2-13-7814/101

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-13-7814 Kohtuasi AS SEB Pank võlanõue X vastu Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.03.2023 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja liik X 10.05.2023 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja AS SEB Pank (registrikood lepingulised esindajad TU ja MV 10004252), Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.03.2023 kohtuotsus ning kinnitada AS-i SEB Pank ja X kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
2. X kohustub tasuma AS-le SEB Pank 15 000 eurot järgmise maksegraafikuga: iga üksteisele järgneval kuul 300 eurot 50 järjestikuse kuu jooksul, hiljemalt
3. kuupäevaks; esimene makse on 15.04.
4. Maksed toimuvad AS-i SEB Pank kontole nr EE291010002036573007 selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas 2-137814, leping L050039859“. 1.
5. Juhul, kui X hilineb rohkem kui kahe osamakse tasumisega, on AS-il SEB Pank õigus lugeda maksegraafikust tulenevate kõigi maksete tasumise tähtpäev saabunuks ja esitada avaldus kohtutäiturile kogu kompromissi järgi tasumata nõude sundtäitmiseks ning sel juhul kohustub X tasuma AS-ile SEB Pank viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras täitmisavalduse esitamise hetkest tasumata põhinõude jäägilt kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni.
6. Tsiviilasja nr 2-13-7814 menetlus lõpetada.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
8. Tagastada X apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 770 eurot, mis kanda Y arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. AS SEB Pank (hageja) esitas Harju Maakohtule 18.02.2013 hagi C ja X (kostja) vastu, mida täpsustas 24.02.2013, ning milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 59 722,66 eurot, millest 40 209,61 eurot on põhiosa, 1674,94 eurot intress, 17 294,79 eurot viivis ja 543,32 eurot teenustasu võlgnevus. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhinõudelt (40 209,61 eurolt) alates 24.02.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni.
10. Maakohus rahuldas 16.04.2013 tagaseljaotsusega hagi C suhtes ning 10.05.2013 tagaseljaotsusega kostja suhtes. Kostja esitas tagaseljaotsusele kaja, mille menetlusse võtmisest maakohus 14.05.2021 määrusega keeldus. Ringkonnakohus tühistas maakohtu 14.05.2021 määruse ja saatis asja kaja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Maakohus rahuldas 29.09.2021 kaja kohtu 10.05.2013 tagaseljaotsusele ning taastas menetluse kostja osas.
11. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
12. Harju Maakohus jättis 31.03.2023 otsusega seoses nõuete tagasivõtmisega läbi vaatamata hageja leppetrahvi nõude ja põhinõude 488 euro osas ning lõpetas eeltoodud nõuete osas menetluse. Muus osas rahuldas maakohus hagi mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 39 721,07 eurot, intressi 1674,94 eurot, 18.02.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 17 294,79 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (39 721,07 eurot) tasumata osalt alates 02.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutnud viivisega mitte rohkem kui 39 721,07 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
13. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse täies ulatuses ning teha uus lahend, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt tühistada otsuse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4 täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja muuta otsuse resolutsiooni punkti 1, sõnastades see järgmiselt: „Jätta seoses nõuete tagasivõtmisega läbi vaatamata hageja teenustasude nõue kogusummas 543,32 eurot ja põhinõue summas 488 eurot, lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas ning jätta selles osas kõik menetluskulud hageja kanda“. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 2
14. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda.
15. Menetlusosalised esitasid 20.03.2024 ringkonnakohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kolleegium leiab, et poolte 20.03.2024 kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb Harju Maakohtu 31.03.2023 kohtuotsus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
17. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 I lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
18. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kompromiss on kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatult.
19. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 430 ja 432 sisust ning soovivad, et ringkonnakohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks asja menetluse.
20. Kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 10.05.2023 riigilõivu 1540 eurot. Seega tuleb rahuldada kostja taotlus ja tagastada 770 eurot kandes selle summa Y kompromissis nimetatud arvelduskontole.
21. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda.
22. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud kolme tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt) 3