Obsah (4)

§ 101§ 2172§ 96§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2344 Tsiviilasi I Pi hagi K Ai vast

§ 101lg-te 3-5 alusel arvutatud miinimumelatisest, muutub iga aasta 1.

aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning juhul kui lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suurus muutub (

§ 101lg 5). 3. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette K Ai ema M Ka arvelduskontole

XXXXXXXXXXX

1. Jätta vastuhagi rahuldamata.
2. Nii hagi kui vastuhagi menetlemisega seotud kulud jäävad poolte endi kanda. Pooltel vastastikku hüvitavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue ja põhjendused
3. I P (hageja) esitas kohtule
4. veebruaril 2022 hagi K Ai (kostja) vastu hagejalt kostja ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu
5. aprilli 2019.a otsusega välja mõistetud igakuise elatise, mis on Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a otsuse sõnastuses 75% perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäärast, vähendamiseks 50 euroni kuus alates hagi esitamisest. Hageja täpsustas nõuet
8. detsembril 2022 ja nõudeks jäi vähendada kostja kasuks välja mõistetud elatist 0 euroni kuus.
9. Hageja hinnangul on elatise maksete muutmiseks kaks alust – pärast elatiste väljamõistmist on muutunud nii õiguslik kui faktiline olukord.
10. jaanuarist 2022 on oluliselt muutunud perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise arvutamise alused ja
11. aprillist 2022 on kostja miinimumelatise summa elatiskalkulaatori abil arvutatuna 225,64 eurot. Sellest tuleks hagejal tasuda kohtuotsuse kohaselt 75%, mis on 169,23 eurot. Hageja seda maksta ei suuda. Muutunud on ka faktiline olukord. Hagejal on pärast
12. aastat, mil temalt elatis välja mõisteti, tuvastatud töövõimetus ja puue, mis mõjutavad oluliselt tema võimet elatist maksta. Hageja tervislik seisund takistab töist tulu teenida. Esmalt tuvastati hagejal
13. aastal osaline töövõime, seejärel
14. aasta detsembris töövõime puudumine. Hagejal on diagnoositud XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Hagejalt, kellel on tuvastatud puue ja puuduv töövõime, ei saa mõistlikult nõuda, et ta peaks sellele vaatamata otsima aktiivselt tööd. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Töövõimetus on hagejal tuvastatud korduvalt ja seetõttu pole alust arvata, et mõistlikult ettenähtavas tulevikus tema seisund muutuks.
15. Hageja töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja elatub töövõimetus- ja puudetoetusest. Vallas- ega kinnisvara hagejal pole. Hageja arvelduskonto jääk oli
16. juuli 2022 seisuga 125 eurot. Varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatist ta võimeine tasuma ei ole, elatise võlg kuhjub.
17. Hageja sissetulek on ca 480 eurot kuus, sealhulgas: 1) igakuine töövõimetoetus Eesti riigilt (Eesti Töötukassalt). Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 14,0709 eurot, keskmiselt 338,58 eurot kuus (Töötukassa arvab Eestis makstavast töövõimetoetusest maha samal eesmärgil Soomest makstava toetuse); 2) hüvitis Soomest 117 eurot; 3) puudetoetus 34 eurot kuus.
18. Hagejal ei ole võimalik anda kostjale ülalpidamist väljamõistetud ulatuses kuna sellega on kahjustatud hageja enda tavaline ülalpidamine. Lisaks igakuisele elatisele peab hageja tasuma ka varasemalt väljamõistetud elatise. See paneb hageja olukorda, kus tal enda esmaste vajaduste rahuldamiseks vahendeid ei jää. Hageja vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on 485 eurot.
19. Hageja kasutab eluruumi X linnas asuvas korteris kokkuleppel omanikuga. Isiklikku mööblit ja kodutehnikat ta seal ei oma. Vastastikusel kokkuleppel peab hageja osalema kommunaalkulude tasumises ja igapäevaseks eluks vajaliku mööbli, kodumasinate ja seadmete parandamisel nende remondivajaduse korral. Hageja eakad vanemad elavad XXXX ja hagejale peab jääma võimalus neid külastada.
20. Hagejal on tsiviilasjas nr 2-18-18411 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
21. oktoobri
22. a otsuse alusel täitemenetluses sissenõudmisel olev elatise võlgnevus kahes täiteasjas: K A (saanud täisealiseks), täiteasi 175/2020/2401, võlg 2894,30 eurot; kostja täiteasi nr 175/2020/2400, võlg 8303,69 eurot.
23. aasta aprilli seisuga oli võlgnevus kahes täiteasjas kokku 11197,99 eurot. Sellele summale lisanduvad täituri tasu ja täitemenetluse kulud. Kostja avalduse alusel esitas kohtutäitur Töötukassale avalduse sissenõude pööramiseks hagejale makstavale toetusele.
24. aprilli 2022 töövõimetoetusest kinnipidamise akti alusel peetakse kuni
