) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus
Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab 3 2-23-130993 ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.
lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 2004,02 eurot, intressi 191,09 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 469,98 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt 2004,02 eurot määraga 40% aastas. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga
Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (
II komm
lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 9. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (
10. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist
lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja märkis hagiavalduses, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase (dtl 32). Hageja ei toonud hagis esile, et esialgne võlausaldaja küsis kostjalt pangakonto väljavõtet ega esitanud asjaomaseid tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõtet. Hagimenetluses saab kohus lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on menetluse käigus välja toonud. Vastutus asja lahendamiseks vajalike asjaolude esiletoomise ja tõendamise eest lasub hagimenetluses pooltel endil. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17, kolmas lõik). 4 2-23-130993 11.2. Maakohus selgitas hagi käiguta jätmise määruses, et „hageja peab selgitama, kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt, on vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud, mida krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Samuti tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad eelnimetatud asjaolusid (
Eelnevast tulenevalt andis maakohus hagejale võimaluse tuua asjaolud esile ja esitada tõendid. Hageja etteheited maakohtule selgitamiskohustuse täitmata jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramata jätmise kohta on põhjendamatud. 11.3. Maakohus viitas tagaseljaotsuses asjakohaselt ka Euroopa Kohtu asjaomasele praktikale, mille kohaselt peab liikmesriigi kohus omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust ja analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Seda tuleb maakohtul teha ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).
lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad, ja intressikokkuleppe kehtivuse eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist. See tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma (samas, p-d 13 ja 25). 11.4. Kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 24 ja 26). 12. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. 13. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et masinloetavas formaadis pangakonto väljavõte ei ole tõendiks, mis vastaks
Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Vastavalt
§-le 274 esitatakse elektrooniline dokument kohtule sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis. 14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 15. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel
5 2-23-130993 16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse
lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.
17.
(allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.