Obsah (9)

§ 468§ 407§ 173§ 162§ 138§ 139§ 143§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-16681 Tsiviilasi Osaühing

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 09.12.2022 sõlmitud konstitutiivsest võlatunnistusest, mille kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale tekitatud kahju summas 53 000 eurot. Võlatunnistuse kohaselt pidi kostja võlgnevuse tasuma hiljemalt 31.01.
2. Kostja määratud ajaks võlgnevust ei tasunud. Võttes arvesse, et kostjaga ei ole võlatunnistust kohaselt täitnud, nõuab hageja VÕS § 113 alusel kostjalt seadusjärgset viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutus sissenõutavaks 01.02.
3. Hageja esitab viisnõude perioodi 01.02.2023-24.11.2023 eest kokku summas 4848.41 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista P.Slt OÜ Karu Auto kasuks võlgnevus summas 53 000 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivis summas 4848.41 eurot või, alternatiivselt, välja mõista P.Slt OÜ-le Karu Auto tekitatud kahju summas 57 848,41 eurot. Samuti palub haegja kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis väljamõistetud summalt kuni kohustuse täitmiseni.
4. Kohus võttis hagi 30.11.2023 menetlusse, edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
5. Kostjale on 30.11.2023 määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel 04.12.2023, seega pidi kostja hagi vastuse esitama hiljemalt 18.12.2023 kell 23.
6. Kostja ei ole hagile kuni käesolevani vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (

§ 407lg 1).

5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista menetluskulud õigusabi teenuse eest 1260 eurot (käibemaksuga), tõendite tõlkimisega seotud kulud 252 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 1540 ehk kokku 3052 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 08.01.2024 ning 22.01.2024 on kostjat kohustatud esitama seisukoht menetluskulude nimekirja osas. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks seisukohta esitanud. 6.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139lg-st 2 lähtuvalt on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv põhjendatud.

Kohus leiab, et õigusabi teenuse tasumäär on põhjendatud. Lepingulise esindaja ajakulu vastab asja keerukusele ja mahule.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks, riigilõivu kõrval, asja läbivaatamise kulud.

§ 143lg 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud.

Hageja põhjendatud menetluskulud on õigusabikulud 1260 eurot (käibemaksuga), tõendite tõlgetega seotud kulud 252 eurot ja riigilõiv 1540 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

1. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
2. detsembri
3. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik