lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega
Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled lahendasid vaidluse kohtuväliselt. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevalt pole kostjatel menetluskulusid tekkinud. Kostjad ei ole riigilõivu tasunud ning neil polnud menetluses lepingulist esindajat. Eeltoodu tõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 420 eurot. Seega on hagejale võimalik
Riigilõiv tuleb tagastada pangakontole, millelt see tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.