25. märtsini 2022 arvestatud elatise võla katteks hagejale arvestatud ja väljamaksmisele kuuluvast toetusest kinni seaduses ettenähtud maksimaalne summa. Sõltuvalt päevade arvust kuus on kinnipeetav summa 143,79 eurot või 128,61 eurot. Kinnipeetav summa kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Hagejale pärast kinnipidamist igakuiselt väljamakstav summa on 327 eurot. Hageja maksab vabatahtlikult kummalegi sissenõudjale 20 eurot, aga ka see läheb varasema võla katteks. Töövõimetoetusest varasema võla kinnipidamise tõttu ei ole hageja suuteline tasuma jooksvat elatist kohtuotsusega kindlaksmääratud summas.
26. Ansamblis „XXXX osalemine on hageja hobi. Proove ja esinemisi on harva, kasu hageja oma muusikalisest tegevusest ei saa.
27. Kostja elab jätkuvalt koos ema M K aga kinnistul, mille M K sai hagejalt kinkelepinguga. Kinnistu kasutamine annab kasutuseelise, mille rahaline väärtus on tänaseks juba suurem kui 67 eurot kuus, mille määras kindlaks Pärnu Maakohus
28. aprilli
29. a. otsuses elatise asjas. Kostja saadava kasutuseelise rahaline väärtus on suurenenud ja hageja täidab kostja ülalpidamiskohustust elamispinna kasutuseelise andmisega igakuiselt 178,67 eurot ulatuses. Kostja emale kinnistu kinkimisega üüritulu saamise võimaluse andmisega täidab hageja kostja ülalpidamiskohustust ühes kuus 3,86 euro ulatuses (kinnistu koosseisus oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa renditulu 139,30 eurot aastas jagatuna 12 kuu ja 3 inimesega). Ka on kasutuseelis suurenenud seeläbi, et kinnistul asuvas elamus ei ela enam viis, vaid kolm inimest.
30. Elatise suuruse vähendamisel tuleb mõjuva põhjusena arvesse võtta ka seda, et kostja ema kehutas XXXX hagejat võtma omaks isadust kostja osas, kelle bioloogiline isa hageja tegelikult ei ole. Kostja seisukohad ja vastuhagi
31. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Üksnes hageja töövõimetus ei anna alust elatise vähendamiseks. Töövõimetus peab olema ka püsiv, hagejale on töövõimetus määratud kaheks aastaks. Töövõimetus peab tingima ka olukorra, kus hageja pole võimeline ülalpidamist andma. Ülalpidamine pole alati seotud töötasuga. Arvestada tuleb ka hageja varalist seisundit. Hagejale on määratud töövõimetoetus. Töövõimetoetuse määramisega on hageja sissetulekud hoopiski suurenenud. Alates
32. jaanuarist 2022 on hageja töövõimetoetuse suuruseks ühe kalendripäeva eest 14,0709 eurot, mis on keskmiselt 422,13 eurot kuus. Alates
33. aprillist 2022 töövõimetoetus suurenes. Hageja saadavatest toetustest piisab nii enda kui lapse ühetaoliseks ülalpidamiseks. Hageja varjab oma sissetulekuid ja esitab eksitavaid andmeid. Hageja pole tõendanud, miks ta ei saa sissetulekut teenida. Kostja hinnangul on hageja tegelikult suuteline tööd tegema. Hagejal tuvastatud puue ei ole seotud tema töövõimega ega näita subjektiivset võimet sissetulekut teenida.
34. Hageja on vokalist bändis, millel tuli välja 2022 uus album ja hageja esineb bändiga erinevatel üritustel: 23.04.2022 T, 03.06.2022 T, 30.06 V ja 22.07-23.07 festivalil. Uue albumi sõnade autor on hageja. Ei ole usutav, et hageja ei saanud esinemiste eest tasu, kuid sissetulekute juures pole hageja seda välja toonud. See näitab, et hageja on võimeline tööd tegema. Tegemist ei ole olukorraga, kus hageja ei suuda oma terviseseisundist tulenevalt tööd teha. Hagejal diagnoositud XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXt. Hagejal on suutlikkus osaleda konkreetsetel kuupäevadel suure intensiivsusega üritustel, mis ilmestab, et hageja tervislik seisund pole selline, et pikaajaliste plaanide tegemine on võimatu. Kontserdil esinemine eeldab stabiilsust kokkulepetest kinnipidamisel ja võimet oma seisundit teataval määral juhtida, võimet esineda rahvahulga ees, füüsilist vastupidavust.
35. Hageja esitatud teave enda kulude kohta on ajas muutuv. Kulutused ei ole tõendatud ja on ülepaisutatud. Hageja manipuleerib kuludega, näidates enda kuludena ka elukaaslase kulusid. Hageja pole tõendanud, et ta oleks ise kulusid reaalselt kandnud.
37. oktoobril 2022 kinnitas Tallinna Ringkonnakohus kompromissi, mille kohaselt tasub kostja seaduslik esindaja M K hagejale kinnistu XXXXXXXXXXXXXX registriossa kantud isikliku kasutusõiguse kustutamise eest rahalise hüvitise summas 50 000 eurot, millele lisandub intress 4% aastas. Hageja saab hüvitise hiljemalt
38. oktoobriks 2023, kuid juba praegu on tal vastav nõue olemas. Sissetulekust, mille hageja saab isiklikust kasutusõigusest loobumise eest, piisab elatise maksmiseks ja elatise võlgnevuse tasumiseks ning märkimisväärne summa jääb ülegi.
39. Kostja esitas
40. detsembril 2022 vastuhagi elatise suurendamiseks. Kostja taotleb, et kohus mõistaks hagejalt välja elatise

§ 101alusel arvutatus summana muutuva suurusena.

Alatest vastuhagi esitamisest kuni 31. märtsini 2023 on

§ 101alusel arvutatud lapse miinimumelatise igakuiseks suuruseks 225,64 eurot kuus.

Vastuhagi kohaselt on hagejalt välja mõistetud elatise makse suurust mõjutanud asjaolud muutunud. Kohus lähtus elatist välja mõistes sellest, et: 1) hagejal oli kaks ülalpeetavat; 2) hageja on täitnud ülalpidamiskohustust sellega, et on andnud kostjale kasutada eluaset ning seega on kostja saanud kasutuseeliseid 67 euro ulatuses. Hageja teine ülalpeetav, kellega kohus arvestas, sai XXXXX täisealiseks. Hageja ei täida enam ülalpidamiskohustust kasutuseelise andmisega, sest Tallinna Ringkonnakohus kinnitas kompromissi, mille kohaselt tasub kostja seaduslik esindaja M K hagejale X kinnistu kinnistusregistriossa nr XXXXX kantud isikliku kasutusõiguse kustutamise eest rahalise hüvitise summas 50 000 eurot, millele lisandub intress 4% aastas. Alammäära ulatuses elatise nõudmisel ei pea lapse kulusid tõendama. Kostja igakuine keskmine kulu on 726 eurot, sh eluasemekulud (elekter, vesi, prügi, küte, maamaks, kindlustus, laenu tagasimakse, hädapärased remondikulud jms) kostjale langevas osas 170 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulud hügieenitarvetele ca 32 eurot, kulud ravimitele ja tervishoiuteenustele 10 eurot (sh retseptiravimid, vitamiinid, käsimüügiravimid jms), transpordikulud ca 175 eurot (iga päev tuleb läbida vahemaa 88 km ning kahel korral nädalas lisaks 24 km seoses kooli jm kohustustega), kulutused riietele 86 eurot, kulutused meelelahutusele ja trennile ca 55 eurot, kulutused haridusele (koolitarbed jm vajalik) 18 eurot, sideteenuste kulud ca 30 eurot. Lisaks on lapsel seoses õigusvaidlustega ka märkimisväärsed õigusabikulud (hetkel keskmiselt 120 eurot kuus). Hageja vastus vastuhagile

1. Hageja vaidleb vastuhagile täies ulatuses vastu. Hageja on välja toonud ja tõendanud asjaolud, mille alusel tuleb tema hagi rahuldada. Hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise. Kohus ei arvestanud kostja kasuks elatist välja mõistes, et hagejal on kaks ülalpeetavat. Õige ei ole vastuhagis arutluskäik nagu kasutuseelise andmine oleks seotud isikliku kasutusõigusega, millest hageja
2. oktoobri 2022 kohtuliku kompromissiga loobus. Isikliku kasutusõiguse lõpetamine ei lõpeta kostja rahaliselt hinnatavat kasutuseelist. Kostja ema sai kinnistu omanikuks tulenevalt hagejaga sõlmitud kinkelepingust. Kinnistul asuv elumaja on jätkuvalt kostja elukoht ja kostja ema on jätkuvalt kinnistu omanik, selles osas ei ole faktiline olukord muutunud. Kasutuseelise väärtus on hoopis suurenenud ja on tänasel päeval 178,67 eurot ning lisaks täidab hageja kostja ülalpidamiskohustust igakuiselt 3,86 eurot sellega, et andis teisele vanemale kinnistust üüritulu saamise võimaluse. Võttes arvesse hageja haigust, puuet ja töövõimetust, on hagejalt lapse ülalpidamiseks igakuise täiendava elatise väljamõistmine vastuhagis taotletud summas 225,64 eurot põhjendamatu. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleb rahuldada ja temalt varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatist tuleb vähendada. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Analüüsinud poolte väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid leiab kohus, et põhihagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja muutunud õiguslikku olukorda arvestades elatise 75% perekonnaseaduse alates
4. jaanuarist 2022 kehtiva § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest. Vastuhagi jääb rahuldamata.
5. Pärnu Maakohtu
6. aprilli
7. a kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 203 eurot kuus alates
8. detsembrist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
9. oktoobri
10. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis igakuise elatise sidumata seaduses sätestatud elatise alammäära suuruse muutmisega ning tegi tühistatud osas uue otsusse, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 75% perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates
11. detsembrist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus
12. jaanuaril 2020 (dtl 85-96 ja kohtute infosüsteem).
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2).
14. Kohtu hinnangul on TsMS §-s 459 sätestatud elatise suuruse muutmise nõude formaalsed eeldused täidetud nii hagi kui vastuhagi puhul. Hageja soovib kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist, tuginedes muutnud õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Kostja soovib vastuhagiga kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamist, tuginedes muutunud faktilisele olukorrale. Hageja ja kostja on tuginenud elatise suuruse muutmise alusena asjaoludele, mis on tekkinud pärast elatisasjas tehtud kohtulahendi jõustumist
15. jaanuaril
16. Välja arvatud hageja esile toodud asjaolud, mis seonduvad kostja isaduse omaksvõtuga. Sellega seotud asjaolud ei saa juba olemuslikult olla tekkinud pärast elatiseasja arutamise lõpetamist ja seega kohus neid käsitle.
17. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt nt Riigikohtu
18. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
19. Esmalt lahendab kohus vastuhagi. Hageja keskne väide seisneb lapsele ülalpidamise andmise võimatuses ja kostja väide selles, et miinimumist väiksema elatise väljamõistmise põhjused on ära langenud ning seetõttu on ta õigustatud saama miinimumelatist. Kohtu hinnangul on põhjust seda, millises ulatuses hageja on või pole kostjale võimeline ülalpidamist andma, hinnata pärast seda kui on selge, kas kostja vastuhagi väidetel on alust. Sel põhjusel kohus vastuhagist ka alustab. Vastuhagi
20. Vastuhagi kohaselt on ära langenud kaks asjaolu: hageja ei anna enam ülalpidamist kasutuseelise andmise kaudu ning hagejal pole enam kahte ülalpeetavat. Kasutuseelise andmise äralangemise seob kostja kohtu arusaamisel sellega, et hagejal ei ole enam kinnistule isiklikku kasutusõigust. Hageja leiab, et muutunud ei ole see, et kostja ema on endiselt hageja kingitud kinnistu omanik ja kostja elab seal. Teist ülalpeetavat kohus arvesse ei võtnudki.
21. Pärnu Maakohtu
22. aprilli
23. a otsuses tuvastas kohus vaidlustamata asjaoluna, et kostja elab elamus, mille hageja kinkis
24. aasta jaanuaris kostja emale. Kohus leidis, et lapse emale elamu kinkimist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks eluasemevajaduse rahuldamise kaudu ning seda asjaolu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada. Kostja nõudis hagejalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning kohus leidis, et kahekordse miinimumelatise suurune summa katab kostja vajadused. Kohus arvestas seega
25. aastal hagejalt elatist 75% ulatuses miinimummäärast välja mõistes asjaoluga, et hageja elab majas mille kostja kinkis 2017 jaanuaris hagejate emale ning sedastas, et selliselt täidab hageja kostja ülalpidamiskohustust osaliselt eluasemevajaduse rahuldamisega.
26. Kohus leiab, et kostja väljatoodud hageja isiklik kasutusõigus X kinnistule maakohtu
27. aasta otsuse tegemisel asjassepuutuv polnud. Hageja loobumine isiklikust kasutusõigusest pärast seda ei muuda asjaolu, et kostja elab endiselt emale kuuluval kinnistul. Vaidlus selles puudub. Kinnisturegistri andmed kinnitavad, et kinnistu omanik on endiselt kostja ema. Asjaolu, et hagejal oli
28. aastal ülalpeetavaid kaks, kohus kostjale elatist välja mõistes otsusest nähtuvalt arvesse ei võtnud. Kasutuseelis oli elatise summa vähendamise ainus põhjus. Kostja vastuhagis esile toodud asjaolud seega elatise suuruse muutmist ei tingi ja vastuhagi jääb rahuldamata. Põhihagi
29. Põhihagi lahendades alustab kohus muutunud õiguslikust olukorrast. Hageja elatise vähendamise nõude aluseks saab olla

§ 2172

lg 2.

§ 2172lg 1 kohaselt, kui enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. a
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega muudetud maakohtu
4. aprilli
5. a otsuse resolutsiooni kohaselt on hageja kohustatud tasuma kostjale igakuist elatist 75%

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäärast (dtl 93-96).

Kostja kasuks väljamõistetud elatis on enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendis seotud seadusega kehtestatud elatisraha miinimummääraga ja seega tuleb kohtu hinnangul

§ 2172lg 1 kohaselt lugeda, et alates 1.

jaanuarist 2022 on hageja kohustatud tasuma kostjale elatist 219 eurot (75% 292 eurost).

1. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohus on
2. aprilli
3. a otsuses tuvastanud, et hageja on

§ 96ja 97 lg 1 alusel kohustatud kostjat ülal pidama.

Vaidlust pole ka selles, et kostja ei ela koos hagejaga, vaid enda emaga ja perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstav lapsetoetus laekub kostja ema arvele. Kohus tuvastas eelnevalt, et

1. aastal hagejalt kostja kasuks miinimumelatise 75% ulatuses väljamõistmise aluseks olnud asjaolu, s.o et hageja kinkis kostja emale maja, milles kostja elab, muutunud ei ole.
2. Pooled olid üksmeelel, et arvestades alates
3. jaanuarist 2022 kehtivaid miinimumelatise arvutamise aluseid ning kohtuotsuseid, tuleks hagejal kostjale muutunud õiguslikus olukorras tasuda elatist 75%

kehtiva § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud miinimumelatisest . 30.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101lg-tes 6-7 loetletud elatise summa vähendamise aluseid praeguses asjas ei esine.

31.

§ 101lg-te 3-5 alusel arvutatud elatisest 75% oli hagi esitamise ajal 13.

veebruaril 2022 160,08 eurot (miinimumelatise täissumma 213,44 eurot). Alates baassumma indekseerimisest

1. aprillist 2022 on 75% 169,23 eurot (miinimumelatise täissummast 225,64 eurot). Arvestades, et perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 järgi on lapsetoetus
2. aastast 80 eurot (muudatus jõustus
3. veebruarist 2023 ja rakendatakse tagasiulatuvalt alates
4. jaanuarist 2023) on perioodil
5. jaanuar 2023 kuni
6. märts 2023 arvutatud elatise summa 161,73 eurot ja alates baassumma indekseerimisest (

§ 101lg 3) 1.

aprillist 2023 195,24 eurot (miinimumelatise täissumma 260,33). 32. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on esile toonud ja tõendanud pärast elatise välja mõistmist tekkinud asjaolud, mis võimaldavad vähendada kostja kasuks välja mõistetud elatist nullini. Hageja väitel on sellisteks asjaoludeks (

