lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2.1 Hagiavalduse kohaselt parkis P. A. P. korduvalt sõiduautot AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas, parkimiskorralduse nõudeid korduvalt rikkudes, mille eest on talle esitatud leppetrahvinõuded kokku 160 eurot eest. Leppetrahvi nõude nr Kuupäev Parkla Auto reg. nr Leppetrahvi põhjus Nõue (EUR) 0178016772 22.02.2021 xxx xxx Parkimistasu maksmata 40 0204039258 14.05.2022 xxx xxx Parkimistasu maksmata 40 0204049248 07.06.2022 xxx xxx Parkimistasu maksmata 40 0204041161 30.06.2022 xxx xxx Parkimistasu maksmata 40 AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla 2 sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõuded kokku 160 eurot, mis kostja on avaldajale jätnud tasumata. Esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. AS Ühisteenused volitas 22.03.2022. a end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso, edasivolitamise õigusega. OÜ Julianus Inkasso andis edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo. 2.2 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni
lg 1 teises lause sätestatud määras: Leppetrahvi nr Arve summa Arvestusperiood Viivis (EUR) (EUR) 0178016772 40 01.03.2021-01.12.2023 9,92 0204039258 40 30.05.2021-01.12.2023 9,20 0204040248 40 23.06.2021-01.12.2023 8,99 0204041161 40 15.07.2021-01.12.2023 8,80 Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid 36,91 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (160 euro) tasumiseni
2.3 Vastavalt
§-le 113² lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Iga leppetrahvi (so 0178016772, 0204039258, 0204040248, 0204041161) nõude sissenõudmiskulu on 30 eurot: esimene võlateatis maksumusega 15 eurot; kaks järgnevat võlateatist maksumusega 5 eurot; ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (mis sisaldavad: päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 120 eurot. 3. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Hageja selgitab, et
mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja parkis korduvalt sõiduautot hageja poolt parkimist opereeritavas parklates.
lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu 3 sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on tõendanud, et tingimused olid parklasse sisenemisel olemas ning need on saanud lepingu osaks. Kostjale kuuluv auto sisenes parklasse hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. Hageja esitab tõendina pildid xxx ja xxx parklatingimustest. Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Hageja selgitab, et on teinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja välja selgitamiseks päringu Transpordiametile. Transpordiameti andmetel oli parkimistrahvil märgitud sõidukite omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja parkimistrahvide koostamise ajal. Hageja märgib, et teeb päringud läbi Xtee Transpordiametile, mille kaudu saab info leppetrahvi koostamise ajal olevast sõiduki omanikust. Selle tõendamiseks esitab hageja väljavõtte logifailist, kus nähtub Transpordiametilt saadud andmed, kus vastuseks saadakse omaniku kas registri või isikukood, olenevalt kas omanikuks juriidiline- või füüsiline isik. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga leppetrahvi nõude vähendamisest
Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Leppetrahvil on kaks funktsiooni: survefunktsioon, mille eesmärgiks on tagada kohustuse täitmine ning kahju hüvitamise funktsioon. Käesolevas asjas ei ole leppetrahvi hoiatus kostjat mõjutanud parkimisel parkimistingimusi jälgima ja selle eest korrektselt tasuma. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Hageja on määranud leppetrahvi summaks 40 eurot, mis ei ületa kokkulepitud leppetrahvi summat. Parkimistingimuste kohase tasu maksmata jätmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole tühine tüüptingimus. Kokkulepe, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus
Võrreldes xxx parkimistasu ühe päeva kohta on 20 eurot ja tund 5 eurot siis leppetrahv 40 eurot ei ole ebamõistlik. xxx parkimistingimuste kohaselt 30 minuti hind 0,5 eurot, see teeb 1 eur/h ja 24 eurot päev. Hageja rõhutab, et Tallinna Ringkonnakohus oma 28.06.2017 lahendis tsiviilasjas 2-16-116867 punktis 33 leidnud: Kokkuleppe, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks võrreldes päeva parkimistasuga kuus eurot päevas (
Kostja väidab, et sissenõudmiskulud ja leppetrahv on seega oma olemuselt samasugused õiguskaitsevahendid.
