelikult heidetakse ette ju viisa puudumist 3

(8)4-23-1153 ehk vastupidist) ning teo toimepanemise ajaks on märgitud üks päev „27.03.2023 12:32“ (kuigi tegelikult heidetakse ette teo toimepanemist perioodil 16.-
  1. märts 2023 ehk 12 päeva).
  2. Kohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli (ja kiirmenetluse otsuse) piiridega. Kui kiirmenetluse otsuses pole kirjeldatud menetlusaluse isiku vastutuse eeldusi, ei saa seda eksimust kohtumenetluses kõrvaldada ja väärteomenetlus tuleb väärteo tuvastamatuse tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (RKKKo 4-18-6507, p 30).
  3. Kohus kaalus tõsiselt, kas ka käesoleval juhul tuleks väärteomenetlus lõpetada, kuna teokirjeldus kiirmenetluse otsuses on sedavõrd vastuoluline, et ei võimalda ammendavalt hinnata menetlusaluse isiku vastutuse eeldusi. Siiski on kiirmenetluse otsuse ülejäänud vastuoludeta teksti võimalik mõista selliselt, et isikule heidetakse ette Eestis kui Schengeni alal viibimist seadusliku aluseta ehk perioodil 16.-
  4. märts 2023 ehk . II
  5. Järgmisena analüüsib kohus, kas mõni muu asjaolu võib kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud.
  6. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalusel isikul kehtis pikaajaline viisa perioodil
  7. veebruar –
  8. märts 2023 (väärteotoimiku lk 6).
  9. märtsil 2023 sisenes menetlusalune isik Eestisse Narva piiripunkti kaudu (väärteotoimiku lk 11) ning
  10. märtsil 2023 taotles Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses uut pikaajalist viisat (kohtuvälise menetleja
  11. mai 2023 seisukoha lisa). Seega taotles menetlusalune isik uue pikaajalise viisa andmist ajal, mil tal kehtis varasem viisa kuupäevani
  12. märts
  13. Pikaajalise viisa andmisest keelduti Politsei- ja Piirivalveameti
  14. märtsi 2023 otsusega, mille menetlusalune isik sai kätte
  15. märtsil 2023 viibides veel Eestis (väärteotoimiku lk-d 16-17). Eestist lahkus menetlusalune isik pärast
  16. märtsi 2023 kuupäeva, kui oli kätte saanud
  17. märtsi 2023 lahkumisettekirjutuse nr 1052266285 (kaebuse lisa – kohtutoimiku lk 10). 19.

§ 43

lg 1 p 5 järgi peab välismaalasel Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus, mis mh võib tulla vahetult seadusest.

§ 623

sätestab, et kui välismaalane on taotlenud pikaajalist viisat

§-s 911 sätestatud korras, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Järelikult oli menetlusalusel isikul seadusest tulenev õigus viibida Eestis pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise ajal üksnes juhul, kui ta taotles viisat

§-s 911 sätestatud korras. 20. Kohtu hinnangul tähendab

§-s 623 sisalduv fraas „

§-s 911 sätestatud korras“ seda, et korraga on täidetud kaks eeldust: esiteks, isik viibib taotlemise hetkel riigis seaduslikult ning teiseks, ta on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile pikaajalise viisa taotluse tähtaegselt. Regulatsiooni sellisele mõttele viitab ka 2017. a jõustunud

§ 623

seletuskiri (lk 8): „[---] välismaalase riigis viibimine on seaduslik tema pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise ajal, kui välismaalane viibib riigis seaduslikult ning ta on esitanud PPA -le seaduses sätestatud tähtaja jooksul pikaajalise viisa taotluse“.1 Kohus möönab, et ainuüksi

§-de 623 ja 911 sõnastused ei viita sellele, et

§ 911

alusel esitatud pikaajalise viisa taotluse hindamisel tuleks arvestada ka taotluse esitamise tähtaega. Samas tuleb normi tõlgendamisel lisaks grammatilisele argumendile otsida tuge ka õiguspoliitilistest argumentidest, milleks mh on seletuskirja abil seadusandja tahte väljaselgitamine (RKKKo 1-20-3067, p 10). Seadusandja 1 Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 252 SE algatamise seletuskiri, lk 8 (Riigikogu XIII koosseis). Algatamise seletuskirja otselink on kättesaadav siit: https://shorturl.at/jlI67. Eelnõu on kättesaadav Riigikogu veebilehel: https://shorturl.at/ehGK0. 4