1. i)tema töövõimetus ja puue, (
2. ii)hageja enda vältimatud kulud, mis ei võimalda töövõimetuse ja puude tõttu kasinast sissetulekust elatist maksta, (iii) elatise võlg on kuhjunud ja jooksvat elatist ning võlga koos pole võimalik maksta, (iii) kinnistu kostja emale kinkimise läbi saadava kasutuseelise rahaline väärtus on suurenenud ja hageja täidab kostja ülalpidamiskohustust elamispinna kasutuseelise andmisega igakuiselt 178,67 eurot ning renditulu võimaldamisega maa rentimiselt 3,86 eurot, s.o kokku rohkem kui ta kohustatud oleks. Kostja leiab, et puuduv töövõime ei tähenda sissetuleku puudumist. Hageja saab töövõime ja puudetoetust. Hageja vara hulka tuleb arvata ka 50 000 euro suurune hüvitise ja lisanduva intressi nõue kostja ema M Ka vastu. Kasutuseelis X kinnistuga seoses on aga hoopis ära langenud. 33. Hageja väidet, et tal tuvastati puuduv töövõime, kinnitab kohtule Eesti Töötukassa 30. detsembri 2021 töövõime hindamise otsus. Otsuse kohaselt on töövõime vähenemise periood 2 aastat (25. jaanuarist 2022 kuni 24. jaanuar 2024) (dtl 126-129). Asjaolu, et hagejal on diagnoositud XXXXXXXXXXXXXXXXX (dtl 97). Dokumendist on ka näha, et hageja on pöördunud arsti poole 17. veebruaril 2020, s.o pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist 14. jaanuaril 2020. Asjaolu, et hagejal on 31. detsembril 2021 tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav XXXXXXXXXXXXX, kinnitab sotsiaalkindlustusameti otsus (dtl 123). 34. Hageja on kohtule tõendanud, et asjaolud, millele ta tugineb, on tekkinud pärast 14. jaanuari 2020, mil elatisevaidluse lahend jõustus. Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust. Hageja väljatoodud asjaolud: töövõimetus, haigus ja puue, peavad kaasa tooma olukorra, milles hagejal pole rahalisi vahendeid ülalpidamise andmiseks. 35. Kohus hindab järgnevalt hageja väidet, et tema majanduslik olukord ei võimalda kostjale mingisugustki ülalpidamist anda. 36. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et talle makstavast töövõimetoetusest (14,079 eurot päevas) arvatakse maha Soome Vabariigist saadav toetus ja Töötukassa makstav töövõimetoetus on selliselt keskmiselt 335,58 eurot (26. juuli 2022 menetlusdokument 5. lk, dtl 76; 16. veebruari 2023 kohtuistung - protokolli ajamärge 01:32:56, dtl 455 ja ajamärgi 02:15:37, dtl 459). Hageja esitatud 3. jaanuari 2022 töövõimetoetuse määramise otsus hageja väidet ei kinnita. Otsuse resolutsioonis on sõnaselgelt väljendatud, et hageja töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest on 14,0709 eurot (dtl 131-133). Hageja väide, et tema töövõimetoetus on 338,58 eurot saab tuleneda kohtu arusaamisel töötukassa otsuse alapunkti 2 (töövõimetoetuse määramine) põhjendustes toodud arvutuskäigul selle kohta, milline on oleks hageja keskmine töövõimetoetus kui Eesti Vabariigis makstavast keskmisest töövõimetoetusest (otsuses 453,90 eurot) arvutataks maha välisriigist samal eesmärgil makstav toetus (otsuses 115,32 eurot) ning tulemuseks oleks 338,58. Hageja on jätnud tähelepanuta, et sellest arvestusest tema töövõimetoetuse määramisel ei lähtutud. Töövõimetoetuse suuruse otsustuse aluseks võetud arvutuskäik lähtub Eesti Vabariigi elamisperioodi ja Soome Vabariigi kindlustusperioodi suhtarvust 0,93 ja seda suhtarvu arvesse võttes arvestatud hüvitisest 14,0709 eurot kalendripäevas (mis teeb keskmiseks hüvitiseks 422,23 eurot kalendrikuus). Kuna selline arvutus on taotlejale soodsam, sellest ka Töötukassa otsuses lähtutakse (otsuse alapunkti 2 viimased 3 lõiku ja sellele eelnevalt välja toodud kindlustusperioodid). 37. Hageja on 7. detsembil 2022 esitanud kulusid tõendavad dokumendid ja lisatud selgituses välja toonud, et 4. aprilli 2022 töövõimetoetusest kinnipidamise akti alusel peetakse kuni 31.märtsini 2022 arvestatud elatise võla katteks hagejale arvestatud ja väljamaksmisele kuuluvast toetusest kinni seaduses ettenähtud maksimaalne summa. Sõltuvalt päevade arvust kuus on kinni peetav summa 143,79 eurot või 128,61 eurot. Kinni peetav summa kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Hagejale pärast kinnipidamist igakuiselt väljamakstav summa on 327 eurot (dtl 259). Hageja viitab ka Töötukassa vastusele, millest kohtule nähtuvalt on Töötukassa arvestanud hagejale välja makstava töövõimetoetuse suurust perioodil 1. aprill 2022 kuni 30. aprill 2022 summas 455,61 eurot (kinnipidamine 128,61 eurot), 1. mai 2022 kuni 31. mai 2022 summas 470,79 eurot (kinnipidamine 143,79 eurot), 1. juuni 2022 kuni 30. juuni 2022 summas 455,61 eurot (kinnipidamine 128,61 eurot), 1. juuli 2022 kuni 31. juuli 2022 summas 470,79 eurot (kinnipidamine 143,79 eurot) ja 1. august 2022 kuni 31. august 2022 470,79 eurot (kinnipidamine 143,79 eurot) (dtl 254). Seega ka hageja selgitusest ega Töötukassa vastusest ei tulene, et toetus, mida hageja saab Soome Vabariigist, arvutatakse siinsest toetusest maha nii, et Töötukassa makstavaks toetuseks jääb 338, 58 eurot. Lisaks järeldub kohtu hinnangul Töötukassa vastuskirjas märgitud toetussummadest, et hagejale makstava töövõimetoetuse päevamäär on 15,19 eurot ja see on 0,93% (nii nagu koefitsiendina 3. jaanuari 2022 töövõimetoetuse otsuses kirjas) 16,33 eurost, s.o 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 kehtinud töövõimetoetuse päevamäärast puuduva töövõime korral. 38. Juba viidatud töövõimetoetuse määramise otsuses on Soome Vabariigist makstavaks toetuseks märgitud 115,32 eurot. Hageja on ise kinnitanud toetuse suuruseks 117 eurot (26. juuli 2022 menetlusdokumendis dtl 72-79). Kohus lähtub hageja kinnitatud summast. 39. Eeltoodust tulenevalt oli hageja keskmine töövõimetoetus hagi esitamise ajal 13. veebruaril 2022 kuus 422,23 eurot. Koos Soome Vabariigist samal eesmärgil makstava toetusega 117 eurot olid hageja sissetulek keskmiselt 539,23 eurot kuus. 40. Hageja keskmine töövõimetoetus perioodil 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 oli 463,20 eurot kuus (30 ja 31 päeva pikkuse kuu keskmine päevamääraga 15,19 eurot). Koos Soome Vabariigist makstava 117 euro suuruse toetusega oli hageja sissetulek keskmiselt 580,02 eurot kuus. 41. Kohtuotsuse tegemise ajaks on töövõimetoetuse määr taaskord muutunud ja 1. aprillist 2023 on puuduva töövõime korral töövõimetoetuse päevamäär 18,60 eurot. Koefitsienti 0,93 arvestades on hageja töövõimetoetuse päevamääraks 17,298 eurot ja toetussummaks kuus 30 päeva pikkuse kuu korral 518, 94 eurot ning 31 päeva korral 536,24 eurot. 30 ja 31 päeva pikkuse kuu keskmine töövõimetoetus on 527,59 eurot. Lisades Soome Vabariigist makstava toetuse 117 eurot, on alates 1 aprillist 2023 hageja igakuine keskmine sissetulek 644,59 eurot. 42. Kohtu hinnangul ei ole hageja puuduv töövõime selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kostja kasuks väljamõistetud miinimummäärast väiksema elatise veelgi vähendamise. Sõltumata tuvastatud töövõime puudumisest on hagejal sissetulek, mis võimaldab kostjale elatist maksta 75% ulatuses alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101lg 1 kohasest miinimummäärast.

