2-19-122 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 20.02.2024. a, Võru kohtumaja Põlva majas Tsiviilasi M. R. hagi A. P. vastu pärandvara

) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Hageja on esitanud kohtule Tartu notar Edgar Grünbergi poolt 16.02.

1. a tõestatud pärandvara ühisuse osa müügilepingu, millega hageja M. R. on võõrandanud oma osa 21.03.
2. a surnud E. P. pärandvara ühisusest Ago Perile, kes hageja teatel on kostja poeg. Kostja A. P. on lepingus kinnitanud, et kaaspärijana loobub ta lepingu eseme ostueesõigusest. Lepingus on hageja ja kostja ka kokku leppinud, et lepingu jõustumisel ning peale notari poolt hagejale kogu ostusumma väljamaksmist, esitab hageja hiljemalt 3 päeva jooksul kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-19-122 hagist loobumiseks. Seega on pooled jõudnud pärandvara ühisuse lõpetamise osas kohtuvälisele kokkuleppele, mistõttu on hagi esemeks olev vaidlus pärandvara jagamise üle ära langenud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§-ile 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKm 09.03.2016. a nr 3-2-1-182-15, p 13), et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168

lõigete 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud ning põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda. Antud juhul on hageja loobunud hagist pärandvara ühise lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes põhjusel, et pärast hagi esitamist jõudsid pooled kohtuvälisele kokkuleppele ja hageja võõrandas enda osa pärandvara ühisusest kostja pojale. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, saab lugeda, et kostja on

§ 168

lõigete 4 ja 5 mõttes hagejate nõude rahuldanud ning seega on põhjendatud

§ 168lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

3 Hageja on esitanud kohtule Tartu notar Edgar Grünbergi poolt 16.02.2024. a tõestatud pärandvara ühisuse osa müügilepingu, milles pooled on muu hulgas kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-19-122 tekkinud poolte kohtumenetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades poolte kokkulepet on põhjendatud kõrvale kalduda

§-s 168 sätestatust ja põhjendatud on jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 300 eurot. Kuna hageja loobus hagist, siis on põhjendatud

§ 150lg 2 p 2 alusel hagejale pool riigilõivust, s.o 150 eurot tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4