4-23-2275 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-2275 Kohtunik Elina Elkind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- veebruari
- a määrus, millega pöörati täitmisele Martin Peltile (Pelt) Harju Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega asenduskaristusena kohaldatud arest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Martin Pelt (ik: 38911246011; elukoht: XXX; e-post: XXX; tel: XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- veebruari
- a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebust tuleb esitada advokaadi vahendusel, välja arvatud juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Martin Pelti karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
- juuni
- a otsusega väärteoasjas nr 231721004070 LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 600 eurot.
- mail 2023 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. PPA Põhja prefektuur esitas Harju Maakohtule
- juulil 2023 KarS § 72 alusel taotluse M. Peltile mõistetud rahatrahvi osas asenduskaristuse kohaldamiseks.
- Harju Maakohus rahuldas
- oktoobri
- a määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ning asendas M. Peltile mõistetud rahatrahvi 15 päeva pikkuse arestiga ja selle omakorda 1 4-23-2275 15 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus kaks kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus
- oktoobril
- Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusametnik esitas
- jaanuaril 2024 Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles pöörata M. Pelti arest täitmisele. Ettekande kohaselt ei näidanud M. Pelt üles suutlikkust täita asenduskaristuse nõudeid ning M. Pelt on jätnud tegemata määratud 15 üldkasuliku töö tundi.
- Maakohtu istungil avaldas M. Pelt, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde, sest ta ei tahtnud oma tööd ja sissetulekut kaotada. Samuti takistas välitingimustes töö tegemist artriit. M. Pelt soovib siiski määratud töötunnid ära teha, samuti oleks ta võimeline maksegraafiku alusel trahvi tasuma. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil ettepaneku juurde pöörata määratud arest täitmisele. Maakohtu määrus
- Harju Maakohus tegi
- veebruaril 2024 määruse, millega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras M. Peltile määratud aresti täitmisele, põhjendades seda järgmiselt.
- M. Peldil on tegemata kõik Harju Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega asenduskaristusena mõistetud üldkasuliku töö tunnid ning kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, millest nähtuks töö tegemise põhjendatud takistus. M. Pelt on teadlikult hoidnud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning sellega näidanud üles ükskõiksust ja hoolimatust kohustuse täitmise suhtes. Arvestades kohtuistungil antud selgitusi, üleolevat suhtumist õiguskorda ning piisavalt pikka aega, milline anti M. Peltile üldkasuliku töö tegemiseks, puudub veendumus, et üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisel isik tunnid sooritaks.
- Tagajärjetuks jääb M. Pelti taotlus võimaldada tal tasuda rahatrahv maksegraafiku alusel. Kuivõrd Harju Maakohtu
- oktoobri 2023 lahend on jõustunud, puudub kohtul käesolevas menetlusetapis alus sellega määratud karistust muuta. Väärteomenetluse seadustik annab kohtule aluse otsustada vaid selle üle, kas süüdlasele mõistetud arest tuleb pöörata täitmisele või mitte. Karistuse liigi täiendavat muutmist menetlusseadustik ette ei näe. Määruskaebus
- Harju Maakohtu
- veebruari
- a määruse peale esitas määruskaebuse M. Pelt, kes taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga või rahatrahviga. M. Pelt selgitab, et tal on kodus sülelaps ning kuna elukaaslane käib koolis, tuleb M. Peldil suurema osa ajast lapsega tegeleda. Lisaks teenib M. Pelt perele sissetulekut ning ilma tema töötamiseta on perel raske. Üldkasuliku töö tunnid jäid tegemata haiguse tõttu (XXX), lisaks oli laps pikalt haige ning M. Pelt jäi ka ise haigeks. Samuti tekkisid tööandjaga konfliktid, kui M. Pelt avaldas soovi üldkasuliku töö tunde tegema minna. M. Pelt palub arvestada, et eelnevalt on ta kõik üldkasuliku töö tunnid ära teinud ning probleeme ei ole esinenud. M. Pelt kinnitab veelkord, et ta on nõus tegema üldkasuliku töö tunde või maksma rahatrahvi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, olles tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja M. Peldi määruskaebusega leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. 2 4-23-2275 Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mida maakohus ei ole juba karistuse täitmisele pööramise otsustust tehes arvesse võtnud, samuti ei ole kaebuses toodud asjaolud sellisteks, millistest nähtuks mõjuv põhjus üldkasuliku töö tundide mittetegemiseks. Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad.
- Esmalt ei ole praegusel ajal igal juhul võimalik asendada aresti rahatrahviga. Harju Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega (jõustunud) asendati M. Peldile väärteo eest karistusena määratud rahatrahv arestiga ja see omakorda üldkasuliku tööga. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette võimalust asenduskaristusena kohaldatud aresti n-ö tagasipööramist rahatrahviks.
- Erakorralisest ettekandest nähtub, et M. Peldile on selgitatud tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. Esimesel kokkulepitud tööpäeval teavitas M. Pelt juhendajat, et ta ei saa tulla töötunde tegema, kuivõrd tööandja ei anna selleks vabastust. Edasine kontakt M. Peldi poolt puudus, samuti ei teavitanud M. Pelt järgmistest puudumistest juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku. Maakohtu istungil selgitas M. Pelt, et hetkel (talvisel perioodil) tal väga tööd ei ole ning suurem tööperiood saabub kevadel. Kuivõrd M. Peldil oli talvisel perioodil pigem vähem tööd, oli tal rohkem aega, et kohtu poolt asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde teha. M. Pelt on ka ise maakohtu istungil tunnistanud, et ta ise venitas üldkasuliku töö tegemisega. Eeltoodust nähtub ringkonnakohtu hinnangul üheselt M. Peldi suutmatus ennast kokku võtta ning talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde teha.
- M. Peldi poolt määruskaebuses toodud asjaolud, s.o konflikt tööandjaga võimaliku puudumise osas, töö tegemist takistav terviseseisund (artriit), lapse haigestumine ning elukaaslase koolis käimine ei ole sellisteks asjaoludeks, mida saaks lugeda mõjuvateks põhjusteks üldkasuliku töö tundide tegemata jätmisel. Lisaks ei ole M. Pelt eeltoodud asjaolusid ringkonnakohtule kuidagi tõendanud. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt on ka maakohus M. Peldile selgitanud, et oma põhjenduste kohta tuleb esitada tõendeid. Seoses M. Peldil esineva terviseseisundiga (artriit) märgib ringkonnakohus, et M. Pelt oli aresti asendamisel üldkasuliku tööga teadlik oma terviseseisundist, kuid pidas selles hoolimata võimalikuks üldkasuliku töö tundide tegemist ja ta käib ka tööl. Lisaks kinnitas M. Pelt oma valmisolekut kriminaalhooldajaga suhtlemiseks juhul, kui terviseseisund ei võimalda üldkasuliku töö tunde teha. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ole esimese kuu aja jooksul M. Pelt kriminaalhooldajaga üldse ühendust võtnud ning ajakava koostamise järel on ühel korral teavitanud üldkasuliku töö tegemisele mittetulemisest. Eeltoodust tulenevalt on M. Pelt hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, mis on põhjendatult toonud endaga kaasa aresti täitmisele pööramise.
- Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
- veebruari
- a määruse muutmata ja M. Peldi määruskaebuse rahuldamata (allkirjastatud digitaalselt) 3