nimetatud arvelduskrediidilepingu.
lg 1 sätestab, et arvelduskrediidileping on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada. Arvelduskrediidilepingutele kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Seega kohaldub ka arvelduskrediidilepingule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud 2/3 võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb tõendada hagejal. Kohus on andnud hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tõendite esitamiseks. Hageja ei ole ühtegi sellekohast tõendit esitanud.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 5. Vastavate tõendite puudumisel tuleb kohtul eeldada, et krediidiandja on rikkunud
Hageja on nõude kujunemise kohta üksnes välja toonud, et lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1018,14 eurot. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millised summad on kostja krediidiandjale lepingu sõlmimise jooksul tasunud. Krediidikonto lepingust nähtub üksnes see, et kostja on tasunud intressi 37,5% aastas, mis on suurem, kui
Seega ei ole kohtul võimalik ka arvestada, kui palju on kostja tasunud intressi liigselt (arvestades seadusjärgset intressisummat) ning arvestada seda põhivõla katteks. Kohtul ei ole võimalik välja arvutada kostja võlgnetava põhivõla suurust. Kuna hageja ei ole esitanud piisavalt selgelt asjaolusid ning neid õiguslikult põhistanud, jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. 6. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluses ei ole näha, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud ning kohus jätab tema kasuks kulud välja mõistmata. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on tavapärase lihtmenetlusega, ei tule anda pooltele luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.