Obsah (5)

§ 121§ 65§ 64§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-7015 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kri

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Kohtuistungi toimumise aeg

1. jaanuar 2024 Kohtuistungil osalesid süüdistatav Robert Bekker, kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp, kannatanu R.H. , kannatanu esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuli 2023 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Robert Bekkeri kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Süüdistatav Robert Bekker, isikukood: 37611130212, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. juuli 2023 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge ja Uiga Valga osakonna kaudu 546 (viissada nelikümmend kuus) eurot 56 senti, sealhulgas käibemaks 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot 56 senti, vandeadvokaat Kalju Kutsarile süüdistatav Robert Bekkerile määratud korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.
6. Punktis 2 nimetatud menetluskulu jääb süüdistatav Robert Bekkeri kanda.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot 92 senti, sealhulgas käibemaks 40 (nelikümmend) eurot 92 senti, vandeadvokaadile Kaire Hänilene kannatanule määratud korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.
8. Punktis 4 nimetatud menetluskulu mõista välja süüdistatav Robert Bekkerilt. Süüdistatav Robert Bekkeril tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
9. Robert Bekkerit süüdistatakse

§ 121

lg 1 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kasutas 12.06.2021 kella 16.57 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone

1. eluosakonna kambris nr 3107 füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav R.H. i suhtes, lüües vähemalt neljal korral R.H. i näo piirkonda. R. Bekker tekitas oma tegevusega R.H. ile valu ja tervisekahjustused – paremal ninajuurel 2 mm suuruse haava, vasaku kõrvalesta turse ja vasaku kõrva taga hematoomi. Maakohtu otsus
2. Tartu Maakohtu 07.07.2023 otsusega karistati R. Bekkerit

§ 121

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega, millest

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel moodustati R.

Bekkerile liitkaristus Tartu Maakohtu 22.10.2021 otsusega nr 1-21-5291 mõistetud karistusega, s.o 2 aasta 2 kuu 23 päeva vangistusega, ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates R. Bekkeri kahtlustatavana kinnipidamisest kriminaalasjas nr 1-21-5291, s.o alates 19.04.

1. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati KrMS § 130 lg 41 alusel R. Bekkeri suhtes tõkendit – vahistamine – alates Tartu Maakohtu 22.10.2021 otsusega nr 1-21-5291 mõistetud karistuse ärakandmise hetkest. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud liitkaristuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem.
2. Maakohtu hinnangul on R. Bekkeri süü tõendamist leidnud. 3.
3. Tartu Vangla valvemeedik tunnistaja D.Š. i sõnul andis peavalve millalgi juunis 2021 teada, et meditsiiniosakonda tuuakse vigastuste fikseerimiseks R.H. ja R. Bekker, kelle vahel oli väidetavalt toimunud kaklus. R.H. i ninajuurel tuvastati haav ja turse ning kõrva taga hematoom. Ninajuurel olev haav oli umbes 2 cm pikk ning selle servad olid sirged (haav võib olla kas rebitud servaga või sirge). R.H. ütles valvemeedikule, et tal oli kambrikaaslasega intsident. Kannatanu vigastustest tegi tunnistaja ka fotod. R. Bekkeril mingeid vigastusi ei tuvastatud. 3.
4. Tartu Vanglas valvurina töötav tunnistaja N.O. liikus 12.06.2021 kella 16.57 paiku eluosakonnast mööda ja kuulis ühest kambrist karjumist ja seda, et vastu ust kolgiti paar korda. See oli E-11 eluosakonna
5. üksuses kamber nr 3107, kus sel hetkel asusid R. Bekker ja R.H. . Kolkimine kõlas tunnistaja jaoks selliselt, nagu oleks keegi vastu ust lennanud või vihahoos löönud. Tunnistaja liikus selle hääle poole ja jõudiski R. Bekkeri ja R.H. i kambri juurde. Kohale jõudes nägi ta ukse vaateavast R.H. i, kes oli täpselt ukse juures ja vaatas tunnistajale otsa, tagapool oli R. Bekker. R.H. il jooksis silmade vahelt verd. Siis käis aga kannatanu kambri WC-s nägu pesemas ning rääkis seejärel tunnistajale, et hetkel on kõik korras, aga varsti lähevad uuele ringile, st tunnistaja arusaama järgi hakkavad uuesti kaklema. R. Bekker ei rääkinud tunnistajale midagi. Kokkuvõtvalt sai N.O. aru, et toimunud on kaklus ning R. Bekker on R.H. i löönud vähemalt ühel korral ning olukord on maha rahunenud. 2 3.
6. Kannatanu R.H. i sõnul viibis ta
7. aastal ühes kambris koos R. Bekkeriga. Omavahel saadi läbi kehvasti ja suheldi vaid mõned sõnad. Samas ei olnud kannatanu sõnul neil omavahel konflikte või erimeelsusi. Millalgi
8. aastal toimus aga kannatanul ja R. Bekkeril kaklus, millega seoses viidi kannatanu ka vangla meditsiiniosakonda läbivaatusele. R.H. ei oska öelda, miks see kaklus toimus, kõik käis nii kiiresti – maksimaalselt 10 sekundit. R. Bekker lõi kannatanut kambri vannitoa uksega vastu külge, peale mida oli neil omavahel sõnelus ja siis oli löömine. Kannatanu ei tea, milles see sõnelus seisnes, võimalik, et ta küsis süüdistatavalt, et mis tal viga on või miks ta nii tegi ning selle peale vastas R. Bekker hoobiga. R. Bekker lõi kannatanut rusikatega, maksimaalselt 4 korda. Löökide tagajärjel ta maha ei kukkunud, kuid võis kukkuda seljaga vastu kambri välisust, kuna seisis just seal. Löögid olid tugevad ja tabasid kannatanu nina, kõrva, pead ja otsaesist. Nii nina pealt kui ka nina seest oli verejooks ning peas oli sinikas. Hematoomid kõrval kestsid kuskil 3-4 nädalat. Ninale on jäänud väike arm, pea on ära paranenud. Kannatanu sõnul tundis ta end löökide järel kehvasti, oli pearinglust. Valu järgnes peale arsti juures käimist – nii nina kui pea hakkasid valutama ja kõrv tuikas. R.H. i sõnul tema R. Bekkerit ei löönud. Süüdistatav küsis konflikti jooksul temalt, et kas ma löön su ära. Olukord lõppes siis, kui valvur N.O. tegi kambri lahti. Löömise ja kambri ukse avamise vahele jäid tunnistaja sõnul loetud sekundid. Nädal enne konflikti taotles kannatanu, et teda R. Bekkerist eraldi kambrisse pannakse, kuna ta aimas juhtunut juba ette, sest R. Bekker šantažeeris teda. 3.
9. Süüdistatav R. Bekker näeb toimunut teisiti. Kambrit jagati R.H. iga
10. aasta mais ja juunis. Omavaheline läbisaamine oli nullilähedane. Nad ei suhelnud ning samas polnud neil ka tülisid. 12.06.2021 toimus aga väike intsident, kus R. Bekker kuulas ühte raadiosaadet ning R.H. vajutas selle seina peal olevast nupust ära. R. Bekker ütles seepeale, et pangu tagasi aga kannatanu ütles, et ei pane. Siis läks R. Bekker ise ja pani raadiosaate tagasi ning sellepeale R.H. ägestus ja tormas süüdistatavale kallale. Tormamine tähendab, et kannatanu jooksis akna poolt R. Bekkeri poole, kes seisis kambri välisukse juures. Kinnipeetavad oli üksteisest kuskil paari meetri kaugusel. Sinna vahele jäi veel WC uks, mis oli lahti. R. Bekker tuli eest ära ja kannatanu kukkus seetõttu näoli põrandale. Süüdistatav ei tea, kas kannatanu kukkus ka millegi vastu, kuid märkis, et on võimalik, et kannatanu kukkus vastu WC-potti. R. Bekker nägi, et kannatanul jooksis seejärel verd. Ühel hetkel vaatas valvur kambrisse sisse. R. Bekkeri sõnul on võimatu, et selle konflikti ajal keegi vastu välist kambriust läks. Verepritsmed võisid kambri ukse juurde saada alles siis, kui kannatanu käis juba verise näoga seal ringi. R. Bekkerile tuleb üllatusena, et kannatanu juba enne konflikti oli soovinud nende kambrist ära minna. R. Bekkeri sõnul oli kannatanul temaga kambrit jagada mugav, kuna R. Bekker jagas temaga oma kõnekaarti. Pärast konflikti viidi R. Bekker vangla arsti juurde ning sel teekonnal küsis ühes kambris viibinud kinnipeetav R. Bekkerilt hõigates, et mis juhtus ja kas oli matsu andmine. R. Bekker vastas sellepeale, et jah. Kinnipeetav küsis, kas R. Bekker andis või sai matsu ning R. Bekker vastas, et andis. Süüdistatava sõnul ei provotseerinud ta kannatanut ning ainus intsident ja suhtlus sel päeval oli neil seoses raadioga. 3.
11. Väljavõte R. Bekkeri haigusjuhtudest kinnitab, et R. Bekkeril 12.06.2021 meditsiiniosakonnas vigastusi ei tuvastatud ning R. Bekker eitas konflikti toimumist. 3.
12. Kokkuvõtvalt viibisid sündmuse juures seega vaid kaks inimest ning nende versioonid toimunust on vastandlikud. R. Bekkeri väitel kannatanu tormas tema poole ja sai vigastused kukkudes. Tähele tuleb panna, et kannatanu vigastused on pea erinevates piirkondades (paremal pool ninal, vasakul kõrval ja vasaku kõrva taga) ja nende tekkimise võimalus ühe kukkumise käigus on äärmiselt vähetõenäoline. Sündmust väljastpoolt kambrit kuulnud tunnistaja kuulis paari kolkivat heli nagu keegi oleks vastu ust lennanud või vihahoos löönud. R. Bekkeri versiooniga korduvate kolkivate helide tekkimine kokku ei lähe. Kannatanu sõnul seisis ta rünnaku ajal seljaga vastu kambri välisust ning võis just löökide mõjul seljaga vastu ust 3 kukkuda. Kui tunnistaja luugi avas, oli otse selle taga verise näoga R.H. . On üsna üheselt selge see, et kui vanglas leiab aset sündmus, kus keegi saab vigastusi, järgneb sellele uurimine. Sellest hoolimata ei pidanud R. Bekker vajalikuks oma versiooni toimunust avaldada ei kambrisse tulnud ametnikule ega ka hiljem meditsiiniosakonnas. Enamgi veel, valvurite saatel koridoris liikudes teatas ta teisele kinnipeetavale, et tema andis matsu. Seega toetavad kannatanu versiooni toimunust mitmed teised tõendid. Süüdistatava kaitseväite kinnituseks tõendeid pole. Kohus on seisukohal, et R. Bekkeri sündmusest tunduvalt pikema aja möödumisel esmakordselt esitatud kaitseversioon ei kajasta tegelikult toimunut. Maakohus loeb süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks ning arvab need tõendikogumist välja. 3.
13. Kannatanule tekitatud vigastusi tõendab väljavõte R.H. i haigusjuhust Tartu Vanglas. Väljavõtte kohaselt toodi kannatanu 12.06.2021 meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks, kuna kahe kinnipeetava vahel oli kaklus. Kannatanu ninajuurel, paremal tuvastati 2 mm torkehaav, esines vähene verejooks, tekkimas oli turse. Vasakul kõrvalestal esines turse, hüpereemilisus. Vasaku kõrva taga hematoom. Veel on kirjas, et konflikti põhjus jääb ebaselgeks. Lisaks nähtuvad kannatanu ninal olevad vigastused kohtule esitatud fototabelist. 3.
14. Ekspertiisiaktist nr 22E-LÕI0016 nähtub, et R.H. il esinesid järgmised vigastused/tervisekahjustused: ninajuurel, paremal 2 mm torkehaav vähese verejooksuga ja tursega; vasakul kõrvalestal turse, hüpereemilisus (punetus); vasaku kõrva taga hematoom (verevalum). Ekspertiisiakti kohaselt võivad kannatanu vigastused olla tekitatud 12.06.
15. Veel märgib ekspert, et ei saa välistada R.H. il kirjeldatud ja fotografeeritud ninajuurel, paremal paikneva vigastuse tekitamist terava esemega, kuid täpsemalt ei ole võimalik öelda, kas vigastused on tekitatud kasutades torke- või terariista. Vasakul kõrvalestal esinenud turse, punetus ja vasaku kõrva taga esinenud hematoom võivad olla tekitatud kokkupuutel kõva tömbi eseme või pinnaga, võimalik et rusikaga löömisel. Vigastused ei ole eluohtlikud ning põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab kuni neli nädalat. 3.
16. Kaitsja on kannatanul tuvastatud vigastusega seoses välja toonud, et on kummaline, kuidas meditsiinidokumentides viidatakse justkui olevat R.H. i näo- ja ninavigastus tekitatud torkeriistaga. Kohus on seisukohal, et kannatanule tekitatud vigastuste tekkemehhanismi ei ole võimalik üheselt tuvastada. Teada on siiski see, et enne kannatanul neid vigastusi ei olnud ning pärast konflikti R. Bekkeriga kannatanul erinevad vigastused fikseeriti.

