← Eesti

2-23-12/35

Obsah (9)§ 29§ 146§ 158§ 162§ 65§ 651§ 23§ 165§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Tsiviilasja number 2-23-12 Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 07. märts 2024.a , Jõhvi Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

§ 29lõikele 4.

  1. Saata määrus menetlusosalistele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist pankrotihalduri tasu maksmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Pankrotimenetluse lõpetamise osas võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võib võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  2. Viru Maakohtu 10.03.2023 määrusega kuulutati välja R. K. (K.) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Pankrotihaldur esitas 12.01.2024 kohtule aruande, milles palub lõpetada R. K. (K.) (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Viru Maakohtu 28.02.2024 määrusega tegi kohus ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks raugemise vältimiseks võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda 1500 eurot hiljemalt 06.03.
  3. Keegi ei ole kulude katteks deposiiti maksnud.
  4. Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt: 2.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Nimetatud seis on menetluse kestel muutunud. Müüdav pankrotivara puudus ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 2.2 Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustusi

§ 146lg 1 p 3 alusel ei ole.

Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu, ülekandekulud)

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 1000,40 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.3 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.4 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.5 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99804670375, konto saldo on 0,00 (raha välja võetud). Võlgniku nimele on Liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid: - BMW 528I, reg märk XXX, esmane registreerimine

  1. - BMW 523I, reg märk XXX, esmane registreerimine
  2. Sõidukitele on seatud käsutamise keeld alates 2014 aastast erinevate kohtutäiturite poolt. Sõidukite asukoht, olemasolu, seisund on teadmata. Võlgnik on 15.02.2023.a. vastuseks halduri päringule e-kirja teel teatanud, et sõidukid ei ole kunagi tema valduses olnud, kunagi kuritarvitati võlgniku andmeid ja nii palju kui teada on sõidukid on hävitatud. Pankrotihaldur hindab sõidukite väärtuseks (mh arvestades nende vanust) jätkuvalt 0 eurot. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnistuid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. 2.6 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I järgu nõuded puuduvad Kuna Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on haldurile 15.06.2023.a. teatanud, et on tasaarvestanud osaliselt oma nõude võlgniku poolt enammaksega summas 766,70 eurot ja nõude jäägiks on 1 994,82 eurot, siis tabelis on võlausaldaja välja maksmata nõue kajastatud võlausaldaja poolt teatatud suuruses. Võlausaldaja Välja maksmata nõude suurus EUR Kristiina 55,96 Järk Jaotis % Tallinna kohtutäitur II Feinman XXX Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 578,29 II XXX Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet 156,00 II XXX Tallinna linn 75014920 700,00 II Eesti Vabariik (Maksu- ja 1 994,82 II Tolliameti kaudu) 70000349 Revensen OÜ 16625699 2 060,64 II A. S.XXX 865,00 II Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler 108,00 II XXX L. A. XXX 3908,83 II Itella Estonia OÜ 10891224 13 261,36 II KOKKU II järgu välja maksmata nõudeid 23 688,90 eurot. 0,229 2,365 0,638 2,862 11,292 8,426 3,537 0,442 15,983 54,226 III järgu nõuded Võlausaldaja Välja maksmata nõude suurus EUR Järk Jaotis % N.M. (ik XXX) 3 810,00 III 100 KOKKU III järgu välja maksmata nõudeid 3 810 eurot. 2.7 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.8 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud maksejõuetuse põhjusena asjaolu, et kaotas töö ja oli depressioonis. Tervislik seisund on halb. Otsib tööd läbi töötukassa. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnik ei ole oma elukorralduses olnud seaduskuulekas (mh palju trahve PPA-lt), t puuduvad sissetulekud (va töövõimetoetus) ja vajalik varakogum, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Võlgnikul on täitmata kohustusi juba
  3. aastast (täitemenetlused). Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku maksejõuetusavalduses toodut, KPK andmeid ja võlausaldajate nõudeavaldustes toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks
  4. aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 2.9 Usaldusisiku nimetamine. Haldur ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja Ene Mändla, kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Vastavalt

§ 158

lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 158

lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Halduri esitatud aruande kohaselt puuduvad R. K.l (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud asjaolu, et võlgnik ei ole oma elukorralduses olnud seaduskuulekas, puuduvad sissetulekud (va töövõimetoetus) ja vajalik varakogum, mistõttu puudub võimalus täita oma kohustusi. Täitmata kohustusi on võlgnikul juba 2008. aastast (täitemenetlused). Kohus nõustub pankrotimenetluses tuvastatud andmetele tuginedes, et võlgnikul puudub vara mahus, mis võimaldaks täita kohustusi käesoleval ajal. Kohus lõpetab

§ 158lg 4 alusel raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.

4. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasu summas 1000,40 eurot koos käibemaksuga ning tasu määrata hüvitamisele riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le, millise kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (

§ 65lg 2).

Kohus määrab haldurile tasu alammääras (

§ 65lg 5).

Halduri tasu piirmäärad on sätestatud

§ 651

. Kohus leiab, et halduritasu ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651

lg-le 1.

§ 65lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja Fi

MS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus kinnitab halduri tasu summas 1000,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ja määrab selle hüvitamise riigi vahenditest. 4.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Hillar Villersi R. K. (K.) (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

  1. FiMS § 46 lg 1 sätestab muuhulgas, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. FiMS § 69 lg 2 sätestab, et kuni
  2. aasta
  3. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. Haldur ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja Ene Mändla (isikukood 46502182216), kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus nimetab R. K. (K.) usaldusisikuks Ene Mändla. FiMS § 46 lg 2 ja 3 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
  4. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.