Obsah (8)

§ 432§ 430§ 433§ 660§ 661§ 173§ 168§ 150

2-21-16579 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2024. a, Võru kohtumaja Põlva majas Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-21-16579 Tsiviilasi R. OÜ hagi aktsiasel

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-16579 menetlus R. OÜ hagis aktsiaseltsi R. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3. Tagastada hagejale, R. OÜ-le, pool hagilt tasutud riigilõivust summas 325 eurot. Tagastatav summa kanda R. OÜ arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
4. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-16579 on kohtu menetluses R. OÜ hagi aktsiaseltsi R. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 13 210,50 eurot. Hagi aluseks on see, et
6. aastal raius kostja hageja xxxxxxxxx kinnistult, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx vallas Ristipalos, maha lehtpuude salu ja vedas kändude peale puulehti ning biolagunevaid jäätmeid, millega seoses on hagejale tekkinud kahju puudesalu taastamise ja ala korrastamise kulude näol summas 13 210,50 eurot. Kostja, aktsiaselts R. , hagi ei tunnista. Kostja on küll õigeks võtnud, et
7. aastal, kui ta teostas naaberkinnistul võsahooldust, siis ekslikult võeti maha ka puid hageja xxxxxxxxx kinnistult. Kostja ei nõustu aga hageja väidetud kahju suurusega. Hageja on
8. 2 aastal kinnitanud kostjale, et kahju suurus on 1800 eurot ja ehkki kostja sellises ulatuses kahju suurusega ei nõustunud, oli ta õigusrahu saavutamise huvides kompromissi korras nõus selle hüvitama. Kostja väitel oli temal hagejal vastu sissenõutavaks muutunud nõue materjalide ja teenuste tasumata arvete alusel kokku summas 1863,60 eurot. Kostja tasaarvestas enda nõude hageja vastu hageja kahjunõudega 1800 euro ulatuses.
9. Mõlemad pooled on menetluse vältel pidanud võimalikuks asja lahendamist kokkuleppel või kompromissiga. Kohus on pidanud asjas korduvalt eelistungeid, kus on arutatud pooltega vaidlusaluseid asjaolusid, samuti asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Poolte taotlusel on kohus korduvalt asja arutamise edasi lükanud, andes neile tähtaegu läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks, viimati 13.02.
10. a toimunud eelistungil.
11. 22.03.
12. a esitasid pooled kohtule nende vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu (hageja seadusliku esindaja H. T. poolt allkirjastatud vastavalt 21.03.
13. a ja kostja seadusliku esindaja Ä. Z. poolt 22.03.
14. a). Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus 3

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda ja kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 1473,39 eurot. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 jätab kohus kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 325 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagilt riigilõivu summas 650 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on

§ 150lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 325 eurot tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 4