) § 86 ning § 87 lg-te 1 ja 6 alusel X merendusteenistuse laevandusosakonna juhataja ametikohalt alates 10.08.2023 katseajal ametniku soovil. Teenistussuhte viimane päev oli 09.08.
Kaebaja ei taotle teenistusse ennistamist ega teenistusest vabastamise aluse muutmist. Kohtupraktikast tulenevalt võib
Teenistusest vabastamine oli õigusvastane, sest kaebaja esitas avalduse enda teenistusest vabastamiseks vastustaja poolse eksitusse viimise tõttu. Kuna
ei sätesta kohtusse pöördumise tähtaegu, siis tuleb esitatud tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse puhul lähtuda HKMS § 46 lg-test 4 ja 5, mis näevad ette 3-aastase kohtusse pöördumise tähtaja (vt ka
-i käsiraamat, lk 308). Kaebaja sai vaidlustatud käskkirja kätte 25.10.
v.r § 160 lg 1 kohaselt võis teenistusalastes küsimustes esitada kaebuse 1-kuulise tähtaja jooksul. Kehtiva
-i seletuskirjast ei nähtu seadusandja tahet muuta teenistusest vabastamise vaidlustamise tähtaega, pikendades seda 30 päevalt kolmele aastale. Samasugune 30-päevane vaidlustamistähtaeg kehtib ka töösuhetes (vt töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 ja § 106). Ametnike ja töötajate nii erinev kohtlemine ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane. Sedavõrd pikk kaebetähtaeg rikub tööandja õiguspärast ootust normaalse töö jätkumisele pärast kuu aja möödumist. Kuna teenistusest vabastamise puhul on seadusandja kehtestanud eriregulatsiooni (
), siis ei saa ametnik esitada muid nõudeid peale
§-s 105 ette nähtute. Seega puudub kaebajal õigus esitada tuvastamis- ja hüvitamiskaebust HKMS § 37 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel.
lg-s 2 märgitud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõuet tuleb käsitada tühistamisnõudena, mis tuleb HKMS § 46 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest arvates. Olukorras, kus teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise saamise nõuded on vastavalt kas tühistamisnõude eelduseks või sõltuvad tühistamisnõude rahuldamisest, ei saa nende esitamisel kohaldada tühistamisnõudest erinevat kaebetähtaega (vt lähemalt Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 määrus nr 3-21-189, p-d 9–12). Kaebaja sai enda teenistusest vabastamisest teada 09.08.2023 ja igal juhul oli ta vaidlustatud käskkirja saanud kätte hiljemalt 21.08.2023, sest viitas sellele oma 21.08.2023 e-kirjas. Isegi kui kaebaja ei saanud 09.08.2023 käskkirja põhjal aru enda teenistusest vabastamisest või selle alustest ja asjaoludest või pidas ennast eksimusse viiduks, on kaebaja kinnitanud, et hiljemalt 23.08.2023 oli tal kujunenud kõigist teenistusest vabastamise asjaoludest õige ja täielik veendumus ja arusaam. Samas esitas kaebaja kohtule kaebuse alles 24.11.2023. 5. Tallinna Halduskohus jättis 06.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata Transpordiameti taotluse lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu. Kohus jäi 29.11.2023 määruses toodud seisukoha juurde, et
lg-s 2 sätestatud nõudega saab halduskohtusse pöörduda hüvitamiskaebuse esitamiseks sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul ning sellele ei kohaldu HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg. Vastustaja viidatud lahend on ekslik ja seda ei saa lugeda väljakujunenud kohtupraktikaks. Haldusorganite 2
lg-test 1 ja 2 tulenevad nõuded enamasti 30-päevase tähtaja jooksul, kuid
-i sätetest ei saa siiski järeldada, et kaebus tulebki esitada 30 päeva jooksul ametist vabastamise otsuse teatavaks tegemisest. Tartu Ringkonnakohus on omistanud 04.11.2021 määruses nr 3-21-189 põhjendamatult suure tähtsuse
lg-s 2 mh nimetatud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudele, leides, et tegemist on teenistusest vabastamise haldusakti osalise tühistamise nõudega ja seega tuleb lähtuda tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtajast. Sellega ei saa nõustuda. Kuigi teenistusest vabastamise alusel on eraldivõetuna teatav regulatiivne mõju ning tegemist ei ole pelgalt haldusakti õigusliku põhjendusega, kuna sellest võivad edaspidi sõltuda isiku õigused (nt õigust saada töötuskindlustuse hüvitist), on teenistusest vabastamise haldusakti põhiliseks regulatiivseks toimeks siiski teenistussuhte lõpetamine. Sellist regulatiivset toimet
lg 2 alusel esitatava kaebusega murda ei saa.