§ 121

lg 1 teokoosseisu täitmiseks piisab käesoleva kaasuse kontekstis ainuüksi ühekordsest rusikaga löömisest ning sellega kannatanule tervisekahjustuse tekitamisest või valu põhjustamisest. Kohus on kogutud tõendite põhjal veendumusel, et R. Bekker peksis kannatanut ja selle tagajärjel tekkisid pea piirkonnas vigastused. Lisaks tundis kannatanu pärast rünnakut valu. Seega on objektiivne süüteokoosseis täidetud. 3.10. R. Bekker pani kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

3.

1. Kohus ei tuvastanud R. Bekkeri teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Karistuse osas leidis maakohus järgmist. 4.
3. Maakohus ei pidanud karistusliigina rahalist karistust võimalikuks. Esiteks ei võimalda seda süü suurus. Teiseks on tegemist korduvalt karistatud isikuga, keda ei suutnud uue kuriteo toimepanemisest heidutada ka reaalne vabaduse piiramine. 4.
4. Maakohus loeb teosüüd pigem väikeseks. Tegemist on lühiajalise intsidendiga, mille tagajärjed ehk kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid ka

§ 121lg 1 koosseisu mõttes pigem kerged.

Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus R. Bekkeri teos tuvastanud. 4 4.

1. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada lisaks ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. R. Bekkeril on kaks kehtivat kriminaalkaristust liiklusalaste kuritegude eest. Arvestades ka käesoleva kriminaalasja esemeks olevat tegu, on süüdistatav toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mis viitab üldisele madalale õiguskuulekusele. 4.
2. Prokurör taotles R. Bekkerile selle teo eest karistuseks vangistust 3 kuud. Kohus ei pea vajalikuks sellest karistusettepanekust süüdistatava kahjuks kõrvale kalduda. Selline vangistus vastab üldjoontes kõigile

§ 56kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele.

4.

1. R. Bekkerile ette heidetav tegu leidis aset 12.06.
2. Tartu Maakohus on tema suhtes teises asjas teinud süüdimõistva otsuse 22.10.2021.

§ 65

lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus karistusseadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Erandlike asjaolude puudumisel liidetakse

§ 64

lg 1 alusel raskemale karistusele kergemast karistusest pool.

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel tuleb liita R.

Bekkerile mõistetud karistus 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.10.2021 otsusega nr 1-21-5291 mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust. Selle karistuse kandmise algusaeg on 19.04.