Ehk samas proportsioonis miinimumelatisest nagu kohtuotsusega ette nähti, arvestades õiguslikku muudatust miinimumelatise arvestamises. 43. Kohus ei nõustu, et hageja sissetulek ei võimalda tal sellises summas kostjale ülalpidamist maksta nii, et ta ennast ülal pidada ei saa. Kui vanem on olukorras, milles ta pole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. 44. Arvestades eelnevalt alates 1 jaanuarist 2022 muutunud

§ 101

alusel arvestatud igakuiseid elatise summasid: 160,08 eurot hagi esitamisel; 169,26 eurot

1. aprill 2022 -
2. detsember 2022; 161,73 eurot
3. jaanuar 2023 -
4. märts 2023 ja alates
5. aprillist 195,24 eurot, ning kostja sissetulekut: 539,23 eurot hagi esitamisel; 580,02 eurot
6. aprill 2022
7. märts 2023 ja 644,59 eurot alates
8. aprillist 2023, ei ole kohtu hinnangul kostjale makstav elatis ülemäärane, vaid proportsioonis hagejale endale kasutada jääva osaga sissetulekust. Hagejal tuleks kostjale elatiseks maksta ca 1/3 oma sissetulekust ja talle endale jääb 2/
9. Selliselt on hageja sissetulekust võimalik katta nii kostja kui hageja minimaalsed vajadused

§ 101lg 2 teise lauses väljendatud põhimõtet järgides.

45. Lisaks märgib kohus, et ka juhul kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, ei tähenda see iseseisvalt, et elatist tuleks vähendada nullini. Ka sel juhul tuleks sissetulek

