KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-459 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Kaido Arro kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.01.2024. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,001330 Menetlusalune isik Kaido Arro isikukood 37108072712; XXX; e-post XXX; telefon XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur aadress Riia 132, Tartu linn; e-post louna@politsei.ee Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Kaido Arro kaebus. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.01.2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,001330. 3. Lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2780,24,001330 LS § 227 lg 2 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Kaido Arro teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 23.01.2024. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Alisa Amelin kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Kaido Arro juhtis 23.01.2024. a kella 17.32 ajal Tartu linnas Kvissentali teel liikudes Kvissentali põik suunas mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX liiklusmärgi nr 351 (suurim lubatud kiirus 40 km/
- h)mõjupiirkonnas kiirusega 70 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Sellega rikkus Kaido Arro liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. K. Arrot karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 160 eurot. 01.02.2024. a esitas K. Arro nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist. K. Arro hinnangul põhineb kiirmenetluse otsus valedel andmetel. Kaebuse kohaselt pidas politseipatrull 23.01.2024. a teda sõidukiga sõites kinni, viidates kiiruspiirangu rikkumisele Tartus, Kvissentali teel, Klaose-Kvissentali põik lõigul. K. Arro peatati Puiestee tn alguse bussipeatuses (ca 1,5 km rikkumise kohast). Mõningase vestluse järel otsustas liikluspatrull koostada väärteootsuse, pakkudes kiirmenetlust. Patrulli väitel oli kiirus liiga suur selleks, et piirduda hoiatusega, kuigi nad kaalusid kõiki võimalusi ka kergendavate asjaoludena varasemate rikkumiste puudumist ja tema arusaamist liiklusest. Väidetav kiiruseületamine oli 27 km üle lubatud piirkiiruse, politsei väitel 40 km/h alas 67 km/h. Austades politseitööd, kuluvat aega ja arvestades, et politseipatrulli auto ja K. Arro auto olid peatunud selleks mittesobilikus kohas ehk bussipeatuses, jäi K. Arrol kahjuks hämaras märkamata otsusesse märgitud võimaliku kiiruse ületamise koht. Hiljem selgus, et politseipatrull on eksinud kiirusepiirangu ala määramisega. Antud lõigul on kiiruspiirang 50 km/h (asulasisene), ühtegi lisapiirangut sel lõigul ei ole ega ole ka Tartu Linnavalitsuse andmetel olnud. Samuti polnud sel ajal ajutisi kiiruspiiranguid (selgub ka protokollist). Politseipatrulli väitel on seal liiklusmärgi nr 351 ala, kus suurim lubatud kiirus on 40 km/h. See on väär, kuna antud lõigul vastav liiklusmärk puudub. Kaebusele on lisatud foto nimetatud lõigust Kvissentali teel. Seega ei saanud K. Arro rikkuda LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ja ei ületanud LS § 227 lg 2 järgi kiirust 21-40 km/h. Samuti on määratud karistus rahatrahv 160 eurot LS § 227 lg 2 alusetu ja väär, kuna ei vasta teo toimepanemisele ning on määratud valedel alustel. Tunnustades kõrgelt politsei ja antud politseipatrulli tööd liikluse järelvalvel ning liikluse korraldamises, peab menetlusalune isik siiski tunnistama, et antud olukorras nad eksisid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on küll suurimat lubatud sõidukiirust kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas ületanud, kuid ei ole ületanud seda kiirmenetluse otsuses märgitud ulatuses, mistõttu on rahatrahv 160 eurot määratud valedel alustel. Kiirmenetluse otsuses on patrullpolitseinik märkinud, et K. Arro pani rikkumise toime mõjupiirkonnas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 40 km/h. Kohtuväline menetleja kontrollis pärast kaebuse esitamist Tartu linnas Kvissentali teel asuvaid liikluskorraldusvahendeid suurima lubatud sõidukiiruse osas, mis jäävad Klaose tänava ja Kvissentali põik vahel asuvasse lõiku. Kuna aga nimetatud teelõigul eraldi kiiruspiiranguga seotud liikluskorraldusvahendeid paigaldatud ei ole, siis kehtib seal tavapäraselt asulasisesel teel lubatud suurim sõidukiirus, milleks on teadaolevalt 50 km/h. Liikluskorraldusvahendina on Aruküla teelt pärast pöörde sooritamist Kvissentali teele küll peaaegu koheselt sõidukijuhtidele paigaldatud liiklusmärk 40 km/h, kuid selle ulatus lõppeb järgmisel ristmikul, milleks on Kvissentali tee ja Kvissentali põik ristmik. Sealt edasi kehtib tavapärane asulasisene suurim sõidukiirus, milleks on 50 km/h. Seega kohtuvälise menetleja hinnangul on patrullpolitseinik kahetsusväärselt eksinud, mistõttu ei ole menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas, ületanud lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Sellest tulenevalt on Kaido Arrole koostatud kiirmenetluse otsuse koostamisel eksinud ametnik temale ette heidetud rikkumise kirjelduses, rikutud õigusnormis ja on määranud vale väärteo kvalifikatsiooni, mistõttu nõustub kohtuväline menetleja kaebuse esitajaga, et tühistada kiirmenetluse otsus ja rahuldada esitatud kaebus täies ulatuses. 