1. Antud juhul on tekkinud olukord, kus R. Bekker vabaneb liitkaristust moodustava otsusega mõistetud karistuse kandmiselt enne kui käesolev kohtuotsus jõustub. Kohus on seisukohal, et otsuse täitmise tagamiseks on põhjendatud R. Bekkeri suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. R. Bekkeri suhtes oli juba enne liitkaristust moodustava karistuse kandmisele asumist kohaldatud tõkendit vahistamine. Käesolevas asjas ei olnud tõkendi kohaldamise vajadust seetõttu, et R. Bekker kandis vahepeal karistust. Üldjuhul peaks karistuse kulgemine toimuma katkematult ning liidetav karistus suurendab kantavat karistust vaid vähesel määral. R. Bekkeril on võimalik karistuse kandmiselt vabanemise järel asuda oma elu korraldama ilma, et seda peaks katkestama uus karistuse kandmisele asumine. 4.
2. Maakohus vahistas KrMS § 130 lg 41 alusel R. Bekkeri kohtuotsuse täitmise tagamiseks alates Tartu Maakohtu 22.10.
3. a otsusega nr 1-21-5291 mõistetud karistuse ärakandmise hetkest. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud liitkaristuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Apellatsioon
4. Tartu Maakohtu 07.07.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Bekkeri kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega mõista R. Bekker