§ lg 101 lg 2 teise lause kohaselt jagada proportsionaalselt (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4).
5. Hageja on väitnud, et tema igakuised vältimatud kulutused on keskmiselt 485 eurot. Hageja on vältimatute kulude hulgas välja toonud: eluasemekulud (kommunaalkulud jm eluruumiga seonduvad kulud) 100 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 50 eurot; sidekulud (telefon ja internetiühendus) 50 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot; kulutused juuksurile 15 eurot; kulutused pesuvahenditele ja hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused tervishoiule, sh retseptiravimid, visiiditasud ja hambaravi 30 eurot.
6. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta sellises mahus igakuised kulutusi ka tegelikult kannab. Hageja kulutuste hulgas on kulud tervishoiule ja ravimitele 30 eurot. Hageja on tõendanud, et temale määratud puudetoetus on 34 eurot kuus (dtl 123-125 Sotsiaalkindlustusameti otsus). Hageja on leidnud, et seda toetust saa elatise suuruse määramisel arvestada, kuna see on sihtotstarbeline ja mõeldud puudest tulenevate kulude katmiseks (
7. veebruari 2023 kohtuistung). Kohtu hinnangul saab hageja tema tervisliku seisundi tõttu makstava toetuse arvelt oma vajalikud ravimid katta. Kohus ei jaga hageja arusaama, et ravimid on vältimatu kulu, mille kandmist tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta, aga selle kulu katmiseks puudega tööealise inimese toetust arvestada ei saa ega tohi.
8. Ülejäänud hageja väidetud kulude katteks jääks tal alates
9. aprillist 2023 saadavat sissetulekut 664,59 eurot ja makstavat elatist 195,24 eurot arvestades 449,35 eurot. Sellest on võimalik kanda esmased eluaseme, söögi, side ja transpordikulud.
10. jaanuari 2023 menetlusdokumendis on hageja möönnud, et kõiki väidetud kulusid ta tegelikult ei kanna sh 30 euro ulatuses igakuiseid kulusid riietele ja jalanõudele. Kuna hageja enda kulude kohta väidetut arvesse võttes ning kulusid mõistlikult piirates on kohtu tuvastatu põhjal hagejal vahendeid, et enda esmased vajadused katta, ei analüüsi kohus hageja esitatud tõendeid, mis peaksid kinnitama kulutuste suurust (eelkõige eluasemega seotud kulude). Nii nagu hageja kohtuistungil kokkuvõttes ka möönis, seda millises ulatuses ta ise on tegelikult kulude kandmises osalenud, tal muuga peale tunnistaja ütluste tõendada pole. Tunnistaja ülekuulamist hageja ei soovinud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded
11. jaanuaril 2022 Statistikaameti poolt avaldatud
12. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 233,57 eurot ning
13. jaanuaril 2023 avaldatud
14. aasta elatusmiinimum 303,38 eurot. Hageja kasutada jääv osa enda sissetulekust ületab arvestusliku elatusmiinimumi. Lisaks on igakuine kulu ravimitele kaetav puudetoetusega.
15. Hageja tugineb elatise vähendamisel ühe komponendina ka sellele, et tal on elatisevõlgnevus ja kohtutäitur teeb elatise nõude täitmiseks kinnipidamisi hageja töövõimetoetusest. Elatisevõlgnevus ei ole kohtu hinnangul asjaolu, mida lapse elatise suuruse vähendamisel tuleks arvesse võtta. Kohtupraktika kohaselt saab olla

§ 102

lg 2 neljandas lause mõttes mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt nt Riigikohtu

1. aprilli 20018 otsus tsiviilasjas 2-16-100215, p 14 ja seal viidatud praktika). Elatise võlgnevuse arvesse võtmine elatise vähendamisel alla miinimummäära ei arvesta kohtu hinnangul kuidagi lapse õigustatud huve ega elatise maksmise eesmärki.
2. Kohtu hinnangul tuleb hageja vara hulka lugeda ka jõustunud kohtulahendist tulenev nõue 50 000 euro ja intressi saamiseks.
3. oktoobril 2022 kinnitas Tallinna Ringkonnakohus hageja ja kostja seadusliku esindaja M Ka kompromissi, mille kohaselt tasub M K hagejale kinnistu (X, ) registriossa kantud isikliku kasutusõiguse kustutamise eest rahalise hüvitise summas 50 000 eurot, millele lisandub intress 4% aastas. Hagejale tuleb hüvitis tasuda hiljemalt
4. oktoobriks 2023 (dtl 246-249). Kohtumäärusest nähtuvalt välistasid pooled määrusele määruskaebuse esitamise õiguse ja kohtute infosüsteemi andmetel on määrus jõustunud
5. oktoobril
6. Kostja leiab, et sissetulekust, mille hageja saab isikliku kasutusõigusest loobumise eest, piisab elatise maksmiseks ja elatise võlgnevuse tasumiseks. Hageja nõustus, et nõuet saab tema vara hulka lugeda, kuid elatise vähendamise vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda praegusest olukorrast, kus hagejal veel seda raha ei ole. Lisaks pole ka teada, millal hageja tegelikult raha saab. Kohus hagejaga ei nõustu ja leiab, et hagejale kuuluvat nõudeõigust tuleb hageja varalise seisundi hindamisel arvesse võtta. Hagejale kohustuse täitmise tähtaeg
7. oktoobril 2023 ei ole ka sedavõrd kauges tulevikus, et hagejal ei ole võimalik saadava summa arvelt kostjale ülalpidamist anda. Ka juhul kui võlgnik kohustust õigeaegselt ei täida, ei sõltu hageja nõude täitmine üksnes võlgniku jooksvast sissetulekust. Kohtumääruses on poolte kokkuleppel seatud rahalise kohustuste täitmise tagamiseks samale kinnistule hüpoteek hageja kasuks summas 52 000 eurot. Vajadusel kinnistu sundmüük täitemenetluses võib võtta aega, kuid arvestades, et kohtule esitatud hindamisakti kohaselt on
8. aasta detsembris kinnistu turuväärtuseks hinnatud 134 000 eurot (dtl 346-423), pole põhjust arvata, et hageja hüpoteegiga koormatud kinnistu arvel enda nõuet rahuldatud ei saa. Seega on arvestatavas lähitulevikus hagejal piisavalt vara, mille arvelt ülalpidamist anda.
9. Hageja leiab, et elatise nullini vähendamiseks annab põhjust ka asjaolu, et kasutuseelise väärtus 67 eurot, mida kohus elatist välja mõistes elatise summat vähendades arvesse võttis, on käesolevaks ajaks suurenenud. Kohus arvutas
10. aastal kasutuseelise väärtuse lähtudes Laimjala Vallavolikogu 28.09.2017 määrusest nr 25 ,,Riikliku toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate eluasemekulude piirmäärade kehtestamine“, mille § 3 lg 1 p 1 kohaselt võeti toim tulekutoetuse määramisel arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud – üür kuni 5 eurot 1 m2 kohta kuus. Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 6 alusel vastu võetud Saaremaa Vallavolikogu
11. juuni 2022 määruse nr 21 „Riikliku toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate eluasemekulude piirmäärade kehtestamineˮ1 § 3 lg 1 p 1 kohaselt võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud - üür kuni 8 eurot 1 m² kohta kuus ja kasutuseelis tuleb nüüd arvutada lähtudes 8 euro suurusest ruutmeeri üürihinnast.
12. Kohus leiab, et hageja argumendid ei anna alust kasutuseelise suuremas ulatuses arvestamiseks. Hagejal on õigus selles, et kohus leidis hagejalt elatist välja mõistes kasutuseelise väärtuse, võttes aluseks hageja viidatud x Vallavolikogu tollal kehtinud määruse ja seal märgitud üürihinna 5 eurot 1 m2 kohta kuus. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt otsustas kohus kasutuseelise väärtuse TsMS §-st 233 juhindudes siseveendumuse kohaselt olukorras, kus analoogse elamu ja/või hoonestatud kinnistu üürihinda ei õnnestunud välja selgitada. Elamu kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu
13. septembri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Kohus leiab, et uus määrus, mis näeb ette ruutmeetri üürhinna arvesse võtmise maksimaalse summa suuremana, ei tähenda, et kohtu siseveendumusel leitud elamu keskmine üürihind ei oleks enam asjakohane ja automaatselt tuleks määrust arvestades teha ümberarvutus võttes aluseks 8 eurot m
15. Hageja ei ole välja toonud, et elamu tegelik keskmine üürihind on suurem või on suurenenud pärast kohtulahendi tegemist.
16. Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud ega põhjendanud, miks on üüritulu saamise võimalus selline asjaolu, mis on tekkinud pärast eelmise kohtulahendi tegemist. Kohtu hinnangul sai hageja väite üüritulu saamise andmise võimalusest esitada ka enne eelmise kohtuotsuse tegemist aastal 2019 ja kohus seda praeguses vaidluses arvesse ei võta.
17. Hageja on välja toonud, et kohus võttis kasutuseelise suuruse leidmisel arvesse, et X talus elab viis inimest. Praegu seal ei ela enam viis inimest nagu eelmise kohtuotsuse tegemise ajal vaid kolm. Kohtu hinnangule ei ole asjaolu, et kinnistul elab nüüd viie inimese asemel kolm piisavalt oluline, et vähendada elatist alla 75% miinimumelatisest. Maakohtu
18. aprilli 2019 otsuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud kohus üksnes kasutuseelise rahalist suurust. Olles leidnud kasutuseelise väärtuse, hindas kohus ka seda, et sellises suuruses kasutuseelise maha arvamisel miinimumelatisest jääv osa tagab lapsele koos makstavate peretoetuste ja lapse ema panusega piisava ülalpidamise ja vajaduste rahuldamise (maakohtu otsuse p 7 viimane lõik). Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt võeti arvesse välja mõistetu elatise suuruse suhet miinimumelatisse, kuna vaidlustatud lahendist nähtuvalt oli maakohus arvutanud elatise suuruse

