2-23-16262/11

Tsiviilasi nr 2-23-16262 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-23-16262 Tsiviilasi Kxxxxx Kxxxxxxx hagi Mxxx Kxxxxxxx vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 992,97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kxxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja Kxxxx Axxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Mxxx Kxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2024 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
4. Suurendada alates 16.11.2023 Mxxx Kxxxxxxxxx Kxxxxx Kxxxxxxx kasuks välja mõistetavat elatist.
5. Mõista Mxxx Kxxxxxxxxx Kxxxxx Kxxxxxxx kasuks välja elatise võlgnevus 16.11.2023 kuni 31.01.2024 eest kokku 509,50 eurot.
6. Mõista Mxxx Kxxxxxxxxt Kxxxxx Kxxxxxxx kasuks välja igakuine elatis, mis on arvutatud järgmiselt: baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest. Otsuse tegemise hetkel on elatise suurus 260,33 eurot kuus. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
7. Otsuse punktis 3 nimetatud elatis on välja mõistetud alates 01.02.2024 kuni Kxxxxx Kxxxxxxx täisealiseks saamiseni.
8. Elatis tuleb tasuda Kxxxx Axxxxx pangaarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV Pank AS-is, selgituseks märkida elatis. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
9. Kxxxxx Kxxxxxxx esitas 16.11.2023 Mxxx Kxxxxxxx vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja soovib saada kostjalt elatist seadusjärgsest miinimumsummas, s.o 260,34 eurot kuus alates 01.09.
10. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 18.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9681 kinnitatud kokkulepe, mille kohaselt Mxxx Kxxxxxxx tasub Kxxxxx Kxxxxxxxxx elatist 150 eurot kuus alates 05.11.
11. Laps on varasemalt viibinud isa juures üle nädala 5 päeva, praegu (alates kooli minekust) on laps isa juures üle nädala nädalavahetusetel. Kostja on tasunud lapsele elatist, aga mitte kohtus kinnitatud kokkuleppe kohaselt. Laps elab ema juures ning lapse ema kannab täielikult lapse ülalpidamise eest hoolt. Praegune elatis 150 eurot on liiga vähe, lapse kulud on suurenenud ning muutunud on perekonnaseaduse (PKS) §
12. Hageja soovib elatist saada miinimumsummas ning ema pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV. Hageja selgitas kohtuistungil, et tema teeb kõik lapsele vajalikud kulutused. Hageja oli nõus, et kostja on tasunud elatiseks
13. aasta detsembri eest 150 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED
14. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt soovib ta lapsega edasi suhelda selliselt nagu
15. aasta septembrini ja jätkata elatise tasumist vastavalt varasemale kokkuleppele. Kui vanemad ei saavuta kokkuleppeid lapsega suhtlemise teemal, võib kostja pöörduda kohtu poole suhtluskorra määramiseks. Kuna kostja maksab eelmises kokkuleppes kokkulepitud summasid, siis tuleks elatise asi seniks peatada. Kostja leidis, et hageja ei saa nõuda elatise muutmist tagasiulatuvalt. Kompromissi sõlmimise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud, kostja varaline seisund on võrreldes 18.11.2020 pigem halvenenud. Tartu Maakohus kuulutas 14.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17395 välja kostja pankroti. Kostjal sissetulekud on väikesed ja sõltuvad juhutöödest. Miinimumelatise summa ei ole vähenenud, vaid on suurenenud. Kostja oli kohtuistungil nõus, et laps on tema juures umbes 4 päeva kuus. Kostja selgitas, et tema teeb lapsele kulutusi siis, kui laps on tema juures. Kostja on alates
16. aasta novembrist tasunud lapsele elatist 150 eurot detsembrikuu eest. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
17. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Kxxxxx Kxxxxxxx vanemad on Mxxx Kxxxxxxx ja Kxxxx Axxxx (dtl 6). Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 18.11.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-9681 on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt Mxxx Kxxxxxxx maksab Kxxxxx Kxxxxxxxxx elatist igakuuliselt 150 eurot alates 05.11.2020 kuni Kxxxxx Kxxxxxxx täisealiseks saamiseni.
18. Tulenevalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-st 96; 97 on vanemad kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Elatise suurus arvutatakse PKS § 101 alusel, arvestades ülalpidamise vähendamise ja suurendamise eelduseid. Käesoleval ajal on PKS § 101 alusel välja mõistetava elatise summaks 260,33 eurot. Kuna Tartu Maakohtu määrusega on elatis välja mõistetud PKS §-st 101 tulenevast summast väiksemas summas, on hagejal TsMS § 459 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda elatise suurendamist. Miinimumelatise muutumine on piisav asjaolu, et hageja saaks nõuda maksete suuruse muutmist.
19. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab koos emaga ja on isa juures umbes 4 päeva kuus. Kuna hageja ei ole kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus, ei vähenda kohus välja mõistetavat elatist PKS § 101 lg 6 alusel.
20. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust lapsega suhtlemise korraldamiseks ning kohtul ei ole alust käesolevat menetlust peatada. Lapsel on õigus saada ülalpidamist ka ajal, kui vanemate vahel on erimeelsused isa ja lapse kokkusaamise tiheduse osas.
21. Kostja on viidanud sellele, et 14.03.2022 määrusega kuulutas maakohus välja kostja pankroti (tsiviilasi nr 2-21-17395). Kohus ei pea seda tulenevalt PankrS § 42¹ elatise vähendamise aluseks PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja peaks tavapäraselt suutma teenida vähemalt miinimumpalka ning elatise summa miinimummääramisel on sellega arvestatud. Miinimumpalka peaks suutma teenida ka inimene, kelle pankrot on välja kuulutatud. Kui kostjal ei ole elatise tasumiseks piisavat sissetulekut, tekib tal elatise võlgnevus ning kostjal on kohustus võlg tasuda pärast majandusliku olukorra paranemist. Seega on elatise suurendamise nõue põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja nõutud summas, s.t seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise suuruse arvutamise hõlbustamiseks lisab kohus kohtuotsuse resolutsiooni viite elatiskalkulaatorile.
22. Hageja on palunud elatise välja mõista alates 01.09.
23. Kuivõrd kostjalt on juba elatis välja mõistetud, ei kohaldu PKS § 108 ning kohus saab elatise summat muuta alates hagiavalduse esitamisest 16.11.
24. Seega rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et alates hagiavalduse esitamisest on kostja tasunud elatist
25. aasta detsembri eest 150 eurot. Seega on kostja tasunud novembri eest elatist vähem 138,84 eurot (260,33 : 30 x 16), detsembri eest vähem 110,33 eurot ja jaanuari eest 260,33 eurot. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse kuni 31.01.2024 eest 509,50 eurot.
26. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik