4-22-1616/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 27.03.2023 Väärteoasja number 4-22-1616 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungisekretär Merili Riga Taotluse esitaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Reili Lopp Väärteoasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne G.F-i aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane G.F , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; asukoht: xxxx (sundtoomine kriminaalasjas) RESOLUTSIOON Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele G.F-ile Tartu Maakohtu 10.08.
2. a määrusega väärteoasjas nr 4-22-1616 asenduskaristusena määratud täitmata karistusena 3 (kolm) päeva aresti. Aresti kandmise aja algust lugeda alates G.F-i kinnipidamisest 27.03.2023 kell 14.
3. Toimetada G.F pärast kohtumääruse kuulutamist koheselt aresti kandma. Määruse koopia saata PPA Lõuna ja Lääne prefektuurile, G.F-ile , Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ja kohtutäiturile Jaanika Pajuste. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik 13.04.2020 PPA Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsusega nr 2780,20,003203 karistati G.F-i karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260 eurot. Kiirmenetluse otsus jõustus 29.04.
4. 10.05.2022 teatas kohtutäitur sissenõudjale rahatrahvi täitmise võimatusest. 12.05.2022 esitas sissenõudja maakohtule avalduse G.F-ile rahatrahvi asendamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 10.08.2022 määrusega asendati G.F-ile karistuseks mõistetud tasumata rahatrahv 65 trahviühikut 6 päeva arestiga ning see omakorda 6 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks 1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 26.08.2022 ning üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg oli 26.09.
5. 29.09.2022 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik kohtule erakorralise ettekande aresti täitmisele pööramiseks, kuna G.F ei ole tähtajaks üldkasuliku töö tunde ära teinud. Tartu Maakohtu 07.12.2022 määrusega määrati toimetada G.F sundkorras Tartu Maakohtu istungile 05.12.2022 kella 15.30 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja saali nr
6. 28.11.2022 helistas süüdlane G.F kohtusse ja teavitas, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna on haigestunud xxxx. Kriminaalhooldajaga G.F ühendust võtnud ei ole. G.F kohtule 01.12.2022 tööpäeva seisuga tõendit enda tervisliku seisundi kohta esitanud ei ole, seega on alust arvata, et isik hoiab väärteotäitemenetlusest kõrvale. Menetlusosaliste seisukohad Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtuistungil, et jääb ettepaneku, pöörata isiku karistus täitmisele, juurde, kuna G.F hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Isiku käitumine näitab hoolimatust talle mõistetud karistuse suhtes ning seetõttu peaks ta karistuse ära kandma vangistuses. G.F oli üldkasuliku töö sooritamiseks aega. G.F selgitas, et kuigi ta on elu aeg tööd teinud, siis ju ta ei sobinud sinna platsile või oli kõigil halb päev. Hooldusalune teab, et ta tegi ära selle töö, mille juhendaja talle ette näitas. Sõber samuti käis seal ja temaga nad arutasid, kuidas teha ühte teist tööd teises kohas, sest see oli pooleli ja see oli ka põhjuseks, miks isik ei jõudnud õigel ajal registreerimisele. G.F arestipäevi istuda ei taha – tal on kohustused ja vaja tööd teha. Süüdlasel on oma sõnul olnud ka keeruline eluperiood ja ta lagunes sel ajal koost. Hetkel on asjad hakanud korda saama. G.F tunnistab, et ta on olnud hooletu. G.F sooviks aresti kanda nädalavahetusel, sest ta peab nädala sees tööd tegema. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Tartu kriminaalhooldusosakonna ametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande, kuna G.F sooritas 6-st tunnist üldkasulikust tööst ainult 2,5 tundi. G.F põhjendas 26.06.2022 toimunud telefonivestluses, et ta pidi põhitööga seonduvalt vahepeal üldkasuliku töö 2 sooritamiselt ära käima ning kutsus tuttava üldkasuliku töö juurde, kuna tal oli siis lihtsam temaga rääkida. Hooldusaluse sõnul sooritas ta siiski tunnid täies mahus. Erakorralisest ettekandest nähtub, et G.F ei ilmunud kriminaalhooldusametnikuga kohtumisele 29.08.2022 ja 30.08.2022 ning ei teavitanud ametnikku eelnevalt mittetulemisest. Kui ametnik hooldusalusele 29.08.2022 helistas, siis G.F-i sõnul ta ei saanud tulla. 30.08.2022 isik ei vastanud kriminaalhooldaja telefonikõnele. 31.08.2022 tuli G.F kohale kriminaalhoolduse esindusse ja soovis läbi viia registreerimist, kuid ametnikul seda võimalik teha ei olnud. Uus registreerimine pidi toimuma 12.09.2022 (06.09.2022 toimuma pidanud registreerimine oli edasi lükatud seoses kriminaalhoolduses internetiühenduse puudumisega), kuid G.F ka sellel kuupäeval kohale ei ilmunud ja ei teavitanud ametnikku. Kriminaalhooldaja helistas isikule, kuid G.F ei vastanud telefonile. Ametnik saatis isikule ka e-kirja, küsides, miks hooldusalune ei ilmunud kohtumisele, kuid G.F ei vastanud ekirjale. 19.09.2022 helistas G.F ametnikule ning andis teada, et ta on kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ees ning soovis tulla registreerimisele. Kriminaalhooldajal oli võimalik teda koheselt vastu võtta. Isik põhjendas registreerimisele mittetulemist erinevate põhjustega, sh haiguse ja tööotstega. E-kirjale ei saanud hooldusalune enda sõnul vastata, kuna tal puudus internetiühendus. Seejärel tutvustas ametnik isikule üldkasuliku töö sooritamise kohti ja korda. Kokkuleppel juhendajaga koostati ajakava, sooritamaks 6 h üldkasulikku tööd 26.09.
7. 26.09.2022 kell 12.45 andis tööandja teada, et G.F ei ole teinud tööd SA Pxxx G.F korralikult. Hooldusalune oli lihtsalt ringi jalutanud ning oli töökohale kutsunud oma tuttava ja temaga seal pikalt rääkinud. Asutus ei soovinud enam isikuga koostööd jätkata. G.F andis ametnikule 26.09.2022 kell 13.40 teada, et ta sai tööandjalt uue võimaluse ning ikkagi oma tunnid kirja mingis mahus. Juhendaja saatis 27.09.2022 G.F-i üldkasuliku töö arvestuslehe, millelt nähtus, et isik sooritas talle määratud 6-st tunnist vaid 2h 45min. Samuti edastas juhendaja teavituse hooldusaluse käitumise osas, millest nähtub, et isik tuli hommikul kella 9.00-ks kohale, sai kätte tööks vajalikud vahendid ja teda juhendati töö osas, mida G.F tegema pidi hakkama. Mõne aja pärast ilmus G.F juhataja kabinetti ja palus 30 minutiks lahkumist. Tagasi tööle jõudis alles isik kell 12.00, riisus mõni minut lehti, siis sai telefonikõne ja lahkus asutuse õuealalt. Paarikümne minuti pärast oli ta tagasi kõrvalise isikuga ning nad turnisid koos õuealal lastele mõeldud atraktsioonide otsas. Töötajate kaebuste ja sellise olukorra peale helistas juhataja kriminaalhooldusametnikule ja teavitas, et enam ei soovita, et G.F selles asutuses tööd jätkaks. Tund aega hiljem tuli hooldusalune juhataja juurde kauplema, et ta teeb oma 6h ära, mille peale juhataja andis mõista, et tööd saab teha kella 16.00-ni (kokku 2,5h). Kell 15.30 tuli ta uuesti kauplema, et saaks tööd jätkata. Kolleegide sõnul lõpetas G.F töö ja lahkus kell 16.