2/4 Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 29 lg 1 p-st 1 nõustub kohtuväline menetleja, et kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja eelistab kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. K. Arro avaldas 13.02.2024. a kohtule edastatud teates, et ta soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja nõustus kohtule esitatud kirjalikus seisukohas asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlus puudub asjaolus, et K. Arro juhtis 23. jaanuaril 2024. a Tartu linnas Kvissentali teel mootorsõidukit, mille sõidukiiruseks mõõdeti 67 km/h. Nimetatu on tõendatud salvestisega kiiruse mõõtmise kohta. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis vastab neile nõuetele. Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on näha, et kiiruse mõõtmine leiab aset 23.01.2024. a kella 17.32 ajal. Tumedat värvi sõiduki kiirusena on fikseeritud 70 km/h. Väärteoasjas ei ole valdlust selles, et kiirust mõõdeti Tartus Kvissentali teel ning salvestisel jäädvustatud sõiduk oli K. Arro juhitud Audi A6 Avant. Seega mõõdeti 23.01.2024. a kella 17.32 ajal Tartu linnas Kvissentali teel sõiduki Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX kiiruseks 70 km/h. Arvestades laiendmääramatust +/- 3 km/h, on lõplikuks mõõdetud kiiruseks 67 km/h. 3/4 Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 24.10.2018. a teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri liikluspolitseinik Emil Popazov läbinud 17.05.2016. a laseri ja radari kiirusmõõtmise koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend Stalker DSR 2X läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 24.07.2023. a. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Keskne küsimus praeguses väärteoasjas taandub sellele, milline oli lubatud suurim sõidukiirus nimetatud teelõigul ja kas tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. K. Arro tõi kaebuses välja asjaolu, et kiirmenetluse otsuses on rikkumise kohana märgitud Tartu linn, Kvissentali tee, Klaose-Kvissentali põik. Politseipatrulli väitel on seal liiklusmärgi nr. 351 ala ehk suurim lubatud kiirus 40 km/h. Antud teelõigul on siiski kiiruspiirang 50 km/h ning ühtegi lisapiirangut sel lõigul ei ole. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on väärtegu toime pandud Tartu linnas, Kvissentali teel, tänavate Klaose tn ja Kvissenatli põik vahel. Kohtuväline menetleja kontrollis pärast kaebuse esitamist Tartu linnas, Kvissentali teel asuvaid liikluskorraldusvahendeid suurima lubatud sõidukiiruse osas, mis jäävad Klaose tänava ja Kvissentali põik vahel asuvasse lõiku. Kuna aga nimetatud teelõigul eraldi kiiruspiiranguga seotud liikluskorraldusvahendeid paigaldatud ei ole, siis kehtib seal tavapäraselt asulasisesel teel lubatud suurim sõidukiirus, milleks on teadaolevalt 50 km/h. Kohus ei tohi faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda menetlusalusele isikule ette heidetud rikkumise kirjeldusest ehk keelatud on tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole kiirmenetluse otsusesse kantud teokirjelduses. K. Arrole on ette heidetud kiiruse ületamist mitte vähem kui 27 km/h liiklusmärgi nr 351 (suurim lubatud kiirus 40 km/
- h)mõjupiirkonnas ehk LS § 50 lg 5 p 3 nõude rikkumist. K. Arro tegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti rahatrahv LS § 227 lg 2 sanktsiooni järgi. Kiirmenetluse otsuses K. Arrole ette heidetud rikkumise kirjelduses on märgitud, et K. Arro pani rikkumise toime mõjupiirkonnas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 40 km/h, kuid tegelikult kehtib sel teelõigul asulasisene suurim sõidukiirus ehk 50 km/h. Seega on väärteootsuses märgitud valesti nii ületatud kiirus kui ka rikutud õigusnorm, samuti on väärtegu valesti kvalifitseeritud, seetõttu on ka karistus määratud vale sätte järgi. Kohtul ei ole võimalik kaebemenetluses eelmainitud vigu kõrvaldada, väljumata menetlusalusele isikule ette heidetud rikkumise kirjeldusest. Seega tuleb K. Arro kaebus rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.01.2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,001330 tühistada. Kohus lõpetab väärteoasjas nr 2780,24,001330 LS § 227 lg 2 järgi väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel K. Arro teos väärteotunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4