(8)4-23-1153 tahe

§ 623

kehtestamisel oli kohtu meelest ühene: ainult need isikud võivad loota viibimisõiguse seaduslikkusele taotluse menetlemise ajal, kes esitasid taotluse

§ 911

korda järgides, sh tähtaegselt; kui taotlust tähtaegselt ei esitatud, tuleb arvestada sellega, et viibimisõigus lõppeb varasema viisa tähtajaga ning aja pikenemist

§ 623alusel ei toimu.

  1. Menetlusalune isik esitas
  2. märtsil 2023

§ 911

lg 2 alusel pikaajalise viisa taotluse isiklikult Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses, kuid ei järginud selleks ette nähtud tähtaega. Siseministri 18. detsembri 2015 määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ § 102 lg 1 sätestab, et kui pikaajalist viisat taotletakse

§-s 911 sätestatud korras, peab taotluse esitama Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kümme tööpäeva, kuid kõige varem kaks kuud enne viibimisaja lõppemist. Sama sätte lõige 2 näeb ette võimaluse esitada taotlus ka hiljem kui 10 tööpäeva, kui isiku terviseseisund või mõjuv isiklik põhjus ei võimaldanud taotlust tähtajal esitada. Antud asjas taotles menetlusalune isik uut pikaajalist viisat 10 tööpäeva asemel 5 tööpäeva enne varasema viisa tähtaja lõppu. Kui varasem viisa lõppes

  1. märtsil 2023, oleks menetlusalune isik pidanud esitama uue taotluse hiljemalt
  2. märtsil 2023, mitte
  3. märtsil
  4. Menetlusalune isik ei ole menetluses kordagi ka selgitanud, miks ei olnud tal võimalik taotlust tähtaegselt esitada, kuigi kohtuväline menetleja on sellele kohtumenetluse algusest peale tuginenud. Kehtestatud tähtaeg on mõeldud selleks, et kui Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse samuti 10 tööpäeva jooksul läbi (määruse nr 82 § 11 lg 3), siis satuks ka kõige hiljem esitatud taotluse läbivaatamise lõpuaeg kuupäevale, mil isikul kehtib veel varasem riigis viibimise õigus. Seega on

§-s 911 sätestatud kord mõeldud selleks, et isik ei jääks ilma seadusliku aluseta Schengeni alale, sh Eestisse. 22. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik esitas uue pikaajalise viisa taotluse

§-s 911 sätestatud korda rikkudes. Sel põhjusel ei olnud tema viibimine Eestis

§ 623

alusel seaduslik ajal, mil vaadati läbi tema pikaajalise viisa taotlust ning tema varasem viibimisõigus oli kuupäevaga

  1. märts 2023 lõppenud. Järelikult viibis menetlusalune isik alates
  2. märtsist 2023 seadusliku aluseta Eestis. Uut seaduslikku alust Eestis viibimiseks ei tekkinud menetlusalusel isikul ka mõnel muul

§-s 43 sätestatud alusel. Samuti ei saanud sellises olukorras olla menetlusalusel isikul õigustatud ootust, et 27. märtsi 2023 lahkumisettekirjutus nr 1052266285 sai tagantjärele tema Eestis viibimise õigust mingil moel seadustada, seda enam, et

§ 43

lg 31 sätestab, et haldusaktiga pandud kohustus Eestist lahkuda ei ole välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus

§ 43lg 1 p 5 tähenduses.

23.

§ 298subjektiivsele koosseisule ei ole ette nähtud erinõudeid.

