Obsah (7)

§ 2§ 15§ 32§ 33§ 73§ 329§ 56

4-22-2591 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2022. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-2591 Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas E.K on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris järgmisi tõendeid: -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 13.06.

1. a /VTT tl 3/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 3pöördel/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 13.6.
2. a ja väljatrükk /VTT tl 4, 5/; -tõendusliku alkomeetri taatlustunnistus /KT tl 21/; -menetlusaluse isiku omakäeline seletus väärteoprotokollis /VTT tl 8/ -tunnistaja A T ülekuulamise protokoll 13.6.2022a /VTT tl 6/. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et E.K juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg. Sellega E.K rikkus LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et E.K poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebuses on avaldatud, et E.K ei ole isegi saanud möönda mingisuguste jääknähtude tekkimist. E.K on avaldanud /KT tl 9/, et hommikul ei osanud enesetunde põhjal arvata, et oleks vaja kontrollida, kas võib sõitma minna. Kontrollib alati kui on kahtlus. Kohus leiab, et E.K ütlused selle kohta, kas ja millal ta alkoholi oli tarvitanud, on vastuolulised. Väärteoprotokolli on kirjutanud, et annab ütlusi hiljem kui jääknähte ei ole. 2 4-22-2591 Tunnistajale A T’ile on kohapeal avaldanud, et oli eelneval õhtul joonud 2 pokaali veini ja kella 10 ajal magama läinud. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt oli E.K suust tunda alkoholilõhna, seda on avaldanud ka tunnistaja A T. Seega E.K on tunnistanud, et eelmisel õhtul tarvitas alkoholi, on tuvastatud silmade punetus ja alkoholi lõhn suust. Arusaamatuks jääb E.K käitumine, kus ta, olles eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud, ei pidanud vajalikuks enne juhtima asumist oma seisundit kontrollida. Kohus leiab, et kogutud tõendid kinnitavad, et E.K ei olnud peale õhtust alkoholi tarvitamist jõudnud seisundisse, mis lubas tal autot juhtida. Samas E.K käitumises ega reaktsioonides häireid ei esinenud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et E.K ei teadnud mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Seega pani E.K väärteo toime hooletusest.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et E.K on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et E.K poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Karistamise alus on isiku süü – E.K pani väärteo toime ettevaatamatuse kergemas vormis, s.o hooletusest. E.K on mootorsõidukit juhtinud seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära ületamine oli LS § 224 lg 2 sätestatud miinimummäära lähedane. E.K-le heidetakse ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohus leiab, et E.K süü on keskmisest väiksem. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Kaebuses on rõhutatud, et E.K puuduvad liiklusalaste rikkumiste eest väärteokaristused, tegemist on seaduskuuleka isikuga, seega puudub eripreventiivne vajadus põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohtule esitatud tõendid ei toeta kaebuses esitatud seisukohta, et E.K näol on tegemist seaduskuuleka isikuga. Karistusregister /VTT tl 10-11/ näitab, et E.K on Pärnu Maakohtu 11.10.2021 kohtuotsusega kriminaalkorras karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest (tegu toime pandud 9.10.2021), karistati vangistusega 4 kuud, millest oli kantud 3 päeva ja ärakandmata vangistusest vabastati

§ 73

alusel 1-aastase katseajaga, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 3 4-22-2591 29.12.2021 kohtuotsusega /VTT tl 12-13/ mõisteti E.K süüdi

§ 329

järgi, kuna ta 25.11.2021 juhtis mootorsõidukit ajal kui tal oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud, hoidudes sellega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Kuna nimetatud kuritegu oli toime pandud katseajal, mõistis kohus E.K-le kohtuotsuste kogumis karistuseks vangistuse, millest oli ära kandmata 8 kuud 26 päeva, millise karistuse kohus asendas üldkasuliku tööga 266 tundi, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 27.10.

1. Seega pani E.K käesoleva liiklussüüteo toime ajal kui ta kannab karistust m.h ka mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega oli E.K-le pandud kohustuseks läbida sotsiaalprogramm, mille eesmärgiks süüdistuses nimetatud või sellega seotud sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kuigi eelmine karistus ei ole kantud, tuleb tõdeda, et eelmine karistus ei ole seni eesmärki täitnud ja E.K on jälle toime pannud liiklussüüteo. Samas tuleb tõdeda, et seekord on tegemist väärteoga, s.t vähemohtliku õigusrikkumisega. Kaebuses rõhutatakse korduvalt, et E.K on aru saanud oma teo tõsidusest ja selle võimalikest tagajärgedest, millele viitab ka see, et ta on tingimusteta nõus kandma rahalist karistust, isegi siis kui seda tehakse enamas summas kui keskmises määras. Kohus leiab, et asjaolu, et isik on nõus kandma rahalist karistust, ei näita tema arusaamist oma teo tõsidusest. Isiku arusaamist ja väärtushinnanguid näitavad tema teod. E.K puhul on tegemist isikuga, kes on lühikese perioodi jooksul toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja sel korral oli mootorsõidukit juhtides keelatud seisundis, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. See näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Eelnev näitab, et E.K ei ole võimalik karistada rahatrahviga, sest E.K isikust lähtuvalt on suur oht, et E.K jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et see mõjutaks E.K edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kaebuses on välja toodud, et juhiload on E.K-le vajalikud töökohustuste täitmiseks, aiamaal käimiseks ning lähedaste ees võetud kohustuste täitmiseks. Kohus märgib, et eelnimetatud asjaolud olid E.K-le teada ja kuigi ta teadis, et tal on juhiload vajalikud nii elatusvahendite teenimiseks, kui ka muude eraeluliste kohustuste täitmiseks, ei mõjutanud see teda õiguskuulekalt käituma. Pigem on E.K seadnud oma huvid tähtsamaks kui õiguskuuleka käitumise, sest olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja seejärel mootorsõidukit juhtima asudes mitte oma seisundit kontrollinud, pidi ta arvestama võimalusega, et ta ei ole seisundis, milles võib mootorsõidukit juhtida. E.K-le karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk. Mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis esineb hoolimata politsei järjepidevast teavitustööst väga sageli. See näitab, et taaskord tuleb anda selge signaal, et mootorsõidukit juhtima asudes peab juht olema täiesti veendunud, et ta on seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja on E.K karistanud LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. E.K süü on keskmisest väiksem, tegu on toime pandud hooletusest, E.K on rikkunud ühte normi, karistust kergendavaks asjaoludeks on kahetsus /KT tl 9/, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas märgib kohus, et karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk tingivad karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi valinud õigesti ja karistuse määr tuleneb karistuse mõistmise alustest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus E.K kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 13.07.
2. a otsuse väärteoasjas nr 2570,22,000731 muutmata. 4 4-22-2591 Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, § 69 lg 3,

§ 56lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5