§ 121lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Maakohus on eksinud tõendite hindamisel. 5.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 12.06.2021 sai R.H. Tartu Vangla eluhoone
2. eluosakonna kambris nr 3107 vigastusi, mis vangla meditsiiniosakonnas fikseeriti. Sel ajal viibisid nimetatud kambris kaks kinnipeetavat – R. Bekker ja R.H. , kes on andnud toimunud kohta erinevaid selgitusi. R.H. i väidete kohaselt lõi süüdistatav teda ilma mingi põhjuseta ja täiesti ootamatult rusikaga 4-5 korda näkku ise sealjuures midagi selgitamata. Süüdistatav seevastu kinnitas, et tema kannatanut ei löönud. R.H. tahtis teda rünnata, tormas tema poole, kuid kukkus. 5 Maakohus pidas R.H. i ütlusi usaldusväärseteks ning lähtus neist R. Bekkeri süüdimõistmisel. 5.
3. R. Bekkeri hinnangul on maakohus põhjendamatult eelistanud kannatanu ütlusi ning eiranud nendes sisalduvaid vastuolusid. Kannatanu R.H. selgitas kohtuistungil, et R. Bekker lõi teda täiesti ootamatult ja ilma mingi põhjuseta. Kohtueelses menetluses seevastu väitis kannatanu, et süüdistatava löökidele eelnes sõnavahetus. Nimetatud vastuolu kannatanu selgitada ei osanud. Süüdistatav seevastu on selgitanud, et neil tekkis vaidlus selle üle, millist raadioprogrammi kuulata ning kui ta lülitas raadio sisse, siis püüdis R.H. teda rünnata. Kuigi tegemist on äärmiselt tühise põhjusega kakluse alustamiseks, on see siiski eluliselt usutavam, kui kannatanu väide täiesti ootamatu rünnaku kohta. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kui süüdistatav iseloomustas kannatanut kui imelikku inimest, siis R.H. i meelest oli tema kambrikaaslane gei ning ta taotles enda paigutamist teise kambrisse. Taoline väide viitab sellele, et R.H. suhtus süüdistatavasse eelarvamusega, põlgas teda ning ei soovinud viibida temaga ühes kambris. Sageli kasutavad kinnipeetavad teise kambrisse üleviimise saavutamiseks äärmuslikke abinõusid. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis on eluliselt usutav, et R.H. esimesena rünnata. võis süüdistatavat 5.
4. Kriminaalasjas on läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis, mille tulemuste kohaselt tuvastati R.H. il paremal ninajuurel 2 mm torkehaav vähese verejooksu ja tursega, vasakul kõrvalestal turse, hüpereemilisus, vasaku kõrva taga hematoom. Eksperdi hinnangul võivad vigastused olla tekitatud rusikaga löömisel ja ninajuurel paikneva vigastuse puhul ei saa välistada, et see on tekitatud terava esemega. Kannatanu ei ole kunagi väitnud, et R. Bekker oleks kasutanud mingit teravat eset ning kannatanu ninajuurel paikneva vigastuse tekkimise asjaolud jäid ebaselgeks ka kohtuliku uurimise käigus. R. Bekker on selgitanud et kannatanu kukkus ning võis saada vigastused hoopis mõne eseme vastu kukkudes. 5.
5. Maakohus on heitnud R. Bekkerile ette seda, et ta ei selgitanud koheselt pärast sündmuse toimumist vanglaametnikele, mis kambris toimus. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et keegi vangla töötajatest oleks R. Bekkerilt toimunu kohta aru pärinud enne 22.05.2022, kui talle esitati kahtlustus R.H. i kehalises väärkohtlemises. Seega kulus Tartu Vangla töötajatel peaaegu aasta otsustamaks, kas on alust R. Bekkerile kahtlustust esitada ning sellises olukorras ei saa heita süüdistatavale ette seda, et ta varem oma versiooni ei esitanud. 5.
6. Maakohus on vaidlustatud lahendis märkinud, et R. Bekkeri süüd kinnitavad ka tunnistaja N.O. e ütlused, millest nähtuvalt kuulnud ta paari kolkivat heli vastu kambri ust, nagu keegi oleks vastu ust lennanud või vihahoos löönud. Maakohus on leidnud, et eeltoodu ei haaku R. Bekkeri versiooniga. Samas kannatanu sõnul seisis ta rünnaku ajal seljaga vastu kambri välisust ning võis just löökide mõjul seljaga vastu ust kukkuda. Kohus on samas jätnud tähelepanuta, et lisaks vastu ust kolkimisele kuulis tunnistaja enda sõnade kohaselt kambrist ka karjumist, ehkki nii kannatanu kui ka süüdistatav eitavad igasugust karjumist. Arvestades sündmustest möödunud aja pikkust ei saa välistada, et tunnistaja N.O. ei mäletanud enam piisava täpsusega kõiki toimunu asjaolusid.
7. Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kohtuistungile, mis pidi toimuma 23.10.
8. Nimetatud istungile süüdistatav ei jõudnud ja edastas kaitsjale, et on haigestunud. Ringkonnakohus määras uueks istungi ajaks
9. jaanuar