Seega piisab teo toimepanemiseks ettevaatamatusest karistusseadustiku (KarS) § 18 mõttes. Kohtu meelest viitavad menetlusaluse isiku ütlused sellele, et ta pani teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes: menetlusalune isik selgitas, et kuna viisa otsuse läbivaatamiseks kulub 10 tööpäeva, oli ta enda sõnul sunnitud seadust rikkuma ja viisa viibimise ajast üle olema (väärteotoimiku lk 5; ütluste eestikeelne tõlge kohtutoimiku lk 25). Arvestades, et menetlusalusel isikul on ka varasem kogemus pikaajalise viisa taotlemisega Eestis, pidas ta järelikult võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. 24. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. 25. Seega viibis menetlusalune isik Eestis seadusliku aluseta ehk viisata perioodil 16.-27. märts 2023. Sellega pani ta toime

§-s 298 sätestatud väärteo. 5

(8)4-23-1153
  1. Eeltoodud põhjustel ei VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. ole alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks
  2. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS §-st 56 ehk isiku süü suurusest ning karistanud menetlusalust isikut

§ 298järgi 100 euroga, mis vastab 25 trahviühikule.

Arvestades, et

§ 298

võimaldab isikut trahvida kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning VTMS § 55 lg 2 p 1 järgi võib kiirmenetluses mõista füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi, on menetlusalusele isikule mõistetud karistus 25 trahviühikut ehk 100 eurot igal juhul oluliselt alla keskmise sanktsioonimäära. Kergendavate asjaoludena on karistuse mõistmisel arvestatud sellega, et menetlusalune isik on puhtsüdamlikult kahetsenud toime pandud õigusrikkumist (KarS § 57 lg 1 p 3) ning on lubanud edaspidi riigi territooriumil viibides hakata päevi korrektselt loendama. Seega on talle mõistetud karistus süü suurust arvestav.

  1. Kohus analüüsis otsuse tühistamise võimalikkust ka VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Ka selleks kohtu meelest alust pole. Asjaolu, et isikule mõisteti karistus oluliselt alla keskmise sanktsioonimäära, ei anna alust järelduseks, et isiku süü on sedavõrd väike, et menetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalune isik on korduvalt taotlenud viisat Eestis viibimiseks (väärteotoimiku lk-d 11-14), mistõttu kohus järeldab, et viita taotlemise nõuded ja protseduur on menetlusalusele isikule selged. Samuti tuvastas kohus, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, mitte ettevaatamatusest. Ühtlasi ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis viitaksid avaliku huvi puudumisele. Ka kaitsja ise ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Seega puudub alus isiku karistamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  2. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust menetlusaluse isiku suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 560 eurot, sealhulgas käibemaks jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad Z.U enda kanda. III
  3. Viimaks peatub kohus sellel, kas hüpoteetiliselt on võimalik isikut karistada

§ 298

järgi ka siis, kui taotleja on järginud

§-i 911 korda, sh esitanud viisataotluse tähtaegselt, ja sellest tulenevalt on isiku viibimisõigus

§ 623alusel pikenenud.

Siis aga muutub olukord hetkega: seadusliku viibimisõiguse ajal saab isik teada, et viisat talle siiski ei anta, kuid isikul pole füüsiliselt võimalik olla hetkega Eestist lahkunud (st ühest kohast teise liikumine võtab teatava aja). Kas isikut peaks karistama viisa andmisest keeldumise otsuse kättetoimetamise ja riigist lahkumise vahele jääva ajaperioodi eest

§ 298järgi, sest välismaalane viibis Eestis seadusliku aluseta?

31. Eelmises punktis kirjeldatud olukorras seisneks teo raskuspunkt tegevusetuses: isik justkui jäi Eestisse ka pärast viisa andmisest keeldumise otsuse kättesaamist ega võtnud koheselt ette toiminguid selleks, et ta ei viibiks enam Eestis. Järelikult saaks isikule ette heita

§ 298toimepanemist .

32. Karistusõiguses nähakse ette vastutus tegevusetuse eest kahel alusel: esiteks, ehtsa tegevusetusdelikti korral on tegevusetus süüteokoosseisus otsesõnu karistatava teona kirjeldatud (nt KarS § 124 järgi abita jätmine); teiseks, mitteehtsa tegevusetusdelikti koosseis 6

(8)4-23-1153 ei kirjelda otsesõnu tegevusetust, vaid tegu kui sellist, ning seda on võimalik toime panna nii tegevuse kui ka tegevusetusega. Juhul kui tegemist on mitteehtsa tegevusetusdeliktiga, tuleneb karistatavuse alus KarS § 13 lg-st 1, mille järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Mitteehtsa tegevusetusdelikti eest saab vastutada üksnes see isik, kes oli kohustatud tegutsema ehk tegemist oli garandiga.

