← Eesti

4-23-1110/77

Obsah (8)§ 1511§ 91§ 90§ 15§ 17§ 39§ 47§ 56

4-23-1110 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1110 Kohtunik Regiina Lebedeva Sekretär Ilona Berez

§ 1511

lg 1 järgi 400 euro suuruse rahatrahviga Menetlusalune isik Erwan-Yannic Autesserre sünd 23.08.1972; elukoht xxx; e-post xxx; tel xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva piiripunkti piirikontrolligrupp VI asukoht Vestervalli tn 3, Narva linn, Ida-Viru maakond Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik Erwan-Yannic Autesserre kohtuvälisemenetleja esindaja Irena Antson tunnistaja I T RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, maakohus otsustas: 1. Jätta Erwan-Yannic Autesserre kaebus rahuldamata. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 16. märtsi 2023. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,23,000155 osaliselt, s.o Erwan-Yannic Autesserrele

§ 1511lg-s 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest määratud karistuse osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus ja karistada Erwan-Yannic Autesserret

§ 1511lg-s 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot. 1

(11)4-23-1110
  1. Rahatrahv 100 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  2. Kui rahalised nõuded jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  3. Juhul, kui Erwan-Yannic Autesserre on Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri
  4. märtsi
  5. a otsusega talle määratud rahatrahvi täies ulatuses tasunud, on võimalik enammakstud summa tagasi taotleda, esitades selle kohta digiallkirjastatud taotluse aadressil ppa@politsei.ee. Taotluse vorm on kättesaadav politsei veebilehel aadressil https://www.politsei.ee/et/juhend/trahvid/trahvi-tasumine.
  6. Jätta Erwan-Yannic Autesserre taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
  7. Edastada kohtuotsus Erwan-Yannic Autesserrele ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. Juhul kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse kuulutamisest osa ei võta, saadab kohus VTMS § 113 lg 5 kohaselt talle kohtulahendi koopia. Sellisel juhul tuleb apellatsiooni esitamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil kohtumenetluse pool kohtulahendi koopia kätte saab. Kui isik ei valda eesti keelt, siis arvestatakse apellatsiooni esitamise tähtaega alates kohtuotsuse tõlke kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENTLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus
  8. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur tegi 16.03.
  9. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2403,23,000155, millega mõistis Erwan-Yannic Autesserrele

§ 1511lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis E-Y. Autesserre 16.03.2023 kell 10.16 aadressil Peterburi mnt 1, Narva, mootorsõidukit, mille salongi peegli külge oli kinnitatud ja avalikusele nähtav Georgi lint, mis loetakse agressorriigi sümboliks. Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

  1. E-Y. Autesserre ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 3.04.2023 inglise keelse kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.
  2. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2403,23,
  4. Viru Maakohus jättis 10.04.
  5. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-1110 E-Y. Autesserre kaebuse käiguta ja andis aega puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.
  6. E-Y. Autesserre esitas 18.04.2023 Viru Maakohtule uue kaebuse eesti keeles, milles selgitas, et soovib vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.03.
  7. a otsust tervikuna. E-Y. Autesserre usub, et ordenipaela, mille eest talle 400 eurot trahvi tehti, tõlgendati valesti. E-Y. Autesserre hinnangul on temale määratud trahv vastuolus Euroopa Liidu ja 2

(11)4-23-1110 rahvusvahelise õigusega. Ta on juba selgitanud, miks Georgi lint tema autos oli ning rohkemat tal lisada ei ole.
  1. E-Y. Autesserre esitas 7.06.2023 lisaks taotluse hüvitada temale moraalne kahju 10000 eurot. E-Y. Autesserre märgib, et tal on nii Venemaa Föderatsiooni kui ka Prantsusmaa kodakondsus. Seetõttu on tema jaoks mõeldamatu näha, et Georgi lint on võrdsustatud inimsusevastaste kuritegude eest vastutava režiimi teenetemärgiga. Samuti kirjutas E-Y. Autesserre Georgi lindi autos viibimise selgituseks, et see kujutas endast Natsi-Saksamaa vastase võitluse sümbolit, sealhulgas Eesti vabastamiseks. E-Y. Autesserre jaoks on talumatu vihjata, et praegune Venemaa Föderatsioon, mis on teda vastuvõtnud riik, asetaks end Kolmanda Reichiga samale tasemele.
  2. Viru Maakohus jättis 20.06.
  3. a määrusega uuesti E-Y. Autesserre kaebuse käiguta ja andis talle aega puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.
  4. Viru Maakohus jättis 4.07.
  5. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-1110 E-Y. Autesserre kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.03.
  6. a otsuse peale väärteoasjas nr 2403,23,000155 läbi vaatamata, kuivõrd E-Y. Autesserre ei kõrvaldanud kaebuses olnud puudusi. Menetlus ringkonnakohtus
  7. E-Y. Autesserre esitas 19.07.2023 Viru Maakohtu 4.07.
  8. a määrusele määruskaebuse, milles taotles kaebuse sisulist läbivaatamist. E-Y. Autesserre selgitas, et on kõik puudused vastavalt kohtu juhistele kõrvaldanud ega mõista, miks jäeti kaebus läbi vaatamata.
  9. Tartu Ringkonnakohtu 3.08.
  10. a määrusega tühistati Viru Maakohtu 4.07.
  11. a määrus väärteoasjas nr 4-23-1110, millega jäeti E-Y. Autesserre kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.03.
  12. a otsusele väärteoasjas nr 2403,23,000155 läbi vaatamata ja saadeti 18.04.2023 esitatud kaebus Viru Maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Tartu Ringkonnakohtu 3.08.
  13. a määrus jõustus 25.08.
  14. Menetlus maakohtus
  15. Viru Maakohtu 10.11.
  16. a määrusega võeti E-Y. Autesserre kaebus menetlusse. Kohus määras asja arutamisele 10.01.
  17. a kohtuistungil. Ka määras kohus kutsuda kohtuistungile kohtuvälise menetleja esindaja, menetlusalune isik E-Y. Autesserre ja tunnistaja I T . E-Y. Autesserre riigi õigusabitaotlus jäi rahuldamata.
  18. Kohtumenetluses jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. E-Y. Autesserre seab väärteootsuses märgitu kahtluse alla ning deklareerib, et raskendavad asjaolud on valed, mistõttu ta taotleb trahvi tühistamist ja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. E-Y. Autesserre kordab, et ta ei olnud teadlik, et Georgi lint on Eesti territooriumil keelatud. Samuti, et tema jaoks kujutab Georgi lint 23 kuni 40 miljoni Nõukogude kodaniku ohvrit Ida-Euroopa riikide, sh Eesti vabastamiseks. E-Y. Autesserre tegi oma hea tahte tõestuseks piirivalve ees žesti ning pani lindi piiripunktis prügikasti. E-Y. Autesserre selgitas, et kui ta seda ei oleks teinud, ei oleks ta saanud siseneda Eesti territooriumile, mida ta pärast lindi äraviskamist ka tegi. Eesti Vabariigi ühepoolne otsus liigitada Georgi lint kuriteo sümboliks on vastuolus Euroopa aluslepingutega. 3
(11)4-23-1110
  1. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kohtuväline menetleja leiab, et süüteo koosseis kõnealuses väärteoasjas on täidetud, väärtegu on kaebaja poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud nii tunnistaja ütluste, vaatluseprotokolli kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohtumenetluse käigus on leidnud kinnitust, et menetlusalune isik on mitmeid kordi käinud Eesti Vabariigis ja sisenes Eesti Vabariiki Venemaa Föderatsioonist, sh pärast 24.02.2022, kui Venemaa Föderatsioon alustas sõda Ukraina vastu. Riigikogu võttis 21.04.2022 vastu avalduse Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas. Eesti Vabariigil on õigus oma siseasjades otsuseid teha ja ta ei ole kohustatud kõiki oma seisukohti kooskõlastama Euroopa Liidu liikmesriikidega. Avalikus õigusruumis, sh Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kodulehel on kättesaadavad selgitused õigusvastastest agressiooni õigustavatest sümbolitest ja muust sellisest nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Kuna menetlusalune isik oli Eesti Vabariigis käinud ka varasemalt ja oskab vene keelt ning alates
  2. a aprillikuust on Eesti Vabariigis keelatud agressorriigi sümboolika, pidi ta vähemalt möönma, et sellise sümboli kasutamine Eesti Vabariigis ei ole õiguskuulelik. Sotisaalmeedias on olnud väga palju nii sõnavõtte, selgitusi kui ka artikleid kõnealuse teema osas. Politsei- ja Piirivalveamet ei heida menetlusalusele isikule ette mitte Georgi lindi omamist, vaid selle sümboli eksponeerimist avalikus ruumis, kus see on nähtav ka kolmandatele isikutele. Kuna menetlusalune isik oli nõus loobuma agressorriigi sümbolist, tehti talle ettepanek lahenda väärteoasi kiirmenetluse korras, millega ta ka nõustus. Ka rahatrahv oli määratud maksimumsummast kõigest veerandi ulatuses ja menetleja arvestaski selle asjaoluga, et menetlusalune isik loobus keelatud sümbolist. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu (I) ja selgitab mõistetavat karistust (II). Pärast seda lahendab kohus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude (III). I Objektiivne koosseis
  4. Väärteoprotokolli kohaselt on E-Y. Autesserrele etteheidetava teo asjaolud järgmised: E-Y. Autesserre juhtis mootorsõidukit, mille salongi peegli külge oli kinnitatud ja avalikkusele nähtav Georgi lint, mis loetakse agressorriigi sümboliks. Seega heidetakse kaebuse esitajale ette seda, et ta pani toime