10. Istungil 6 toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid apellatsioonile vastu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Kolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, tutvunud otsuse ja esitatud apellatsiooniga, kuulanud istungil ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioon rahuldamata vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le
13. Apellatsiooni põhitaotlusena soovitakse süüdistatava õigeksmõistmist. Leitakse, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme ja pole tuvastatut hinnanud nii nagu kaitsja seda sooviks. Kolleegium uuris nimetatud kaitseväite pinnalt maakohtu otsuse tõendite analüüsi ja esitatud järeldusi ning leiab, et esitatud põhjendustel apellatsiooni edu ei saada.
14. Asjas ei ole vaidlust selles, et 12.06.2021 kella 16.57 paiku sai R.H. Tartu Vangla eluhoone
15. eluosakonna kambris nr 3107 vigastusi, mis vangla meditsiiniosakonnas fikseeriti. Vaidlust pole ka selles, et nimetatud ajal viibisid selles kambris kaks kinnipeetavat – süüdistatav R. Bekker ja kannatanu R.H. . Vaidluse keskne küsimus on, kuidas või kes kannatanule vigastused (paremal ninajuurel 2 mm suurune haav, vasaku kõrvalesta turse ja vasaku kõrva taga hematoom) ja valu tekitas.
16. Süüdistatav ja kannatanu on andnud toimunu kohta erinevaid selgitusi. Kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda ilma mingi põhjuseta ja täiesti ootamatult rusikaga 4-5 korda näkku ise sealjuures midagi selgitamata. Süüdistatav väidab jällegi, et tema kannatanut ei löönud ja hoopis R.H. tahtis teda rünnata ja tormas tema poole, kuid kukkus ise. Süüdistatav väidab, et kannatanu tormas tema poole ja „ma tulin eest ära, siis ta kukkus ise pikali ja sinna see jäigi. Ju ta nii õnnetult kukkus, et oma vigastused sai.“ Ta nägi, et kannatanul tuli näost verd ja ta eeldas, et ninast. (Ko To tl 73-74)
17. Apellatsioonile samane sündmuste esitlus süüdistatava ja kaitsja poolt oli ka maakohtus. Kohus on süüdistatava esitatud kaitseversiooni põhjalikult kontrollinud ja selle ümber lükanud. Tõendeid analüüsides pidas kohus põhjendatult usaldusväärsemaks kannatanu versiooni vigastuste tekitamises süüdistatava poolt. Ringkonnakohtus süüdistatav jätkuvalt eitas puutumust kannatanule vigastuste tekitamisega ning pakkus välja erinevaid vastuolulisi ja mitteusutavaid versioone vigastuse tekkimisest. Kannatanu kukkus tema arvates ise ja lõi ennast kas vastu ust, põrandat või plekist kraanikaussi, aga võib olla tekitas ise endale haava. Kolleegium tõdeb, et kannatanul on tuvastatud vigastusi erinevates pea piirkondades, mistõttu ühekordse väidetava kukkumisega on vigastuste tekkimine ebatõenäoline. Kõiki tõendeid kogumis hinnates peab ka kolleegium eluliselt usutavaks kannatanu versiooni toimunust, mille kohaselt tekitas süüdistatav talle vigastused ja valu.
18. Kolleegium nõustub kannatanu esindaja väljendatuga, et tegemist pole sõna-sõna vastu olukorraga, mida kaitsja püüab väita. Nimelt on asjas kogutud ka teisi süüdistatava süüd kinnitavaid tõendeid. Nii on kannatanu ütlused muuhulgas kooskõlas kohtuarstliku ekspertiisiakti arvamuse ja tunnistaja N.O. e ütlustega.
19. Käesolevas asjas püütakse kahtluse alla seada kannatanu isikut ja tema ütluste usaldusväärsust. Kolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kannatanu on ütlustes selgitanud, et süüdistatav lõi teda suhteliselt kiiresti rusikatega kuni 4 korda. Löögid tabasid teda nina, kõrva, pea ja otsaesise piirkonda. Tekkis verejooks, peas oli sinikas, esines pearinglus ja ta tundis ennast alguses kehvasti. Peale arsti juures käimist hakkasid nina ja pea valutama ning kõrv tuikas kõvasti „Nina sai veits kahjustust, pea on ära paranenud….veri oli ninasiseselt, nina löögikoht oli õrnalt verine“. (Ko To tl 71-72) Tema ise R. Bekkerit ei löönud. Hetkel, kui süüdistatav teda ründas, oli ta seljaga vastu ust. 7
20. Kriminaalasjas on läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis ja koostati ekspertiisiakt nr 22ELÕ10016, mille tulemusena tuvastati R.H. il paremal ninajuurel 2 mm torkehaav vähese verejooksu ja tursega, vasakul kõrvalestal turse, hüpereemilisus, vasaku kõrva taga hematoom. Eksperdi hinnangul võivad vigastused olla tekitatud rusikaga löömisel ja ninajuurel paiknev vigastuse puhul ei saa välistada, et see on tekitatud terava esemega.