§ 298

subjekti garandistaatus tuleneb seadusest, sest isik on

§ 3

järgi välismaalane ehk isik, kes pole Eesti kodanik, ning isiku suhtes kehtib automaatselt väljasõidukohustus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 3 järgi. (Selles osas, et väljasõidu- ja lahkumiskohustus on sünonüümid vt RKHKo 3-3-1-84-11, p 18.) 33. Kohtu meelest väärib tegevusetudelikti eeldustest enim tähelepanu järgnev: nõutav tegevus ning selle tegemise objektiivne eeldatavus ( RKKKo 3-1-1-80-06, p 6.1 ning RKKKo 3-1-1-22-05, p 9). Ehk lihtsustatult: kui isik viibis seaduslikult Eestis

§ 623

alusel, kuid tema viibimisalus muutus hetkega, siis milline on nõutav tegevus, mida isikult eeldatakse, ning kas selle täitmine on objektiivselt võimalik.

  1. Eestis kehtiv karistusõigus ei lähtu objektiivse vastutuse põhimõttest, mille kohaselt järgneb sõltumata asjaoludest igasugusele rikkumisele alati sanktsioon. Vastupidi: tegevusetusdelikti korral peab nõutav tegevus, mille tegemist menetlusaluselt isikult eeldati, olema objektiivselt eeldatav ja võimalik. Kui nõutav tegevus nendele tunnustele ei vasta, ei ole võimalik väärteo toimepanemist ette heita.
  2. Kohtu meelest ei ole võimalik järeldada, et nõutav tegevus – isiku lahkumine Eestist koheselt pärast viisa andmisest keeldumise otsuse kättesaamist – on objektiivselt eeldatav ja võimalik tegevus

§ 298mõttes .

Näide: isik viibib

§ 623

alusel seaduslikult Eestis ning saabub pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsust kätte saama sellises olekus, et ta oleks valmis keeldumise otsuse järgselt koheselt riigist lahkuma. Arvestades kohtuvälise menetleja seniseid õiguslikke seisukohti menetluses (eeskätt

§ 623

kohaldumise osas antud asjas) oleks isik tegelikult rikkumises ka sellel ajaperioodil, mis algas viisa andmisest keeldumise otsuse kättetoimetamisega ning lõppes näiteks Narva piiripunkti ületamisega, et riigist viivitamatult lahkuda (isegi kui Tallinnast Narva jõudmiseks oleks kulunud kõigest mõned tunnid). See viiks olukorrani, et puuduks pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse järgselt igasugune objektiivne ja mõistlik võimalus

§-s 298 sätestatud väärteo toimepanemist vältida, sest inimene ei saa Eestist hetkega n-ö ära haihtuda. Kui kohtuväline menetleja pidas menetletavas väärteoasjas õigeks seda, et menetlusalune isik viibis

§ 623

alusel seaduslikult Eestis (kaebuse vastuse lk 2, ülevalt esimene lõik), siis jääb mõistmatuks, mis hetkest alates viisa andmisest keeldumise otsuse kättesaamise järgselt saaks väita, et nüüd on isik

§ 298järgi väärteo toime pannud?

Käesolevas asjas leidis kohtuväline menetleja, et kuni

  1. märtsini 2023 oli menetlusalusel isikul õigus Eestis viibida ning samal kuupäeval viisa andmisest keeldumise otsuse kättesaamise järgselt tal viibimisõigust enam polnud. Ehk kohtuvälise menetleja seisukoht oli: isik on pärast keelduva otsuse kättesaamist automaatselt rikkumises. Kohtul tekib seega küsimus: millist ajavahemikku kohtuväline menetleja pidas aktsepteeritavaks Eestist lahkumiseks (kui üldse) ning miks selliseks ajaks menetleja enda nägemuse kohaselt ei võinud olla ajavahemik kuni
  2. märtsini 2023? Kuna kohus leidis otsuse II osas, et menetlusalusel isikul ei tekkinud

