KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-22-11543 Kohtuasi R. I. hagi J. P., M. R. (R.), H. A.,

§ 1045lg.1 p.4 ja 1046).

8. Võlaõigusseaduse (

) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg.1 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hagi asjaoludest tulenevalt on kahjunõude aluseks hageja isiklike õiguste rikkumine (

§-d 1045 lg.1 p.4 ja 1046).

§ 1046

lg.1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

1. Vaidlust ei ole, et: 9.1 kostja 1 avaldas 30.03.2022 postituses järgmised väited: 9.1.1 „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“; 9.1.2 „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“ 9.2
2. märtsil 2022 allkirjastasid ja esitasid kostjad 1-6 (ühiselt: kostjad) hagejale volikogu kaudu umbusaldusavalduse (lisa 2), mis avaldati täies mahus
3. aprillil
4. a toimunud Kohtla-Järve Linnavolikogu XX koosseisu XIII istungil. Kostjate poolt hagejale esitatud umbusaldusavaldus sisaldas järgmisi väited: 9.2.1 „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“; 9.2.2 „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohal «omadele»“; 5 9.2.3 „R. I. käitumine ja isiklik eeskuju […] jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel käsi peseb kätt“.
5. Hagi asjaolusid läbiv väide on, et kostjad on oma avaldustes kujutanud hagejat üldsuse ees ebaõigesti, esitades tema kohta väiteid, millest tulenevalt üldsus kujundab hageja kohta negatiivse hinnangu.
6. Hageja kahjuhüvitamise nõue kõigi kostjate vastu. 11.1 Vaidlust ei ole, et kostjad on volikogu liikmed ja volikogu liikmetena esitati hageja kui abilinnapea vastu umbusaldusavaldus, mis sisaldas käesoleva otsuse p-s 9.2 märgitud väiteid. 11.2 Kohus on seisukohal, et p-9.2 esitatud väidete puhul on tegemist umbusaldusavaldusele allakirjutanud isikute väärtushinnangutega: 11.2.1 Umbusaldusavalduses esitatud väide „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, kus umbusalduse avaldusele allakirjutanud on andnud enda subjektiivse hinnangu, et R. I.l arenguteenistuse abilinnapeana oli vastupandamatu soov uute töökohtade loomiseks lähtuvalt isiklikest, mitte linna huvidest. 11.2.2 Umbusaldusavalduses esitatud väide „Sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohad «omadele»“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, kus umbusalduse avaldusele allakirjutanud on andnud enda subjektiivse hinnangu, et hageja või Linnavalitsuse mingisugune varasem tegevus viitab ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohad «omadele»“. 11.2.3 Umbusaldusavalduses esitatud väide „R. I. käitumine ja isiklik eeskuju […] et jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel käsi peseb kätt“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, kus umbusalduse avaldusele allakirjutanud on andnud enda subjektiivse hinnangu, et hageja mingi tegevus viitab soovile jätkata oma tegevust linna või arenguteenistuse juhtimisel „vanamoodi, põhimõttel, käsi peseb kätt“. Umbusaldusavalduse esitamine on demokraatlikule riigile omane tegevus,, mis lähtub sellest, et volikogul on linnavalitsuse ja tema liikmete tegevuse üle poliitilise kontrolli õigus ja ametis oleval linnavalitsusel peab olema volikogu usaldus. Kaudselt tagab umbusaldusavalduse võimalus ka valijate kontrolli linnavalitsuse üle. Umbusaldusavalduse esitamist vallavalitsuse/linnavalitsuse või vallavanema/linnapea või valitsuse liikme vastu reguleerib Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg.1 p.
7. Hageja R. I.l on pikalt poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isiku kogemus ja umbusalduse esitamise võimalust tema kui abilinnapea vastu tulekski võtta kui normaalset demokraatlikule ühiskonnale omast tegevust, kus volikogu liikmed kontrollivad tema kui abilinnapea tegevust. Olukorras, kus volikogu liikmed soovivad kontrollida, kas abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele ja esitavad umbusaldusavalduses väite, et abilinnapea tegevus võib olla tingitud mitte linna huvidest, vaid abilinnapea isiklikest ambitsioonidest (vt otsuse p.11.2.1-11.2.3), oli hagejal abilinnapeana võimalik tema tegevuse seaduslikkuse korral samal volikogu istungil, kus umbusaldusavaldus tema vastu esitati, umbusalduses sisalduvad kahtlustused ümber lükata. 6 Esitatud väidete sõnastus- „abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt“, „sellised «vangerdused» viitavad ilmselgelt onupojapoliitikale ja soovile luua uued ametikohad «omadele»“ ja „R. I. käitumine ja isiklik eeskuju […] et jätkata soovitakse vanamoodi, põhimõttel käsi peseb kätt“ võivad ja ilmselt ongi ebameeldivad, kuid isik, kes valis poliitiku karjääri või asus avalikku teenistusse, pidi arvestama sellise teravdatud tähelepanuga tema tegevusele ja sellega kaasnevatele ebamugavustele sh volikogu või poliitiliste oponentide kriitikale tema tegevuse suhtes.

§ 1046

tulenevalt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Käesoleval juhtumil (otsuse p.7.1) ei ole hageja isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, sest rikkumine on õigustatud arvestades avalikkuse huve, kus osa volikogu liikmetest esitasid umbusaldusavalduse hageja kui abivallavanema vastu KOKS § 22 lg.1 p.18 alusel, soovides kontrollida, kas abilinnapea tegevus tema haldusalas vastab seadusele.

1. Hageja nõue kostja 1 J. P. vastu. Vaidlust ei ole, et kostja 1 avaldas 30.03.2022 „Restart Kohtla-Järve Facebook postituses (https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ) pealkirjaga „KUHU EDASI/ДОКОЛЕ“ järgmised väited: -„Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“; -„Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“ 12.1 postituse väide „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita.“ Kohus on seisukohal, et väite esimese poole puhul „R. I. sisuliselt tekitas uue töökoha“ on tegemist faktiväitega, mida saab kontrollida, s.o kas R. I.l oli pädevus uute töökohtade loomiseks ja juhul, kui selline pädevus tal oli, siis kas ta seda tegelikult ka tegi. Väite teine pool „ … , et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“ on tegemist väärtushinnanguga, s.o kostja J. P. on andnud enda subjektiivse hinnangu, et uus töökoht loodi selleks, et R. I.l vähem tööd oleks ja sellise töökoha loomine linna arengule kuidagi kaasa ei aita. Viru Maakohtu 21.02.2023 vaheotsuse p-s 7 selgitas kohus tõendamiskoormust ja märkis järgmist: Vaheotsuse p-s 6.1 märgitud faktiväite „R. I. sisuliselt tekitas uue töökoha“ peab kostja J. P. tõendama järgmist: 1) kas R. I.l oli oma ametikohast tuleneva pädevus uue töökoha loomiseks linna arenguteenistuses, s.o R. I. juhitavas teenistuses. 2) juhul, kui R. I.l oli pädevus linna arenguteenistuses uue ametikoha loomiseks, siis kas ta ka seda tegelikult tegi (lõi asjaajaja töökoha). Kostja 1 J. P. 04.05.2023 vastuse kohaselt puudub vaidlus, et arenguteenistuse juhina esitas hageja (R. I.) linnapeale taotluse muuta alates 01.03.2022.a arenguteenistuse struktuuri, st luua arenguteenistuse koosseisu juurde töökoha ,,asjaajaja“ koormusega 0,
2. Hageja põhjendas ka 7 vajadust luua uus töökoht. Selline struktuurimuutus ei leidnud aga linnavalitsuse poolt toetust, st taotlust ei rahuldatud. 07.03.2022.a esitas hageja (R. I.) uue taotluse, st töökoht „linnaarengu peaspetsialist“ muuta ümber töökohaks ,,asjaajaja“. Linnavalitsuse
3. märts 2022 korraldusega nr 104 otsustati muuta Kohtla-Järve Linnavolikogu
4. augusti
5. a otsuse nr 94, Kohtla-Järve Linnavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ kehtestatud punktiga 1 Kohtla-Järve Linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisu ja nimetada arenguteenistuse töökoht „linnaarengu peaspetsialist“ ümber töökohaks ,,asjaajaja“. Hageja ei ole vaidlustanud umbusalduse avalduses sisalduvaid faktiväiteid, et just hageja korduvate taotluste alusel (st algatusel, millised olid ühe nädalase vahega) tekkis struktuuris ametikoht „asjaajaja“. Hageja on neid väiteid pidanud tõeseks. Ilmne, et hageja algatuseta sellist otsust vastu ei võeta ning hagejal on otsene seos ametikoha loomisega, sh arvestades, et otsustamisel volikogus omas hageja oma valimisnimekirjaga häälteenamust. Kostjad ei ole kunagi väitnud, et hageja selle töökoha otseselt lõi, kuna see on kollegiaalorgani pädevus, kuid initsiatiiv (so taotluste näol) tuleb vastavate teenistuste juhtidelt (antud juhul hageja poolt). Kostjad väidavad jätkuvalt, et hagejal on otsene seos ametikoha tekitamisega initsiatiivi näol ning spekulatsioonid termini osas ei ole asjakohased. Väide „sisuliselt tekitas töökoha“ ongi mõistlikule inimesele arusaadav, et isikul on töökoha tekkimisega seos, st ta ei ole seda teinud ainuisikuliselt. Nimetatud vastusest tuleneb, et ettepaneku hageja hallatava arenguteenistuse struktuuri muutmiseks tuli hagejalt, kuid vastavad otsustused tegi Linnavalitsus. Kohus on seisukohal, et hageja kui arenguteenistuse juhi pädevuses ongi vastavate ettepanekute tegemine (struktuurimuudatused tema haldusalas), kuid tema ainupädevuses ei ole vastavate otsustuste tegemine. Seega kostja 1 väide „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“ esimene pool (Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha) on ebaõige faktiväide. Kostja 1 kinnitab oma 04.05.2023 vastuses, et vastava otsuse tegi Linnavalitsus. Tõendamata on, et hagejal oli sedavõrd palju mõjuvõimu, et sundida Linnavalitsust tegema talle meelepärast otsust. Tõendamata on ka kostja 1 väide, et Linnavalitsuse otsusega tehtud arenguteenistuse struktuurimuudatus oli formaalne ja hageja tegi vastava ettepaneku selleks, et „endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“. Kostja 1 omaksvõtuga on tõendatud, et arenguteenistuse struktuurimuudatuste otsused tegi Linnavalitsus, seega on kostja 1 väärtushinnang ebakohane ja õigusvastane. Kohus kordab siinjuures tsiviilasjas 2-14-55913 Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 p-s
6. väljendatud seisukohta, et hageja ega ka mitte ükski avaliku elu tegelane, ei pea taluma valede faktiväidete avaldamist. Poliitilist debatti on võimalik pidada tegelikkusele vastavaid faktiväiteid avaldades. Väidete avaldajal on alati võimalik jätta väited avaldamata ja kaaluda, mida ja kuidas täpselt avaldada. Isik, kes otsustab avaldada teise isiku kohta kriitilisi väiteid, peab hindama, kas kriitika, mida ta teeb, vastab tegelikkusele. Küsimus ei ole selles, kas isik väärib ükskõik millisel põhjusel kriitikat või mitte, vaid selles, kas konkreetsed väited, mida kriitika tegemisel kasutatakse, vastavad tegelikkusele. Sama kehtib ka väärtushinnangute suhtes. Kui üks isik annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, olla ebaõiged. Kui kostja poolt hageja suhtes antud hinnangud seostuvad ebaõigete faktiväidetega, ei saa hinnangud olla kohased. Poliitilises debatis on võimalik osaleda ka tegelikkusele vastavaid faktiväiteid ja tegelikkusele vastavatele faktiväidetele põhinevaid hinnanguid avaldades.
7. kostja 1 väide „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist.“ 8 Kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, milles kostja J. P. on andnud enda subjektiivse hinnangu hageja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevusele. Kohus selgitas Viru Maakohtu 21.02.2023 vaheotsuse p-s 8 tõendamiskoormust ja märkis järgmist: Väärtushinnangute puhul pidi hageja tõendama, et: • kostjate väärtushinnangud on antud selgelt tema kohta; • kostjate esitatud väärtushinnangud ja ebaõiged andmed hageja kohta on õigusvastased (ebakohased). Kohus leiab, et kostja 1 30.03.2022 „Restart Kohtla-Järve Facebook postituses (https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ) pealkirjaga „KUHU EDASI/ДОКОЛЕ“ esitatud väide „Kõigis nendes muudatustes näen mina aga jätkuvat onupojapoliitikat ja omadele töökohtade loomist“ ei ole esitatud selgelt hageja kohta, seega puudub alus selles osas hagi rahuldamiseks. Tegemist on umbisikulise kommentaariga, mida võib seostada linnavalitsuse tegevusega üldiselt
8. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt osas, kus kostja 1 J. P. esitas hageja kohta ebaõige faktiväite „„R. I. sisuliselt tekitas uue töökoha“ ja ebakohase väärtushinnangu et „uus töökoht loodi selleks, et (hagejal) endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Isikliku õiguse rikkumine ei pea alati kaasa tooma kahju hüvitamist rahalises väärtuses. Arvestades asjaolu, et kostjate (sh kostja 1 J. P.) tegevus oli tingitud nende valijate pikaajalisest rahulolematusest kohaliku võimu tegevusega ja soovist kaitsta oma valijate huve, arvestades ka seda, et hageja puhul on tegemist pikka aega poliitikas ja avalikus teenistuses tegutsenud isikuga, kes peab arvestama ka tema suhtes kohalduva avalikkuse teravdatud tähelepanuga ja kriitikaga, jätab kohus hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib mittevaralise ja varalise kahju eest rahalist hüvitist. Samas on kohtu hinnangul põhjendatud nõue kohustustegevuseks, so kohustamaks kostja 1 J. P.t avaldama „Restart Kohtla-Järve“ Facebooki kontol https://www.facebook.com/restart.kohtlajarve ükskõik missuguste täiendusteta pealkirjaga „R. I. suhtes avaldatud valeväite ümberlükkamine/ Опровержение ложного утверждения в адрес Р. И.“ järgmine sisuga tekst koos J. P. pildiga: „Avaldasin R. I. kohta väite, et R. I. sisuliselt tekitas Kohtla-Järve abilinnapea ametikohal KohtlaJärve Linnavalitsuses uue töökoha. Nimetatud väide on vale ning ma lükkan selle ümber. J. P.. Я опубликовал в адрес Р. И. утверждение, будто бы Р. И., будучи заместителем мэра КохтлаЯрве, по сути, создала в городской управе Кохтла-Ярве новое рабочее место. Данное утверждения является ложным, и я опровергаю его. Я. П. .
9. Postituse tegemiseks kohustamine nii eesti kui ka vene keeles on põhjendatud seetõttu, et kostja 1 J. P. tegi oma 30.03.2022 postituse samuti nii eesti kui ka vene keeles, so postitus oli suunatud nii eesti- kui venekeelsele elanikkonnale.
10. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate umbusaldusavalduses esitatud väide „Meie allakirjutanud leiame, et selline arenguteenistuse abilinnapea vastupandamatu soov uute töökohtade loomisel on tingitud isiklikest huvidest, mitte linna huvidest lähtuvalt,, ja kostja 1 J. P. Restart Kohtla-Järve Facebook postituses avaldatud väide „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“ tunduvad olevat sisult sarnased väited, kuid kohtu hinnangul on esimesel juhul tegemist volikogu liikmete kahtlusega, et 9 abilinnapea tegevus oma haldusalas võib olla tingitud isiklikest huvidest: volikogu liikmed märgivad avalduses, et R. I. esitas linnapeale taotluse muuta … ja luua arenguteenistuse koosseisu juurde … . …07.03.2022 taotles R. I. muuta arenguteenistuse ametikoht … . Kohtule teadaolevalt vastavad need väited tegelikkusele ja hageja ei ole selliste taotluste esitamist eitanud. Erinevalt umbusaldusavalduses märgitust on kostja 1 J. P. esitanud Restart Kohtla-Järve Facebook postituses väite „Sisuliselt tekitas R. I. uue töökoha, et endal võimalikult vähe tööd oleks, kuid linna arengule see kuidagi kaasa ei aita“, so postituses väidab kostja 1, et hageja tekitas uue töökoha. Kohus tuvastas menetluses, et uute töökohtade loomine hageja haldusalas ei olnud hageja pädevuses. Seega oli tegemist ebaõige faktiväitega. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse lahendab kohus eraldi lahendiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga 10