§ 1511

lg-s 1 sätestatud väärteo, eksponeerides avalikult agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

  1. E-Y. Autesserre ei ole vaidlustanud seda, et ta viibis 16.03.2023 kell 10.16 Narva-1 piiripunktis ega ka seda, et tema sõiduki salongi peegli külge oli kinnitatud Georgi lint. Nimelt andis ta kohtuistungil ütlusi, et ületas 16.03.2023 Venemaa-Eesti piiri, et tulla registreerima autot Eestis, kuna tegemist on Eesti autoga ja auto omanik võttis oma nime /passist/ ära. Venemaal on tavaline sellist linti autos pidada. See on tema auavaldus Vene riigile, kus ta on valinud elada ja kus tal on Venemaa päritolu naine ja poeg sündis Venemaal (tl 173). Lisaks tõendavad eeltoodut tunnistaja I T ütlused (tl 172 pö-174). I. T ütluste kohaselt oli ta
  2. märtsil teenistuses Narva maantee piiripunktis ja tema juurde, kontrollkabiini juurde tuli autoga menetlusalune isik. Tunnistaja tuli kabiinist välja ja tuli auto juurde, ja kohe märkas, et autosalongis tagavaate peegli küljes ripub Georgi lint. Kõigepealt küsis isiku käest dokumendid 4

(11)4-23-1110 – auto tehnilise passi ja kodaniku passi. Pärast seda ütles, et las isik ootab autos, võttis tema dokumendid ja läks kontrollkabiini. Pärast seda andis teada selle kohta, et autos ripub Georgi lint, nimelt helistas välijuhile, ja andis teada, et ripub Georgi lint. See oli päeval, oli hästi nähtav.
  1. E-Y. Autesserre ei nõustu sellega, et tema autos olnud Georgi lindi puhul on tegemist agressorriigi sümboliga, vaid tegemist on võidusümboliga. E-Y. Autesserre on esitanud vastuväite, et ta ei olnud teadlik, et Georgi lint on Eesti territooriumil keelatud ning et tema jaoks kujutab Georgi lint 23 kuni 40 miljoni Nõukogude kodaniku ohvrit Ida-Euroopa riikide, sh Eesti vabastamiseks. Eesti Vabariigi ühepoolne otsus liigitada Georgi lint kuriteo sümboliks on E-Y. Autesserre arvates vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Samuti on ta seisukohal, et siiani ei ole ükski kohus teinud otsust Venemaa tegevuse kohta Ukrainas ja et ka Eesti ei saa sellisel viisil /Georgi linti kui sõjapropaganda sümbolit keelustades/ sekkuda konflikti, milles ta ei ole osaline ja milles ta on erapooletu.
  2. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse 585 SE (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) seletuskirja (edaspidi seletuskiri) kohaselt kuulub

§ 1511

silmas peetavate sümbolite alla kindlasti laialdast meediakajastust saanud „Z“ täht, aga ka Georgi lint. Seega „Z“ täht ega Georgi lint ei ole neutraalsed sümbolid. Neist on saanud sõjapropaganda sümbolid, millega õigustatakse Venemaa Föderatsiooni poolt algatatud sõda Ukrainas. Nii Eesti Vabariigi Siseministeerium enda koduleheküljel kui ka erinevad meediaväljaded on üldteadaolevalt aktiivselt selgitanud seda, milliste sümbolite kasutamine on rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine

§ 1511mõttes.

Nii on üheselt välja toodud, et Eesti Vabariigis ei aktsepteerita vastuoluliste sümbolite kasutamist, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele. Vastab tõele, et Georgi lindil on ajalooliselt olnud mitmeid tähendusi, kuid Kremli režiim oma tegevusega on alandanud ja moonutanud selle sümboli tähendust. Kremli režiimi sõjapropaganda sümbolite (näiteks Z-märk, Georgi lint) kasutamine väljendab selle kasutaja poolset toetust Kremli režiimi tegudele, seega teiste riikide suveräänsuse ründamisele, sõjategevusele, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu pommitamisele ning selle režiimi eestvedamisel Ukrainas toimuvale vägivallale. Georgi lindist ja Z-märgist on kujunenud Kremli sõjapropaganda sümbolid. Eeltoodust tulenevalt ei aktsepteerita Eestis Kremli sõjapropaganda sümboleid. Konkreetselt Georgi lindi kui sõjapropaganda sümboli on lisaks Eestile keelustanud ka mitmed teised riigid, näiteks Ukraina, Läti, Leedu, Moldova, Saksamaa ja Gruusia, millest vaid osad, s.o Läti, Leedu ja Saksamaa on Euroopa Liidu liikmesriigid. Seega on ebaõige E-Y. Autesserre arusaam, et Georgi lindi kui sõjapropaganda sümboli keelustamine Eestis oleks kuidagi vastuolus Euroopa Liidu või rahvusvahelise õigusega. Vastupidi, ka mitmed teised riigid, sh Euroopa Liidu liikmesriigid, suhtuvad kõnealusesse sümbolisse sarnaselt ning asjaolu, et E-Y. Autesserrele on see vastuvõetamatu, ei tähenda, et ta poleks temale etteheidetavat väärtegu toime pannud. 18. Seletuskirja kohaselt on

§ 1511

lg 1 koosseisupäraseks teoks agressiooniakti (

§ 91

lg 3), genotsiidi (

§ 90

), inimsusevastase kuriteo (

  1. ptk
  2. jagu) või sõjakuriteo (

  1. ptk
  2. jagu) toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine ning tähtsust ei oma, kas kõnesolevad kuriteod on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. 19.

§ 91

lg 3 kohaselt loetakse agressiooniaktiks ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teise riigi suhtes. Agressiooniakti täpsemal tuvastamisel saab lähtuda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste artikli 8 bis lõikes 2 toodud määratlusest: „2. Lõikes 1 tähendab “agressiooniakt” ühe riigi poolt sõjalise jõu kasutamist teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või mingil muul viisil, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga. Mis tahes alljärgnevad teod, 5

(11)4-23-1110 olenemata sõja kuulutamisest, kvalifitseeruvad agressiooniaktiks vastavalt ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1974 resolutsioonile nr 3314 (XXIX): (
  1. a)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi ründamine või riiki sissetungimine või taolise ründamise või sissetungimise tagajärjel toimunud mis tahes sõjaline okupatsioon, olenemata sellest, kas see kestis ajutiselt, või mis tahes teise riigi territooriumi või selle osa annekteerimine sõjalist jõudu kasutades; (
  2. b)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi territooriumi pommitamine või ühe riigi poolt mistahes relvade kasutamine teise riigi territooriumi vastu; (
  3. c)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi sadamate või ranniku blokeerimine; (
  4. d)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi maaala, mereväe- või õhujõudude või mereväe laevastiku ja õhulaevastiku ründamine; (
  5. e)ühe riigi teise riigi territooriumil asuvate relvajõudude kasutamine asukohariigi nõusolekul, mis on vastuolus lepingust tulenevate tingimustega, või mis tahes taoliste relvajõudude edasine viibimine taolisel territooriumil lepingu lõppemise järel; (
  6. f)juhtum, kui üks riik lubab teisel riigil kasutada oma territooriumi panemaks toime agressiooniakti kolmanda riigi vastu; (
  7. g)ühe riigi poolt või nimel mis tahes relvastatud rühmituste, grupeeringute, irregulaarvägede või palgasõdurite teist riiki ründama saatmine, mis oma tõsiduselt on samaväärsed ülalpool nimetatud tegudega, või taolistes tegudes osalemine olulisel määral.“ 20. Venemaa Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas tuleb vaieldamatult käsitada

§ 1511objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvahelise kuriteona.

Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt Riigikogu

  1. aprilli
  2. a avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ 584 AE;
  3. oktoobri
  4. a avaldus „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“ 717 AE). Ka oli karistusseadustiku täiendamine §-ga 1511 suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu ja sellest johtunud soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis on seostatavad raskete rahvusvahelise õiguse rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. Vähetähtis ei ole seegi, et 17.03.2023 andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) välja vahistamise määruse Venemaa Föderatsiooni presidendi V P ja Venemaa Föderatsiooni presidendi lasteõiguste voliniku M L -B suhtes. ICC märgib avalduses, et on alust arvata, et nii V. P kui ka M. L -B kannavad vastutust sõjakuritegude eest, mis seisnevad Ukraina elanikkonna ebaseaduslikus küüditamises ja laste õiguste kahjustamises. Järelikult on väär menetlusaluse isiku seisukoht, et Venemaa Föderatsiooni tegevus Ukrainas ei ole pälvinud rahvusvahelist hukkamõistu.
  5. Kõike eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et Georgi lindi avalikkuses eksponeerimisega on keskmise mõistliku inimese seisukohast Eesti Vabariigis käsitletav Venemaa Föderatsiooni agressiooniaktile toetuse avaldamisena, neid tegusid toetades ja õigustades. Menetlusalune isik on avalikult eksponeerinud Eesti Vabariiki okupeerinud totalitaarse režiimi sümbolit (Georgi lint), mis võeti uuesti kasutusele II maailmasõja ajal Nõukogude Liidu sõjalistel autasudel, mis sümboliseerisid võitu II maailmasõjas. Taas võeti see värvikombinatsioon kui Vene patriotismi sümbol kasutusele Venemaal 2000ndetate alguses ja seda hakati taas kasutama ka ordenite lindi värvides. Sellele järgnevalt on Georgi linti aga kasutatud Ukrainas toimuvate sündmuste ja Venemaa agressiooni toetamise sümbolina. Kohtule ei ole menetlusalune isik esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tal oleks autasustamist väärivaid tegusid Venemaal, mis võiks olla õigustuseks sellise sümboolika eksponeerimisele. E-Y. Autesserre on väitnud, et ei teadnud, et Georgi lint on Eesti Vabariigis keelatud. Nii on ta istungil selgitanud, et tema jaoks sümboliseerib Georgi lint hoopis nõukogude kodanike ohvreid Ida-Euroopa riikide vabastamiseks. E-Y. Autesserre oli Eesti 6

(11)4-23-1110 Vabariigis käinud ka varasemalt, mida tõendavad nii kohtuvälise menetleja poolt istungil esitatud piiriületuste väljavõte (tl 167) kui ka E-Y. Autesserre enda ütlused, et ta käis korduvalt postkontoris Narvast asju saatmas, kuna Venemaal F ega D enam ei tööta (tl 174). Kohus selgitab siinjuures, et selle asjaolu väljatoomisega ei taheta öelda, et Venemaa Föderatsiooni kodanikud ei tohi Eestis käia, vaid sellega on tõendatud, et E-Y. Autesserre ei saanud Eestit puudutavates küsimustes olla sedavõrd teadmatuses nagu ta on väitnud. Muuhulgas on E-Y. Autesserre kohtuistungil selgitanud, et viimati ületas ta piiri abikaasa autoga, sellel on vene numbrimärk, ja sellel ajal lubati Venemaalt tulla üle piiri vene numbrimärgiga (tl 174 pö). Eeltoodu viitab sellele, et E-Y. Autesserre on küllatki hästi informeeritud sellest, millised piirangud on kehtestatud pärast Ukrainas toimuvaid sündmusi Venemaa suhtes mujal Euroopas. Kohus sai istungil ka veenduda, et E-Y. Autesserre näol on tegemist väga intelligentse inimesega ning kui ta oli võimeline otsima teavet selle kohta, kus Eestis on võimalik saadetisi edastada, siis oli ta võimeline tutvuma ka muu vajaliku teabega, eelkõige kuidas suhtutakse siin ja ka mujal Euroopas Venemaa sissetungi Ukrainasse ja kuidas suhtutakse Venemaa propaganda sümboolikasse. Seda, et E-Y. Autesserre valdab vene keelt, on ta ka ise kohtuistungil tunnistanud (tl 171). Õige on seegi, et sotisaalmeedias on olnud väga palju nii sõnavõtte, selgitusi kui ka artikleid kõnealuse sõjapropaganda sümbolite keelatuse teema osas. Seda enam, et Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kodulehel on kättesaadavad selgitused õigusvastastest agressiooni õigustavatest sümbolitest ja muust sellisest muu hulgas vene ja inglise keeles, mida E-Y. Autesserre valdab. Kui välismaalane soovib siseneda välisriiki, on tema enda vastutusel see, et ta tutvub ja teeb endale selgeks seal kehtivad reeglid. Politsei- ja Piirivalveamet ei heida menetlusalusele isikule ette mitte Georgi lindi omamist, vaid selle sümboli eksponeerimist Eesti Vabariigi avalikus ruumis, kus see on nähtav ka kolmandatele isikutele. 22. Sümboli avalik eksponeerimine tähendab seletuskirja kohaselt, et see on nähtavaks tehtud avalikult. Sümboli eksponeerimine on avalik, kui see on potentsiaalselt tajutav määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele. Avalik eksponeerimine ei ole samastatav avaliku koha mõistega

§-de 262-263 tähenduses; avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele või konkretiseerimata isikutele. Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega, kohta ja viisi. Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Venemaa Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kõnesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte (RKKKo nr 4-22-3610, p 10). Asjaolu, et E-Y. Autessere Venemaa Föderatsiooni tegevust õigustab, on ta ise oma kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, väites, et tema jaoks on talumatu vihjata, et praegune Venemaa Föderatsioon, mis on teda vastuvõtnud riik, asetaks end Kolmanda Reichiga samale tasemele. Arvestades väärteo toimepanemise aega ja kohta, s.o Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Narva piiripunktis ennelõunasel ajal viibimist ning Georgi lindi sõidukis nähtaval kohal hoidmist, võib järeldada, et tegemist oli sümboli avaliku eksponeerimisega. Tunnistaja on kohtuistungil väitnud, et see olukord leidis aset päevasel ajal ning et Georgi lint oli hästi nähtav – see asetses sõiduki salongis peegli küljes (tl 172 pö). Ehkki tunnistaja ütles kohtuistungil, et sellel hetkel ei olnud piiripunktis peale tollitöötajate rohkem inimesi, sh kõrvalisi piiriületajaid (tl 173), on tegemist sellise asukohaga, kus võinuks sel ajal 7

(11)4-23-1110 viibida rohkelt rahvast, näiteks rahvast täis turismi- või liinibussid ning teised sõidukitega või jalgsi piiri ületavad isikud. Seega on tegemist kõrgeima astme kohtu lahendis nimetatud olukorraga, kus eksponeeritav sümbol tehti potentsiaalselt nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele või konkretiseerimata isikutele. Arutataval juhul puuduvad küll viited sellele, et keegi peale piirivalveametnike oleks Georgi linti ei näinud, kuid polegi niivõrd oluline tuvastada, mitu inimest konkreetselt sümbolit nägi, vaid piisab sellest, kui sümbol on nähtavaks tehtud avalikult ning see on potsentsiaalselt tajutav määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele. Kõnealusel juhul on tunnistaja ütlustega tuvastatav, et Geori lint, mis asetses E-Y. Autesserre juhitud sõiduki salongi peegli küljes, oli reaalselt väljaspool autot viibivatele isikutele tajutav. Seega on põhjendatud jaatada ka selle sümboli avalikku eksponeerimist. Georgi lint on ühtlasi ka keskmisele inimesele selgelt äratuntav, kuna tegemist on üldteada ja tuntud sümboliga. 23. Eelpool korduvalt viidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et seaduse eesmärgiks on tagada, et Eesti territooriumilt või Eestiga tihedalt seotud isikute poolt ei toetataks agressiooniakti. Seeläbi on eesmärgiks toetada rahu taastamist ja rahvusvahelist julgeolekut. Samuti on eelnõu eesmärgiks, et Eesti õiguskord ning Eesti inimeste õigushüved oleks kaitstud agressioonikuritegudega seonduva vaenutegevuse eest. Selliseks vaenutegevuseks võivad olla nii üleskutsed vägivallale kui ka provokatiivsed sümbolite kasutamised. Seega ei saa jätta arvestamata eespool väljatoodut, et menetlusalusel isikul puudusid veenvad põhjendused, mis võiksid kuidagi õigustada Georgi lindi eksponeerimist Eesti Vabariigi territooriumil. See aga omakorda annab aluse asuda seisukohale, et selline toimimisviis kätkes endas ohtu (rahvusvahelisele) rahule ja julgeolekule ning avalikule korrale. Arvestades avalikult eksponeeritud sümboli üldtuntust ja kasutamisviisi, oli kaebuse esitaja poolt toimepandul potentsiaal kahjustada kaitstavaid õigushüvesid Eesti ühiskonnas. Subjektiivne koosseis 24.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 17

lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (

§ 17

lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (

§ 17lg 3).

  1. Eluliselt usutav pole see, et inimene, kes omab lisaks Venemaa Föderatsiooni kodakondsusele ka Euroopa Liidu liikmesriigi, Prantsusmaa, kodakondsust ning kes ei ela eraldatult väikese rahvastikutihendusega kohas, seejuures reisib pidevalt ringi Euroopa riikides (sh Eestis ja sh peale 24.02.2022, kui Venemaa Föderatsioon alustas sõda Ukraina vastu) ning kes valdab lisaks vene keelele inglise ja prantsuse keelt, pole teadlik sellest, mis Euroopas hetkel toimub nagu ka sellest, milliste sümbolite avalik eksponeerimine Eesti Vabariigi ja paljude teiste riikide territooriumil on omandanud teistsuguse tähenduse pärast Venemaa Föderatsiooni agressiooniakti Ukrainas.
  2. Kohus märgib ka seda, et juhul, kui E-Y. Autesserre arvas teo toimepanemise ajal ekslikult, et konkreetselt Georgi lint ei ole keelatud sümboolika, polnud tegemist mitte eksimusega süüteokoosseisu asjaoludes (

§ 17

lg 1), vaid eksimusega teo keelatuses (

§ 39

). Süü välistamine

§ 39lg 1 järgi nõuab seda, et täidetud oleks kaks eeldust.

Esiteks peab teo toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu ehk teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. Küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses 8

(11)4-23-1110 olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust (RKKKo nr 3-1-1-95-05, p 8). Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses (RKKKo nr 3-1-1-85-04, p 14). Kõrgeima astme kohus on asunud seisukohale, et üldjuhul on keelueksimus välditav (RKKKo nr 3-1-1-46-14, p 17.1). Kohtu hinnangul oli taoline eksimus E-Y. Autesserre jaoks kergesti välditav ega välista seetõttu tema teo süülisust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sotisaalmeedias on olnud väga palju nii sõnavõtte, selgitusi kui ka artikleid keelatud sümboolika kohta ja seda erinevate Euroopa riikide väljaannetes ja internetiportaalides. Arvestades, et E-Y. Autesserre valdab mitmeid keeli, leiab kohus, et E-Y. Auteserre pigem pidi olema teadlik, et Georgi lindi näol on tegemist Eestis ja paljudes teistes riikides keelatud sümboolikaga. Seega oli tal võimalik ka juriidiliste eriteadmisteta aru saada, et vastava sümboolika avalikku eksponeerimist saab määratleda kui rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et E-Y. Autesserre pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönis seda ehk pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasus, süü 27. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. E-Y. Autesserre on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka praegusel ajal süüdiv täiesealine isik. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et E-Y. Autesserre on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 1511lg 1 järgi.

II Karistus 28.

§ 1511

lg 1 nägi ning näeb rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab E-Y. Autesserrele mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut ehk ca 600 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista 1-30 päeva. 29. Kohtuväline menetleja karistas E-Y. Autesserret

§ 1511lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Seega karistas kohtuväline menetleja E-Y. Autesserret alla keskmise määra. 30.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 31. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna välja toonud süüteo toimepanemise vahendist loobumise. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et E-Y. Autesserre ei visanud Georgi linti ära mitte seetõttu, et ta oleks oma teo keelatusest aru saanud – vastupidi – ta on ka kohtumenetluses leidnud, et Georgi lindi näol ei ole tegemist agressorriigi tegevust õigustava ja toetava sümboolikaga. E-Y. Autesserre on ise kohtuistungil kinnitanud, et viskas Georgi lindi 9

(11)4-23-1110 prügikasti alles siis, kui sai teada, et selle eest tuleb maksta trahvi 400 eurot ning vastasel juhul ei oleks ta ka saanud siseneda Eesti territooriumile. Kahetsust toime pandud teo pärast ei ole E-Y. Autesserre kordagi väljendanud.
  1. E-Y. Autesserre süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Kohus tuvastas teo toimepanemise vähemalt kaudse tahtlusega, seega tõepoolest kergemas tahtluse vormis kui seda tegi kohtuväline menetleja oma otsuses. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud. Arvestades seda, et E-Y. Autesserre eksponeeris keelatud sümboolikalt ajal ja kohas, kus oleks võinud viibida suurem hulk rahvast, siis potentsiaalselt oleks olnud eeldus agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolit avalikult eksponeerida suurele hulgale inimestele. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et E-Y. Autesserre poolt väärteo toimepanemise ajal piiripunktis kolmandaid isikuid ei viibinud, mistõttu ei õnnestunud E-Y. Autesserrel keelatud sümbolit presenteerida suuremale ringile isikutele ning ta viskas Georgi lindi ise minema. Seega hindab kohus E-Y. Autesserre süüd pigem väikeseks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  2. Lisaks eeltoodule tuleb karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning antud juhul on kaitstavaks õigushüveks rahvusvaheline rahu, julgeolek ja avalik kord, samuti nende kaitstud õigushüvede rikkumise ohvriks olnud konkreetsed, ennekõike rahvuse alusel määratletud isikud ning sellest tulenevalt ka inimväärikus, võrdsus ja tervis. Käesoleval juhul on menetlusalune isik avalikult eksponeerinud Eesti Vabariiki okupeerinud totalitaarse režiimi sümbolit. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt. Ühiskonnale tuleb anda selge signaal, et taunimisväärne on praegusel ajal külvata segadust ja õhtutada vaenu, eksponeerides avalikult sümboleid, millest järeldub, et toetatakse või õigustatakse rahvusvahelise kuriteo toimepanemist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kohane on karistada E-Y. Autesserret rahatrahviga, mis jääb alla sanktsiooni keskmise, kuid kuna kohus leiab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega ning hindab menetlusaluse isiku süüd pigem väikeseks, ei vasta kohtuvälise menetleja poolt E-Y. Autesserrele määratud rahatrahv isiku süü suurusele. Kohtu hinnangul vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. III Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus
  3. E-Y. Autesserre esitas 7.06.2023 taotluse hüvitada temale moraalne kahju 10000 eurot, kuivõrd tema jaoks on mõeldamatu näha, et Georgi lint on võrdsustatud inimsusevastaste kuritegude eest vastutava režiimi teenetemärgiga. Samuti, et E-Y. Autesserre jaoks on talumatu vihjata, et praegune Venemaa Föderatsioon, mis on teda vastuvõtnud riik, asetaks end Kolmanda Reichiga samale tasemele (tl 46). Kohtu hinnangul on see taotlus käsitletav süüteomenetkluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusena.
  4. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) annab isikule õiguse nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused sõltuvalt menetluse lõpptulemusest ning § 7 näeb ette kahju hüvitamise alused sõltumata süüasja lõpptulemusest. SKHS § 5 lg 2 alusel saab kahju hüvitamist nõuda isik, kelle suhtes 10
(11)4-23-1110 väärteomenetlus lõpetati. Kuivõrd E-Y. Autesserre suhtes väärteomenetlust ei lõpetatud, siis saaks arutataval juhul kõne alla tulla üksnes SKHS § 7 alusel kahju hüvitamine. SKHS § 7 lg 1 järgi on õigus nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju. Seega eeldab kõnealuse sätte alusel kahju hüvitamine nii menetlusõiguse rikkumist kui ka rikkumise süülisust menetleja poolt ning isikule tekkinud kahju selle tulemusel.
  1. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule § 7 alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.
  2. Kohus ei tuvastanud eelnevalt menetleja tegevuses menetlusõiguse rikkumist, sh süülist rikkumist. Samuti ei ole E-Y. Autesserrelt võetud süüteomenetluses vabadust; teda ei ole piinatud ega ebainimlikult või alandavalt koheldud; samuti ei ole kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust ega rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 lg 1 esimesed kaks lauset sätestavad küll, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib aga seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 12 lg 2 sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Vaenuliku sümboolika keelamine on vajalik nii avaliku korra kui ka teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti vihkamise ja vägivalla õhutamise takistamiseks.
  3. Menetlusaluse isiku enda rahulolematus tema suhtes tehtud väärteootsusega ning arusaam, et Georgi linti ei tohiks pidada sõjapropaganda sümboliks, ei saa olla aluseks hüvitise maksmisele. Mittevaralise kahju hüvitamise taotluses tuleb välja tuua mingi konkreetne rikkumine. Seda E-Y. Autesserre oma taotluses teinud ei ole ja selliseid asjaolusid ei sedasta väärteomaterjalide pinnalt ka kohus.
  4. Seega ei esine arutatavas asjas aluseid E-Y. Autesserrele kahju hüvitamiseks ning tema taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.