21. Kaitsja haarab kinni eksperdi arvamuse väljendist, et „ei saa välistada, R.H. il kirjeldatud ja fotografeeritud ninajuurel, paremal paikneva vigastuse tekitamist terava esemega…“ (Ko To tl 4) ning asub rõhutama, et kuna kannatanu pole kunagi väitnud, et R. Bekker oleks kasutanud tema vastu mingit teravat eset, siis on vigastuste tekitamine süüdistatava poolt ikkagi ebaselge ja pole usutav. Seega korratakse R. Bekkeri kaitseväidet, et kannatanu kukkus ja võis saada vigastused hoopis mõne eseme vastu kukkudes.
22. Eksperdi arvamusega seoses märgib kolleegium, et vigastuse iseloomu arvestades ekspert ei välista, et see võib olla tekitatud terava esemega. Siinkohal on vajalik märkida, et eksperdid olemasoleva teabe põhjal tihtipeale ei piiritlegi kindlalt vigastuse tekitamise vahendeid vaid möönavad nende kasutamist. Tõendeid hindab kogumis lõplikult kohus ja tõendid terava eseme kasutamist või olemasolu vigastuse tekitamisel käesolevas asjas ei kinnita.
23. Kolleegium leiab, et ka apellatsioonis kahtluse alla seatud tunnistaja N.O. e ütlusi tuleb pidada usaldusväärseteks. Ta on kinnitanud ütlustes: „ma kuulsin vastu kambriust kolkimist paar korda…ma kuulsin karjumist…nägin vaateavast kinnipeetavat R.H. i, ta oli täpselt ukse juures ja vaatas mulle otsa….kui ma alguses kambrisse vaatasin, siis tal jooksis silmade vahelt verd (Ko To tl 68-69).
24. Menetluse ajaline kestus vanglas, mida kaitsja apellatsioonis samuti ette heidab, ei sea kuidagi kahtluse alla süüdistuses kirjeldatud sündmust. Kuna kolleegium süüdistatavat õigeks ei mõista, siis ei kuulu ka rahuldamisele kaitsja taotlus hüvitada R. Bekkerile süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju tulenevalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusest.
25. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.07.2023 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
26. Kaitsja K. Kutsar on apellatsioonimenetluses esitanud kaks taotlust (23.10.2023 ja 15.01.2024) riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlused on esitatud erinevatel aastatel, kuid 2024 muutus 20% tulumaksumäär 22%-le. Lähtuvalt käesoleval ajal kehtivast käibemaksu määrast tuleb kohtul ümber arvestada kaitsja ja ka esindaja tasud uue maksumääraga. Esimese tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 150 minutit, ettevalmistuseks istungiks 40 minutit, istungil osalemisele 10 minutit. Samuti tasu sõidule kulutatud aja eest (90 km) ja sõidukulu 180 km, mis teeb kokku 412,36 eurot (sh käibemaks 74,36 eurot). Teise tasutaotluse kohaselt osales kaitsja istungil 30 minutit. Samuti taotleb tasu sõidule kulutatud aja eest (90 km) ja sõidukulu 180 km, mis teeb kokku 134,20 eurot (sh käibemaks 24,20 eurot). Kokku seega 546,56 eurot (sh käibemaks 98,56 eurot). Kolleegium leiab, et tasutaotlusi kaitsja esitatud määras tuleb pidada põhjendatuks, tehtud töö vastab näidatud ajale ning on kooskõlas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga.
27. Menetluskuluks on ka kannatanu esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilese õigusabikulud, mille osas on samuti esitatud kaks taotlust (23.10.2023 ja 15.01.2024) riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Süüdistatava kaitsja 8 puhul käsitletud käibemaksumäära muutus puudutab ka esindaja kulusid. Esimese tasutaotluse kohaselt kulus esindajal maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumisele 30 minutit, nõupidamisele kliendiga 25 minutit, ettevalmistumisele istungiks 35 minutit ja istungil osalemisele 7 minutit. Kokku 175,68 eurot (sh käibemaks 31,68 eurot). Teise tasutaotluse kohaselt osales kaitsja istungil 35 minutit, mille eest taotleb tasu 51,24 eurot (sh käibemaks 9,24). Kokku seega 226,92 eurot (sh käibemaks 40,92 eurot). Kolleegium leiab, et tasutaotlusi esindaja esitatud määras tuleb pidada põhjendatuks, tehtud töö vastab näidatud ajale ning on kooskõlas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga.
28. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kannatanu esindaja kulude osas tuleb lähtuda KrMS § 180 lgst
29. Seega jäävad menetluskulud summas 773,48 eurot (kaitsjatasu 546,56 eurot ja lisaks kannatanu esindaja õigusabi kulud 226,92 eurot ) süüdistatava R. Bekkeri kanda ehk tuleb süüdistataval tasuda riigituludesse. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk 9 Ingeri Tamm