lg 2 alusel esitatava kaebusega ei ole võimalik saavutada ligilähedaseltki sama tulemust nagu tühistamiskaebusega. Selles olukorras ei pea teenistusest vabastamise aluse muutmist käsitama haldusakti osalise tühistamisena, vaid pigem on tegemist konkreetsel õiguslikul alusel vabastamisega kaasnevate (sh teenistussuhte lõppemisega võrreldes täiendavate) tagajärgede heastamisega ja asjaomane nõue on käsitatav HKMS § 37 lg 2 p 5 tähenduses heastamisnõudena. Ka kohtuotsuse resolutsioonis teenistusest vabastamise aluse muutmine ei too vähemalt formaalselt kaasa vaidlustatud haldusakti osalist tühistamist ning see jääb kehtima endisel kujul, kuid kohus muudab teenistusest vabastamise aluse osas tehtud õigusvastase valiku tagajärjed kaebaja jaoks. Seega on formaalselt tegemist tagajärgede kõrvaldamise, mitte haldusakti osalise tühistamisega. Heastamisnõue tuleb esitada HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul. Isegi kui tegemist oleks tühistamisnõudega, tuleks õiguskaitsevahendeid reguleeriva normi mitmest võimalikust tõlgendusest eelistada tõlgendust, mis annab kaebeõigust omavale isikule avaramad võimalused. Ringkonnakohtu määrusest haldusasjas nr 3-21-189 ei saa praegusel juhul lähtuda ka põhjusel, et kaebaja ei ole taotlenud teenistusest vabastamise aluse muutmist. Kui
lg-d 1 ja 2, mis näevad õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral tagajärjena ette rahalise hüvitise maksmise, võimaldavad nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, siis
lg 4, mis näeb õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral tagajärjena ette teenistusse ennistamise, võimaldab nõuda teenistusest vabastamise haldusakti tühistamist.
lg-te 1 ja 2 ning lg 4 sõnastuslik erinevus kaotaks tähenduse, kui käsitada lg-te 1 ja 2 alusel esitatavat nõuet samuti tühistamisnõudena. Seejuures on
lg-s 1 sätestatud hüvitis käsitatav kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-3-1-49-16, p-d 15 ja 26). Iseenesest on õige, et
v.r nägi kohtusse pöördumiseks ette 1-kuulise tähtaja ning kehtiva
-i seletuskirjast ei nähtu seadusandja selget soovi seda tähtaega muuta. Sellele vaatamata on haldusakti tühistamisele viidatud üksnes
lg-s 4 ning samuti oli
v.r kohaselt esmaseks õiguskaitsevahendiks teenistusse ennistamise nõue. Uue
-ga muudeti varasemat olukorda kardinaalselt, sest ametnik ei saa enam üldjuhul nõuda enda teenistusse ennistamist (v.a
On loogiline, et teenistusse ennistamise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise ning hüvitise väljamaksmise nõuete esitamiseks on sätestatud erinevad tähtajad. Teenistusse ennistamise nõudeõiguse olemasolul on kõigi osapoolte huvides õigusrahu saavutamine kiiremini, mistõttu tuleb see nõudeõigus maksma panna samasuguse aja jooksul nagu mis tahes haldusakti tühistamise nõude puhul. Vastustaja viide, et töösuhetes tuleb sarnane nõue esitada kohtule või töövaidluskomisjonile 30 päeva jooksul (TLS §-d 107 ja 109), tekitab õigustatud küsimuse, millega on teenistussuhte 3
lg 2 alusel esitatava nõude peamine eesmärk on rahalise hüvitise saamine ehk tegu on eeskätt hüvitamisnõudega. Pole selget põhjust, miks peaks
lg 2 alusel esitatavale hüvitamisnõudele kehtima oluliselt lühem kaebetähtaeg kui muudele hüvitamisnõuetele.
lg 2 näeb selgelt ette võimaluse taotleda teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist kohtuotsuse resolutsioonis. Kui lugeda
lg-s 2 nimetatud tuvastamisnõue hõlmatuks teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega ning käsitada viimast tühistamisnõudena, oleks see küll kokkuvõttes mõistlikum ja varasema regulatsiooniga (ning töösuhete normistikuga) sarnasem, kuid see eeldaks kohtult seadusele sellise tõlgenduse andmist, mis oleks isikule kahjulikum ja seetõttu ei saa seda tõlgendust toetada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Transpordiamet palub 20.02.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 06.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 ning teha asjas uus määrus, millega lõpetada menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.
lg-s 2 märgitud nõuet tuleb käsitada tühistamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses, mis tuleb esitada HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
-i seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud pikendada kuni 31.03.2013 kehtinud
v.r §-s 160 sätestatud vaidlustamistähtaega seniselt ühelt kuult kolmele aastale. Samamoodi on TLS § 105 lg-s 1 ja §-s 106 sätestatud töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks 30-päevane tähtaeg ning ametnike sedavõrd erinev kohtlemine ei saanud olla seadusandja eesmärk. Asjas tuleb kohaldada Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 määruses nr 3-21-189 toodud seisukohti, sest vaidluste asjaolud on analoogsed ja kohtupraktikat tuleb rakendada ühetaoliselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Transpordiameti hinnangul kujutab
lg 2 alusel esitatud kaebus sisuliselt tühistamiskaebust HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses, mistõttu on kaebaja pöördunud kohtusse HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega rikkudes. Kaebusest nähtuvalt on kaebus küll esitatud 30 päeva jooksul pärast 25.10.2023, mil kaebajale edastati mh vaidlusalune 09.08.2023 käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta (vt kaebuse lisa 36), kuid kaebaja on siiski seisukohal, et kohaldamisele kuulub HKMS § 46 lg-s 4 või 5 sätestatud 3-aastane kaebetähtaeg. 9. Ringkonnakohus märgib HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtajaga seonduvalt, et olukorras, kus kaebaja vabastati 09.08.2023 teenistusest tema enda 09.08.2023 avalduse alusel (vt kaebuse lisa 29) ning teenistusest vabastamise haldusakti vormistamine pidi olema kaebajale Maksu- ja Tolliameti 09.08.2023 teatest (s.o töötamise registri kande muutmisest – vt kaebuse lisa 30) 4
lg 2 alusel esitatud nõuetega kaebust tuleks käsitada tühistamiskaebusena, pidanuks kaebaja nõudma käskkirja välja mõistliku aja (mitte rohkem kui 30 päeva) jooksul ja pöörduma seejärel 30 päeva jooksul kohtusse (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 19, 22). Kuna praegusel juhul asus kaebaja vaidlustatud haldusakti välja nõudma alles ligi kaks kuud pärast sellest teadasaamist, ei saaks tühistamiskaebust pidada HKMS § 46 lg 7 järgi tähtaegseks. Kui
lg 2 alusel esitatavat kaebust tuleb käsitada tuvastamis-, heastamis- või hüvitamiskaebusena, siis ei oma eeltoodu vaidluse lahendamisel tähtsust, sest 3-aastast tähtaega on ilmselgelt järgitud. 10.
lg-d 1 ja 2 näevad ette, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist.
lg 4 kohaselt võib on mh alla 7-aastast last kasvataval ametnikul õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
sätestab ammendavalt õiguskaitsevahendid, mida ametnik saab enda teenistusest vabastamise korral pärast asjaomase haldusakti andmist kasutada (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 12; 20.01.2011 otsus nr 3-3-1-7410, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2021 määrus nr 3-21-1049, p 9; 31.10.2014 otsus nr 3-13-1880, p 9; vt ka Riigikogu XII koosseisu 193 SE seletuskiri, lk 64; K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Tallinn, 2013, lk-d 305 ja 307). 11.
-i eriregulatsioon ei tähenda siiski, et tegemist oleks mingi täiesti eriliigilise nõudega, vaid
lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõue teenistusest vabastamise haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks on samuti õigusvastasuse tuvastamise nõue (HKMS § 37 lg 2 p 6), üksnes veidi teises sõnastuses ja mõnevõrra erinevate lubatavuse eeldustega (vt K. Merusk, I. Pilving (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2013, lk 61). Hüvitise maksmise nõue langeb omakorda sisuliselt kokku kahju hüvitamise nõudega HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses (nt Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-3-1-49-16, p 26; 19.04.2016 otsus nr 3-31-83-15, p 13). Samuti
lg-tes 1 ja 2 ette nähtud nõue teenistusest vabastamise aluse muutmiseks sarnaneb ringkonnakohtu hinnangul toime poolest HKMS § 37 lg 2 p-s 5 sätestatud heastamisnõudele, mis on olemuselt kohustamisnõude eriliik (nt Riigikohtu 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 12).
lg-d 1 ja 2 annavad erandina siiski halduskohtule endale volituse muuta teenistusest vabastamise käskkirjas toodud teenistusest vabastamise alust ehk kujundada õigussuhteid täitevvõimu asemel (vt ka HKMS-i kommentaarid, lk-d 49 ja 52), kõrvaldades ise teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastased tagajärjed. Praktikas on ametniku teenistusest vabastamise alust muutnud nii kohus ise (nt Riigikohtu 19.06.2018 otsus nr 3-16-113, p 3; 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-13-16, p 3) kui ka kohustanud selleks ametiasutust (nt Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 4). Ka see viitab, et teenistusest vabastamise aluse muutmine ei ole käsitatav teenistusest vabastamise käskkirja osalise tühistamise nõudena, vaid tegemist on kohustamisnõudega. Teenistusest vabastamise käskkirja peale saab tühistamisnõude esitada üksnes
Ehkki HKMS-i kommentaarides (lk 51–52) on teenistusest vabastamise aluse muutmist käsitletud tühistamisvolituse (HKMS § 5 lg 1 p 1) kontekstis (s.o sisuliselt haldusakti põhjenduse tühistamisena), ei järeldu sellest, et tegemist on tühistamisnõudega. Oluline on silmas pidada, et
lg-d 1 ja 2 annavad kohtule üksnes muutmisvolituse, mitte eraldiseisvat tühistamisvolitust ja seetõttu saab teenistusest vabastamise aluse tühistamisest rääkida üksnes n-ö mõtteliselt. 5
Tegemist ei ole ühe kompleksnõudega, mida saab esitada üksnes terviklikult, vaid see säte võimaldab pöörduda kohtusse nii kõigi kolme nõudega korraga kui ka esitada neist ainult ühe või kaks. Kui teenistusest vabastatud ametnik ei soovi või ei vaja teenistusest vabastamise aluse muutmist ega hüvitist, siis on tal võimalik taotleda ka ainuüksi teenistusest vabastamise haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. Kuna
lg-d 1 ja 2 sisaldavad eriregulatsiooni, siis ei peaks sellele nõudele laienema ka HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud. Isegi kui HKMS § 45 lg 2 on kohaldatav, tuleks eraldi tuvastamiskaebust siiski aktsepteerida rehabiliteerival eesmärgil. Käsitus kompleksnõudest, mille keskne komponent on teenistusest vabastamise aluse muutmine, ei ole põhjendatud kasvõi juba seetõttu, et mitmetel juhtudel ei ole teenistusest vabastamise aluse muutmine üldse vajalik või asjakohane. Teenistusest vabastamine võib asjaoludest sõltuvalt olla õigusvastane ning hüvitise maksmine põhjendatud ka siis, kui teenistusest vabastamise aluseks on käskkirjas märgitud ametniku soov (
lg 1) või koondamine (
lg 1), mis teenistusest vabastatud ametnikku iseenesest kuidagi ei diskrediteeri ja mida ei pruugi olla tarvis muuta. Ka praeguses asjas ei ole kaebaja taotlenud teenistusest vabastamise aluse muutmist, vaid soovib üksnes teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist (st kaebuses on esitatud HKMS § 37 lg 2 p-de 4 ja 6 tähenduses tuvastamis- ja hüvitamisnõuded). 13. Kuna
lg-te 1 ja 2 alusel saab ametniku teenistusest vabastamise käskkirja peale sisuliselt esitada tuvastamis-, heastamis- ja hüvitamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p-d 4–6) ning
-s puudub eriregulatsioon selliste nõuete esitamise tähtaja kohta, tuleb selles osas lähtuda HKMS-s sätestatust (vt ka
-i käsiraamat, lk 308). HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. HKMS § 46 lg 4 näeb ette, et hüvitamis- või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi saama teada kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti õigusvastastest tagajärgedest, kuid enne 10 aasta möödumist haldusakti andmisest. Kuigi HKMS § 46 lg 6 võimaldab sätestada ka eeltoodust erinevad kaebetähtajad, saab seda teha üksnes seadusega. Lühemat kaebetähtaega ei saa tuletada varasemalt kehtinud seadusest, seda enam, et
v.r § 160 lg-s 1 ei olnud seadusandja samuti soovinud sätestada HKMS-st lahknevaid tähtaegu (vt 01.01.2012–31.03.2013 kehtinud redaktsioon). Teistsugust järeldust ei tulene ka kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioonis
v.r § 160 lg-test 1 ja 3, mis viitasid kaebuse esitamise tähtaja (1 kuu) ja kohtu volituste (seadusevastaseks tunnistamine) osas lihtsalt aegunud normidele (vt 15.09.1993–31.12.1999 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 ja § 20 lg 1 p 1). Täiendavalt ei ole erandlikku kohtusse pöördumise tähtaega võimalik analoogia alusel tuletada TLS § 105 lg-st 1, §-st 106 või §-st 110, sest need laienevad üksnes töösuhetele ning ei reguleeri nõuete esitamist ametniku teenistusest vabastamise korral. Töötajatega võrreldes pikem kaebetähtaeg ei saa kuidagi rikkuda ametnike õigusi ning siinses asjas pole tarvis analüüsida, kas töölepingu ülesütlemise korral peaks samuti olema võimalik esitada nõudeid seaduses seni ettenähtust pikema tähtaja jooksul.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.