8. Kuna 15 min töölõike ei arvestata ÜKT arvestuslehel, läks G.F-ile ametlikult kirja 2h 30 min sooritatud töötunde. Tulenevalt asjaolust, et G.F otsustas teha üldkasulikku tööd tähtaja viimasel päeval, ei jäänud tal võimalust tunde järele teha. Hooldusalune venitas pikalt tööle asumisega ning ta ei sooritanud ka siis oma tunde produktiivselt. Isiku käitumine näitab väga selgelt hoolimatust talle määratud karistuse täitmise suhtes, millest tulenevalt leiab ametnik, et G.F ei ole motiveeritud üldkasulikku tööd teostama. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata G.F-i karistus sooritamata jäänud tundide mahus täitmisele. Kohus on seisukohal, et on üheselt tõendatud G.F-i üldkasuliku töö tundide sooritamine ainult 2,5 h ulatuses 6-st tunnist töötundide koguarvust. Vastupidist ei ole G.F kohtule tõendanud ning kohtul ei ole ka alust kahelda üldkasuliku töö korraldaja ja kriminaalhooldusametniku sellekohastes väidetes ning dokumentides esitatus. Kohtu hinnangul G.F-i käitumine näitab, et ta ei ole tegelikult motiveeritud üldkasuliku tööd lõpuni tegema. Kuigi kohtule on inimlikult mõistetav, et inimene on rohkem motiveeritud tegema tööd, mille 3 eest makstakse tasu, siis ei saa mööda vaadata asjaolust, et G.F on tegelikult pikema aja vältel hoidunud kandmast karistust – ta ei tasunud ära rahatrahvi ja ei ole määratud tähtaja jooksul ära teinud üldkasuliku töö tunde. Neid tunde ei olnud nii palju, et töö tegemine võtaks väga kaua aega. Tegemist on sisuliselt ühepäevase töötundide arvuga. Hooldusaluse suhtumisest seega nähtub, et ta ei ole motiveeritud sooritama talle määratud üldkasuliku töö tunde. Samuti pidas isik tuttavaga tööajal vestlemist töö tegemisest olulisemaks. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. G.F on sooritamata 3,5 tundi üldkasulikku tööd, mis määrati talle Tartu Maakohtu 10.08.2022 määrusega. Kohus määras ÜKT sooritamise tähtajaks 26.09.
9. Käesolevaks ajaks on nimetatud tähtaeg möödunud, kuid G.F ei ole üldkasuliku töö tunde täielikult ära teinud, tegemata on neist üle poole. Kohtu hinnangul ei ole ka kokkulepitud aegadel kriminaalhooldajaga kohtumistele mitteilmumine ja ametnikule kättesaamatuks jäämine aset leidnud mõjuvatel põhjustel, mis oleksid arvestatavad. Kriminaalhooldusalune peab oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhooldust on võimalik läbi viia korrakohaselt. G.F on aga mitmel korral ametniku vastuvõtule tulemata jäänud ja tulnud kohale enda poolt valitud ajal ning pannud sisuliselt ametniku fakti ette registreerimise toimumise aegade osas. Selline käitumine on kohtu hinnangul lubamatu. Ka oma sidevahendite töökorras oleku eest vastutab eelkõige süüdlane ise. Samuti ei ole G.F tähtajaks sooritanud ära üldkasuliku töö tunde. Järelikult G.F ei ole huvitunud üldkasuliku töö korrakohasest tegemisest. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalikuks meetmeks on aresti täitmisele pööramine. Kohtul puudub usaldus, et G.F teeks temale määratud ÜKT tunnid ära. Nagu kohus juba eespool selgitas, siis on inimlik keskenduda tööle, mille eest makstakse tasu. Samas ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et G.F-i käitumine on temale mõistetud karistuse suhtes olnud lugupidamatu ning tegelikult vabaduses karistuse kandmiseks ta motiveeritud ei ole. G.F on tegemata 3 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd, millele vastab 3 päeva aresti (tegemata töötundide arv arvestatakse süüdlase kasuks). Seega kuulub KarS § 69 lg 6 alusel G.F kandmisele 3 päeva aresti. Arest kuulub koheselt täitmisele pärast käesoleva kohtumääruse kuulutamist – kohus ei ole veendunud, et süüdlane ise õigel ajal aresti kandma saabuks tulenevalt isiku eelnevast käitumisest muuhulgas korduvalt põhjendamatult (tõendeid esitamata) kohtuistungitele ja kriminaalhooldaja vastuvõtule mittetulemise tõttu, samuti üldkasuliku töö tegemisega viivitamise ja mittekorrektse tegemise tõttu. Aresti kandmise aja algust tuleb lugeda alates G.F-i kinnipidamisest 27.03.2023 kell 14.
10. G.F tuleb toimetada pärast kohtumääruse kuulutamist koheselt aresti kandma. Kohus inimlikult mõistab, et nädala sees võib süüdlasel olla igasuguseid kohustusi, kuid ta oli teadlik enda suhtes käimasolevatest menetlustest ning süüdlane pikka aega ei võtnud kohtuvälise menetlejaga ega kohtuga enda asjade kordasaamiseks ühendust, mistõttu tuli isikule kohaldada sundtoomist. Täitmiskohtunik Peet Teidearu ( ) 4