Obsah (6)

§ 14§ 15§ 17§ 4§ 18§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-14664 Kohtuasi X mak

. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§-s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja kohaselt peaks maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine olema pigem formaalne.

§-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega. 8. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 14lg 1 p 1 kaudu kohalduva Ts

MS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik 2 peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 08.03.2017, 32-1-177-16, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.

1. Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Maakohus leidis, et välistatud oleks pankrotimenetluse eesmärgi saavutamine, s.o võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Lisaks leidis maakohus, et pankrotiavalduse menetlusse võtmise korral oleks tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid.
2. Kolleegium selgitab, et võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatud andmed annavad kohtule esialgse ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda hakatakse

reeglite kohaselt välja selgitama alles pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise (

§ 15

). Usaldusisik mh koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse esitamise seisuga (

§ 17lg 1 p-d 1 ja 2).

Seega aitab usaldusisik koostöös võlgnikuga selgitada välja võlgniku varad ja kohustused. Usaldusisiku koostatud võlgniku vara- ja võlanimekirjas antakse eelduslikult täpsem ja usaldusväärsem info võlgniku majanduslikust seisundist kui see teave, mille võlgnik esitab kohtule avalduse esitamisel. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist reguleerivate normidega ei ole kooskõlas see, kui maakohus teeb võlgniku majanduslikul seisundil põhinevad otsused üksnes avalduses märgitud teabe põhjal. Üksnes erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes

§ 4

lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne. Käesolevas asjas ei nähtu, et maakohus oleks sellised asjaolud välja selgitanud. Samuti ei ilmne maakohtu määrusest põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et andmed avaldaja majandusliku seisu kohta on avalduses juba ammendavalt esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksejõuetusavalduse pinnalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleks välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku. 11. Alles pärast seda, kui usaldusisik on esitanud koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada (

§ 17

lg 2), arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik (

§ 18lg 1).

3 Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, on kohtul järgmised võimalused: kuulutada välja võlgniku pankrot vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule; algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt

§-s 19 sätestatule; jätta avaldus rahuldamata või lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (

§ 18lg 2 p-d 1–5).

Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise, avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu. 12. Maakohus tugines vaidlustatud määruses maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ka sellele, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puuduks perspektiiv.

§ 45

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 45lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks Pankr

S § 29 lg s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

1. Ainuüksi maksejõuetusavalduses esitatud teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et võlgnik ei oleks võimeline täitma oma kohustusi võimaliku kohustustest vabastamise menetluse kestel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud, samas ei ole need siiski olematud. Avaldusest ja määruskaebusest nähtub, et võlgnik on varem tööd teinud, samas on ta täielikult töövõimetu, kuid avaldab tahet ja lootust teha teatud tööd; samuti avaneb võlgniku väidete kohaselt tal peagi võimalus olla avavanglas ning teha kindla sissetulekuga tööd. Kolleegiumi hinnangul tuleks maakohtul menetluses täpsustada võlgniku töövõimega seonduv ning see, kui tõenäoline on avaldaja ümberpaigutamine avavanglasse ja millised on tema kokkulepped tulevase väidetava tööandjaga.
2. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgniku sattumist kinnipidamisasutusse pidada tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena, mis

§ 45lg 3 p 4 järgi võimaldaks jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Kinnipidamisasutusse sattumine iseenesest ei ole käsitatav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena

§ 45lg 3 p 4 tähenduses.

Maakohus ei ole seda järeldust konkreetse juhtumi asjaoludele viidates põhjendanud. Võlgniku vangistuses viibimine ei välista tema kohustustest vabastamist. Praegusel juhul ei ole olemasoleva teabe põhjal võimalik väita ka seda, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine toimuks vaid eesmärgil, et võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal.

1. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt piisavalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleks välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku.
2. Eelnevast tulenevalt oli maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumine kohustustest vabastamise menetluse algatamise väidetava perspektiivituse tõttu ennatlik. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 4
3. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 14

lg-st 3 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab. (allkirjastatud digitaalselt) 5