lg 1 põhimõtte kohaselt on leppetrahv mõeldud muu hulgas kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni täitmiseks. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ja vaidleb sellele vastu. Hagejal on õigus nõuda samaaegselt nii leppetrahvi kui ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib leppetrahviga tasumisega viivitamisel nõuda ka viivist (Riigikohtu 15.10.2008.a 4 lahend ts 3-2-1-69-08 p 24). Olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda viivist on võlausaldjal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist, rahalise kohustuse rikkumise korral. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana väljavõte kostjale saadetud tasulistest meeldetuletuskirjadest (vt hagi lisa 13). Käesoleval juhul kohaldatakse kirjade kätte saamisel TsÜS § 70, mille järgi loetakse kiri kättesaaduks ajal, mis on tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Hageja on saatnud kirjad e-posti teel kostja toimivale e-posti aadressile, millelt on kostja hagejaga ise ka suhelnud. Seega on ilmselgelt kostja ka nimetatud teated kätte saanud. II KOSTJA VASTUVÄITED 4. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõude materiaalseid ega formaalseid aluseid. Hagiavalduses seisneb: „Kostja P. A. P., parkis korduvalt sõiduautot AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas, parkimiskorralduse nõudeid korduvalt rikkudes, kokku summas 160 EUR /…/“. Hageja ei ole viidanud sellele, milline õigussuhe milliste poolte vahel on sõlmitud ja kuidas õigussuhte sõlmimine toimus. Hageja ei ole välja toonud, millise lepingu millise tingimuse kohaselt leping sõlmituks loetakse. Hageja nõuab väidetava rikkumise eest leppetrahvi.
lg 3 kohaselt saab leppetrahvi kohaldada lepingusuhetes, kus on vastavalt kokku lepitud. Igasugune kokkulepe eeldab mitmepoolset tehingut. TsÜS § 67 lg 2 teise lause järgi on vajalik kahe või enama poole, antud asjas hageja ja kostja, tahteavaldus tehingu tegemiseks. Ainuüksi viide, et hageja parkimistingimustes midagi seisneb, ei ole tõenda kostja tahteavaldust. Leppetrahv on aktsessoorne ja sõltub üksnes põhikohustuse olemasolust (
). Kehtiva lepingu puudumisel ei ole täidetud leppetrahvi nõude materiaalne eeldus, mis toob kaasa nõude tühisuse. Hagiavalduses seisneb: „/…/Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot.“ Kostja jaoks on arusaamatu, kust hageja sellise teksti võtab. Hageja ei ole tõendanud, millised olid hagis viidatud parkimistingimused ja kuidas kostja nendega tutvuda sai või nende olemasolu eeldada võis. Hageja nõuab 4 korda 40 euro tasumist. Kostja jaoks on selgusetu, millest lähtuvalt on hageja sellise summani jõudnud. Nagu öeldud, ei oleks hageja esitatud teksti arvestades hagejal õigust nõuda kostjalt suvalist summat peale 57 euro. Kui asuda hüpoteetiliselt hageja positsioonile, millele vastaks eelduslikult käsitlus, et leping võib olla sõlmitud tüüptingimustel, siis ei oleks ka see õige kuna hageja pole tõendanud nende saamist lepingu osaks. Tüüptingimuse lepingu osaks saamise tingimused on sätestatud eelkõige
§-s 37, mille kohaselt tuleb tüüptingimus teha teisele poolele teatavaks selliselt, et oleks võimalik lepingu sõlmimise tahet vabalt kujundada. Seega peaks hageja antud juhul tõendama lepingu sõlmimise üldse ja kasutatavate tüüptingimuste saamise nende osaks. Juhuslik kuvatõmmis tingimustest ei tõenda, et hageja ja kostja oleksid sellistes tingimustes kokku üldse leppinud. Leppetrahvi nõudmise teine materiaalne eeldus on kohustuse rikkumine. Hageja ei ole oma nõudes esitanud, millise lepingu millises tingimuse rikkumine toob kaasa teisele poolele leppetrahvi nõudmise õiguse. Kui hageja teksti tõlgendades isegi nõustuda, et rikkumine võis seisneda raha maksmise kohustuse täitmata jätmises, ei ole hageja kirjeldanud, millisel alusel ta raha maksmist nõuab, st leping või seadus, viide sättele jms. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas kostja isik üldse vastutab nõude täitmise eest. Hageja ei ole toonud välja kostja isiku ning sõiduki seost. Hageja ei ole selgitanud, kuidas antud kohtuasjas konkreetsele kostja isikule tekib vastutus, mis on
Isegi kui nõustuda hagejaga, et leping sõlmiti, ei ole hageja käitunud heas usus, rikkudes
lg 1 põhimõtet.
lg 2 kohaselt kaotab pool leppetrahvi nõudmise õiguse kui ta ei teata oma nõudest mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi nõude kohta teade võimaldab selle saajal teha ettevalmistusi selle tasumiseks, võimalusel vähendada kahju või selgitada tulevasi kohustusi. Hageja pole tõendanud, mida ta on teinud selleks, et kostjale teatada oma soovist nõuda leppetrahvi. Hagi tekstis seisneb küll: „Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et 5 leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. /…/“Tõendanud hageja antud väidet ei ole. Kostja leiab, et pigem vastupidi, kuivõrd hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, kust nähtuks, et hageja on paigaldanud kostja sõiduki kojamehe vahele mõne nõudeavalduse. Hageja on küll lisanud fotomaterjali sellest, kuidas sõiduki esiklaasile on paigaldatud mingi teade, kuid fotodelt ei ole võimalik aru saada, millisele sõidukile, millises asukohas, millal ja millise sisuga teade on asetatud. Kuna hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud, on kostja positsioonil, et hageja esitatud materjali ei saa käsitada tõendina. Eelnimetatud põhimõte on väljendatud ka TsÜS §-des 69 lg 1 ja 70. Hageja on neid rikkunud. Hageja ei ole teinud kostjale oma tahteavaldust teatavaks enne mõistliku aja möödumist. Isegi kui oleks poole vahel leping, siis pole hageja tõendanud, milline on lepingu sisu (poolte kohustused jms). Vaatamata sellele leiab kostja, et hageja väidetavad parkimistingimused (tüüptingimused) ka oma sisult on tühised
lg 3 p-i 5 järgi kuna neis väljendatud leppetrahvi summa 57 eurot on ebamõistlikult suur. Riigikohus oma 25.01.17 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 p-s 36 on jõudnud samale järeldusele. Arvestades tunnipõhise parkimistasu suurust Tallinna südalinnas, seda ka väidetavate rikkumiste ajal, oleks hageja leppetrahvi nõue peaaegu pool ööpäeva tasust. Leppetrahv on kompensatoorne õiguskaitsevahend. Ehkki
lg 1 järgi pole oluline tegelik kahju, oleks hagis nimetatud parkimistingimuste kehtivuse korral leppetrahv ebamõistlikult suur
Kostja leiab, et kuna leppetrahvide nõude eeldused ei ole täidetud, s.h. hageja ei ole isegi viidanud lepingule ja selle olulistele tingimustele, puudub alus ka viiviste ja sissenõudmiskulude nõudeks. Hageja nõuab muu hulgas sissenõudmiskulusid, kuid ei ole põhjendanud, millisel alusel ta seda teeb, s.t. kas tegemist on kahjunõudega vms.
Hageja nõuab 30 eurot iga väidetava leppetrahvinõude kohta. Hageja ei ole tõendanud võlateatiste saatmist kostjale. Hagiavaldusele on lisatud kostja jaoks arusaamatu sisuga tekstifail, kuhu näib olevat kopeeritud e-kirjade sisu, kuid kust ei nähtu, et sellised kirjad üldse oleksid hageja poolt kunagi välja saadetud. Isegi kui hüpoteetiliselt võtta omaks, et hageja on saatnud välja kirjad, siis ei ole neis viidet selle kohta, et need oleksid tasulised. Kostja hinnangul ei saa nõuda sissenõudmiskulusid muu hulgas siis, kui need põhinevad tasulistel meeldetuletuskirjadel, kuid kus kirjades endis ei ole välja toodud, et need on tasulised. Vastupidisele seisukohale asumine põhjustaks olukorra, kus pool saab teisele esitada üllatuslikke nõudeid. Kostja leiab, et muu hulgas ei vasta hageja nõue sissenõudmiskulu osas hea usu põhimõttele. Seadusandja on sissenõudmiskulude nõude näinud ette eelkõige kahju hüvitamisena kahjustatud lepingupoolele. Sissenõudmiskulud ja leppetrahv on seega oma olemuselt samasugused õiguskaitsevahendid.
