Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjatele kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. K. M. seaduslik esindaja, eestkostja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 11.12.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse K. S. ja U. M. vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt, K. S. ja U. M. on alaealise lapse K. M. bioloogilised vanemad. Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2022.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-6875 oli lapse vanematelt hooldusõigus lapse suhtes ära võetud ning lapse eestkostjaks oli määratud Kohtla-Järve linn. Praegusel hetkel elab alaealine K. M. Asenduskodus „X“, Kohtla-Järvel. K. S. ja U. M. lapse ülalpidamises ei osale. Hageja esindaja palus mõista K. S.lt K. M. kasuks alates 01.01.2024 kuni K. M. täisealiseks saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (1/2 lapsetoetust)), võttes arvesse PKS § 101 lg 3 ja 4 indekseerimist ja brutokuupalga muutumist; samuti mõista 2
lg 1 sätestatud korras hoiustamisega, kostjate rahvastikuregistris märgitud aadressile xxx. Kostja/kostjad kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjaid, et kui kostja/kostjad ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta/nad hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat/kostjaid kohtusse kutsumata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2022.a kohtumäärusest nr 2-20-6875 nähtub, et alaealise lapse K. M. eestkostjaks on määratud Kohtla-Järve linn.
lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette ning hageja on palunud tasuda elatis iga kuu 1-ks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjaid maksma elatist 1-ks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hageja arveldusarvele. 11. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.
Hageja nõue oli välja mõista elatis kogusummas 520,66 eurot (260,33*), seega on hagi hind hagiavalduse esitamise ajal 4 685,94 eurot. MENETLUSKULUD 12.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
13.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostjate kanda. 14.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.