TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1207 Määruse kuupäev 7. märts 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX kaebus Viru Vanglalt varalise kahju summas 41,42 eurot hüvitamiseks seoses keele

„Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt loetakse tasustatavaks õppimiseks käesoleva määruse tähenduses osalemist vangla poolt vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel.

2 3-23-1207 § 1 lõike 3 kohaselt makstakse tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt VangS § 84 lõikele 1 ja kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (ITK).

§ 2

lõige 2 sätestab, et õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus, millest makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti.

§ 3

lõike 1 kohaselt peatatakse tasu maksmine selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta.

§ 3

lõike 3 järgi loetakse põhjusega puudumiseks lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist, kohtuistungil osalemist lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust.

1. Viru Vangla tõi
2. mai
3. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/71-2 välja, et riigikeele õppe korraldaja M. Kõrvoja
4. mai
5. a selgituse kohaselt saab kinnipeetav riigikeeles osalemise eest iga kuu 20,71 eurot ja seda juhul: 1) kui ta on käinud kõik tunnid kohal; 2) ta on olnud tunni ajal kokkusaamisel, etapis; 3) ta on olnud haige ja tal on olemas meditsiiniosakonna väljastatud tõend. Kõikidel teistel juhtumitel õppetasu ei maksta. Kui kinnipeetav puudub terve kuu jooksul üks kord ja tal ei ole selleks põhjust, siis kaotab ta õppetasu terve kuu eest.
6. Viru Vangla otsuse nr 6-16/71-2 kohaselt on kaebaja 26-aastane ning talle on riigikeele õppes osalemine ette nähtud ITK-s. Vangla märkis otsuses, et inspektor-kontaktisiku K. Pere
7. mai
8. a õiendi kohaselt puudus kaebaja riigikeele õppe tundidest
9. jaanuarist 2023 kuni
10. jaanuarini 2023 ja
11. jaanuarist 2023 kuni
12. veebruarini
13. Vangla sõnul ei ole kaebaja tervisekaardil ajavahemikul
14. jaanuar 2023 kuni
15. veebruar 2023 tehtud märkmeid selle kohta, et kaebaja oleks pöördunud meediku poole seljavalu probleemidega ning soovinud saada vabastust riigikeele õppest, mistõttu kaebaja väide, et ta puudus riigikeele õppest seljavalu tõttu, ei vasta tõele. Vangla sõnul märgitakse kinnipeetava kaebused seoses tervisega alati meediku poolt tervisekaardile ning meedikul ei ole põhjust jätta kanne tegemata. Samuti ei vasta vangla sõnul tõele kaebaja väide, et ta kutsus meedikut, kuid meedik ei tulnud. Tervisekaardi väljavõtte kohaselt kohtus kaebaja meedikutega järgmistel kuupäevadel:
16. jaanuaril 2023,
17. jaanuaril 2023,
18. jaanuaril 2023,
19. jaanuaril 2023 ja
20. jaanuaril
21. Kaebajal oli
22. jaanuariks 2023 kokkulepitud arsti vastuvõtt, millele ta jättis minemata. Inspektor-kontaktisiku K. Pere
23. mai
24. a õiendi kohaselt ei osalenud kaebaja jaanuarikuus riigikeele B2 taseme õppes, sest tema suhtes kohaldati VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel
25. jaanuar 2023 kuni
26. jaanuar 2023 ja
27. jaanuar 2023 kuni
28. veebruar
29. Samal põhjusel ei osalenud kaebaja ka veebruarikuus riigikeele õppes ning seetõttu ei saanud ta ka õppetasu. Viru Vangla
30. jaanuari
31. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/5 kohaldati kaebaja suhtes VangS § 69 lõike 2 punktide 1-4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest kaebaja teavitas vanglat suitsiidi kavatsusest ning vangla pidi seetõttu tarvitusele võtma vastavad meetmed. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati
32. jaanuari
33. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/
34. Viru Vangla
35. jaanuari
36. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/35 kohaldati kaebaja suhtes uuesti VangS § 69 lõike 2 punktide 1-4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest kinnipeetav lõhkus vangla vara ning oli ohtlik vangla julgeolekule. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati
37. veebruari
38. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/
39. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel paigutati kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse, piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine ning keelati kehakultuuriga tegelemine.
40. Praegusel juhul loeti kaebaja
41. aasta jaanuari- ja veebruarikuus riigikeele õppest põhjuseta puudujaks ega makstud talle nende kuude eest õppetasu, sest kaebaja ei osalenud 3 3-23-1207 kõikides tundides seoses tema suhtes VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (sh paigutati kaebaja kõnealusel perioodil eraldatud lukustatud kambrisse ning piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust). Julgeolekuabinõude kohaldamise tingis kaebaja käitumine, millest tingituna ei võimaldatud tal riigikeele tundides osaleda ning vangla käsitles sellisel juhul õppetööst kõrvale jäämist põhjuseta puudumisena. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et

§ 3

lõike 3 tähenduses omab vangla laia hindamisruumi selle üle, millisena käsitleda õppetööst puudumist. Kohus leiab, et olukorras, kus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis kaebaja enda käitumine, oli põhjendatud lugeda lukustatud režiimil viibimist

§ 3lõike 3 tähenduses põhjuseta puudumiseks.

Seega ei oma praegusel juhul üldse tähtsust asjaolu, kas kaebajale tulnuks anda õppetööst vabastus tervislikel põhjustel või mitte ning tasu maksmise peatamine

1. aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest oli õiguspärane juba seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu õppetööst kõrvalejäämisega. Eelnevat arvestades puudub kohtu hinnangul vangla vaidlusaluses tegevuses õigusvastasus, mistõttu ei ole kaebaja kasuks varalise hüvitise väljamõistmine tõenäoline.
2. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
3. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
4. Seoses viidetega kaebaja terviseandmetele asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4