lg 1 põhimõtte kohaselt on leppetrahv mõeldud muu hulgas kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni täitmiseks. Leppetrahvi nõudmine koos leppetrahvi enda sissenõudmisekuluga
lg-le 1 tuginevalt seab hageja kostja hinnangul positsiooni, kus hageja oluliselt rikastub võrreldes olukorraga kui kumbki pool ei oleks mistahes kohustust rikkunud. Seega oleks sissenõudmiskulude ja leppetrahvi üheaegne nõudmine kostja hinnangul vastuolus
Juhul kui kohus asub seisukohale, et täidetud on kõik eeldused tüüptingimuste kehtivuse ja lepingu sõlmimise ning leppetrahvi nõudmise kohta, palub kostja alternatiivina vähendada leppetrahvi summat, sissenõudmiskulusid ning viiviseid mõistliku ulatuseni kohtu äranägemise järgi. 6 III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. 7. AS Ühisteenused hagiavalduse kohaselt parkis kostja P. A. P. korduvalt AS Ühisteenused opereeritavas parklas XXX ja XXX parkimistingimusi rikkudes, mille eest vormistati leppetrahvinõuded (nr 0178016772, 0204039258, 0204040248, 0204041161, dtl 40, 42, 45, 50). Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud parkimisleping parkimiskoha kasutamiseks tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures ja millele järgnes parkija kohustus parkimistingimuste rikkumise korral tasuda leppetrahvi. 8.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt peab olema pakkumus ehk ofert piisavalt määratletud ja väljenduma pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik pidada parklaoperaatori poolseks pakkumuseks, samuti on sellel ära toodud sõlmitava lepingu tingimused ammendaval kujul, s.t pakkumus sisaldab juba lepingu täisteksti, mida oferent enam ei muuda).
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Riigikohus on märkinud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele
Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16 p 18). 9. Hageja esitab seega kostja (üürniku) vastu parkimislepingu rikkumisest leppetrahvi ja
tuleneva
). Hageja märgib, et parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Seega avaldab parkimiskorraldaja parkla sissepääsu juurde paigaldatud infotahvlitega, millelt nähtuvad parkimistingimused, tahet / pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimiseks parklasse (
Sõiduki kasutaja parkides sõiduki aga omakorda annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks (
Hageja on esitanud fotod parkimistingimustega (dtl 116-117, dtl 118-120 ning hageja kodulehel oleva info dtl 121). Esitatud fotodelt on küll tuvastatav, et parkimisala kasutamise eest on ette nähtud tasu (dtl 116, 118, 119), kuid tasu suurus parkla sissepääsu juures olevatel tahvlitel ei ühti hageja kodulehelt nähtuva tasu suurusega (vt xxx tn parkla dtl 116 sinine tahvel ja dtl teave kodulehelt dtl 117; xxx parkla dtl 118-119 sinine tahvel ja teave kodulehelt dtl 121), millest järeldab kohus, et parkimistingimused 2021.a (so ajal, mil leppetrahvid tehti) erinesid käesoleval ajal kehtivatest tingimustest. Esitatud fotodelt ei ole aga võimalik tuvastada muid parkimistingimusi (üldtingimusi), sh leppetrahvi tasumist parkimistingimuste rikkumise korral (dtl 116 oranž tahvel, xxx parkla fotodelt ei nähtu oranži tahvlit parkimistingimustega). 13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud millistel tingimustel väidetav üürileping/parkimisleping sõlmiti. Isegi kui nõustuda, et poolte vahel oli sõiduki sisenemisega parklasse sõlmitud leping parklaala kasutamiseks, on tõendamata leppetrahvi kokkulepe, kui
Riigikohus on märkinud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: • poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 8 • võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (
); • võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (
§ d 103 ja 160); • võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (
MS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (vt Riigikohtu 10.05.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 p 11). Leppetrahv peab olema lepingus kokku lepitud. Kui pooled ei ole leppetrahvis kokku leppinud, ei saa leppetrahvi kohustuse rikkumise korral nõuda. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud leppetrahvi suurust. Kohus lisab, et tõendamata on ka leppetrahvi tasumise kohustus parkimistingimustes. Viide hageja kodulehel, et leppetrahvi võib nõuda kuni 57 eurot ei tõenda kohtu hinnangul seda, et vastav kokkulepe sisaldus parkimistingimustes parklasse sissesõidul 2021.a.
MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.