§ 623

järgi õigus Eestis viibida pärast varasema viisa tähtaja lõppemist, siis on eelnevalt püstitatud küsimused pigem retoorilised. 36. Selleks, et

§-s 298 sätestatud väärteo kohaldamisala ei oleks kohati mõistusevastane, tuleks kohtu hinnangul tõlgendada normi järgmiselt: kui isik viibib Eestis ja tema viibimisõigus Eestis muutub väga kiiresti ehk hetkega, saab eeldada temalt nõutava tegevuse 7

(8)4-23-1153 tegemist ehk lahkumiskohustuse täitmist jooksul. Kohtu hinnangul saab selliseks mõistlikuks ajaks olla üldjuhul lahkumisettekirjutusega antud vabatahtliku lahkumise tähtaeg.
  1. VSS § 7 lg 1 näeb ette, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi ). Tõepoolest, kui isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, ei ole menetlejal kaalutlusõigust, kas lahkumisettekirjutus menetlusaluse isiku suhtes koostada või mitte. Seega juhul, kui kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik viibib pärast pikaajalise viisa andmisest keeldumist Eestis seadusliku aluseta, peaks kohtuväline koostama lahkumisettekirjutuse viisast keeldumisega samal ajal ning tutvustama neid menetlusalusele isikule korraga. VSS § 11 lg 31 võimaldab teha kaks otsustust ühes otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust.
  2. VSS § 72 lg 4 järgi on lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg üldjuhul 7 kuni 30 päeva, kui ei esine aluseid tähtaja andmata jätmiseks. Seega kui menetlusalusele isikule on viisa andmisest keeldumise otsusega samal ajal antud näiteks 7-päevane tähtaeg vabatahtlikuks lahkumiseks, on objektiivselt eeldatav see, kui menetlusalune isik lahkub Eestist ehk teeb nõutava teo 7 päeva jooksul alates hetkest, kui ta sai teada viisa andmisest keeldumise otsusest ja lahkumisettekirjutusest. Vaid sellisel juhul saab väita, et menetlusaluselt isikult nõutava tegevuse tegemine oli objektiivselt eeldatav ja võimalik. Objektiivselt ei ole võimalik eeldada, et inimene täidab lahkumiskohustuse hetkega, kui tema viibimisstaatus Eestis on muutunud ühtäkki seaduslikust ebaseaduslikuks. See ei oleks füüsiliselt ühelgi juhul võimalik. Kui isik eirab ülal kirjeldatud viisil antud vabatahtlikku lahkumistähtaega ja endiselt ei lahku Eestist, saab teda väärteo korras karistada

§ 298järgi.

39. Kui varasemalt sai leitud otsuse p-s 22, et

§-s 911 sätestatud korda mitte järgides ei saa isik tugineda õiguspärasele ootusele, et hilisem lahkumisettekirjutus koos vabatahtliku riigist lahkumise tähtajaga seadustab tagantjärele tema Eestis viibimise (nagu viitab ka VTM § 43 lg 31 ), siis ei kehti see põhimõte olukorras, kus eelnevalt nõuetekohaselt käitudes muutub isiku Eestis viibimise õigus väga kiiresti alusetuks. Vahetegu on lihtne. Esimesel juhul isik eiras

§-s 911 sätestatud korda ega saa hiljem väita, et vabatahtliku lahkumise tähtaeg välistab tema poolt väärteo toimepanemise

§ 298alusel.

Teisel juhul tegi isik pikaajalist viisat taotledes kõik nõuetekohaselt vajaliku

§ 911

mõttes, mistõttu viibimise õigusvastaseks muutumisel ei ole temalt oodatav tegevus ehk riigist lahkumise kohustuse täitmine sellisel juhul enam sõltuv

§ 43

lg-st 31 ning isikult saab eeldada lahkumiskohustuse täitmist vabatahtliku tähtaja jooksul, alles pärast mida on võimalik isikut

§ 298alusel väärteo korras vastutusele võtta. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra-Kristin Kärner kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.