§ 101lg 1 järgi.

Ringkonnakohus leidis, et matemaatilise arvutuse kohaselt on 203 eurot 270-st eurost ca 75% ja sellest tulenevalt leidis, et lapse nõue elatise saamiseks tuleb rahuldada 75% ulatuses perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast (ringkonnakohtu otsuse p 12). Oluline on ka asjaolu, et eelmise kohtuotsuse tegemisel võttis kohus arvesse, et hageja vajadused saab katta kasutuseelisena arvutatud 67 eurost üle jääva miinimumelatise osa ning peretoetuste arvel lisaks kostja ema panusele. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva perekonnaseaduse miinimumelatise arvutamise alused näevad lapsetoetuse arvesse võtmise juba elatise suuruse määramisel (

§ 101lg 5).

Elatise summa peab arvestama ja tagama ka seda, et lapsekõik muud vajadused saavad kaetud ning vahetu ülalpidamisena kasutuseelise arvestamine miinimumelatisest 25% ulatuses on seda eesmärki arvestades kohtu hinnangul proportsionaalne ja see jääb muutmata.

1. Kohus märgib, et õige ei ole hageja järeldus, et kasutuseelise suurenenud väärtuse läbi (hageja arvutusel 182,53 eurot) annab ta vahetut ülalpidamist suuremas ulatuses, kui ta oleks kohtulahendiga kohustatud (rohkem kui 75%-le miinimumist vastav 169,23 eurot). Hageja võtab enda arvutatud kasutuseelise 67 euro osas arvesse topelt, jättes tähelepanuta, et 67 eurot oligi põhjus, miks hageja arvutab elatiseks 75% miinimumist.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus põhihagi osaliselt. Kohus vähendab kostjalt välja mõistetud elatist vastavalt muutunud miinimumelatise arvutamise alustele. Kohus muudab
3. aprilli 2019 kohtuotsust TsMS § 459 lg 2 alusel hagi esitamisest ja mõistab hagejalt kostja kasuks alates
4. veebruarist 2022 välja igakuise elatise, mis on 75% perekonnaseaduse alates
5. jaanuarist 2022 kehtiva § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud miinimummäärast. Elatise summa muutub iga aasta
6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning juhul kui lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suurus muutub (

§ 101lg 5). Menetluskulud 57. Ts

MS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste nii hagi kui vastuhagiga seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

1. Hagejale on
2. mai 2022 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Kohus määrab riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik